Demograafia

[A4]

3) Kolmas (nais)tuttav - lõpetas Sisekaitseakadeemia, töötas nats aega riiklikes struktuurides, siis läks Soome puhastusteenistujaks (ehitusobjektidele müügikõlbuliku väljanägemise andmiseks), korraks tuli Eestisse, töötas müügiagendina siin ja seal, nüüd jälle tagasi Soomes puhastusteenistujan

Etskae, Trumm – siin sulle tegeliku tõe kriteeriumiks olev praktiline näide – ei ole hullu midagi sellest, kui neetud „humanitaartibi“ natukene ülikoolipinki nühib. Kui tööturul ikka nõudlust ei ole ning relatiivsusteooriat või sisepõlemismootorit leiutada ei suuda, siis küll leitakse lõpuks ikka tegelikele võimetele vastav amet. Äkki leiti ka tegelikule sotsiaalsele staatusele vastav ehitusjorsist mees, et iive longu ei vajuks?

[Kriku]

Mis sa plärised?

Trumm, ma kutsun sind korrale.

Trummi kolm tütart (või kui palju tal neid ongi) ei puutu ka kuidagi asjasse.

---

Loomulikult meil peresid ei tekigi, sest kui me laseme igal aastal ülikoolist välja poole rohkem naisi kui mehi?
Kui keskmine mees on heal juhul keskharidusega rekkajuht või tööline, siis humanitaarbaka naisega just pidavat paari ei teki?

Jah, see probleem on ja seda on sotsioloogid tõesti tähele pannud.

Haridustaset saab loogiliselt võrdsustada kaht moodi:
* naistele vähem haridust anda;
* meestele rohkem haridust anda.

Kui ühiskonda laiemalt vaadata, siis ilmselgelt on poistesõbralikum koolisüsteem ja rohkem kõrgharidusega mehi vähem vastasseise tekitav ja odavam lahendus kui islamirevolutsioon (jättes praegu hetkeks kõrvale selle, et islamirevolutsioon oli ka ajutine lahendus).

Pilt ka:

https://www.conferenceboard.ca/hcp/Deta ... tiary.aspx
Nagu näha, on Euroopa mõistes üsna hea sündivuskordajaga Prantsusmaal vahe kõrgharidusega meeste ja naiste vahel väike - ja see ei ole saavutatud naiste ülikoolist välistamisega. 2010. aasta andmed küll, aga vaevalt need vahepeal drastiliselt muutunud on. Šveitsis on aga ca. 1,5 sündi naise kohta.

Palun lahkesti rohkem positiivset programmi ja vähem hädaldamist.

[Runkel]

Eesti-Soome rändepööre. (PMi tasuline artikkel)
Mõned nopped:

Tagasirände endiselt suurt potentsiaali näitab eestlaste vähene lõimumine Soomes. See väide tundub olevat vastuolus tavaarusaamaga eestlaste edukast hakkamasaamisest Soomes, oleme ju keeleliselt ja kultuuriliselt nii lähedased. Keeleline ja kultuuriline lähedus ei tähenda siiski automaatselt seda, et eestlased sooviksidki Soome elama jääda.

Eestlased on sisserännanutest küll keskmiselt enam hõivatud, kuid siiski on need madalapalgalised ametid - ehitustöölised (mehed), lihttöölised (naised). Eluasemekulud hoitakse miinimumi peal:

Eluaseme omamise näitaja järgi jäävad eestlased alla isegi teistele Ida-Euroopast pärit sisserändajatele. Helsingi keskosa kallima kinnisvaraga piirkonnas on kodu soetanud väga vähesed eestlased. Eestlaste aktiivsus eluaseme ostmisel ja elamistingimuste parandamisel pole aastatega suurenenud, pigem vähenenud. Seega teevad eestlased ka idaeurooplastega võrreldes väiksemaid kulutusi Soome eluasemeturul, kuigi tööalaselt ollakse sarnased. See viitab paljude eestlaste soovile Eestisse tagasi pöörduda ning pigem investeeritakse säästud Eestis asuvasse kinnisvarasse.

Autorid võtavad teema kokku:

Kokkuvõttes võib seega tõdeda, et paljud eestlased Soomes hoiavad tugevalt alles oma sidemeid Eestiga ning Eesti palgataseme ja töökultuuri muutudes võib tagasiränne veelgi hoogustuda. Soomes töötamise kogemus ja selle Eestisse kaasa toomine võib luua iseennast taastootva positiivse protsessi, kus iga Soomest tagasi tulnud eestlane aitab Eesti ettevõtetel muutuda suunas, mis toob tulevikus veel enam eestlasi tagasi Eestisse.

Hea, et töökultuur on siin äramärkimist leidnud. Soomlaste organiseeritusest, suhtumisest töötajasse on endiselt palju õppida.

[Kapten Trumm]

Hommikustes uudistes raporteeriti nn kolmanda lapse lastetoetuse tulemustest: +1000 sündi aastaga ning enamus just kolmandate laste perre tuleku arvelt.
Mis siis muutus - kolmanda lapse lastetoetus on nüüd kolme lapse peale 500 eurot kuus varasema 150 euro asemel (50+50+50).
Ja mitte väga ammu oli lastetoetus naeruväärne 19 eurot kuus.

[Kriku]

Uudis on nüüd ka PM-i tekkinud: Lasterikka pere toetus tõi kolmandate laste buumi.

Siseministeeriumi andmetel on käesoleva aasta kaheksa kuuga registreeritud kaheksa protsenti rohkem sünde kui eelmise aasta samal ajal. Aasta lõpuks võib seega sündida umbes tuhat last rohkem kui mullu ning sündimust iseloomustav summaarne sündimuskordaja tõusta mulluselt 1,59-lt lapselt naise kohta 1,72-le.

Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul on tegu toreda üllatusega. «Kuna sünnitusealiste naiste arv väheneb igal aastal mitme tuhande võrra, saab sündide arvu kasv tuleneda vaid sündimuse suurenemisest,» rääkis ta. «See tähendab, et peredesse sünnib senisest rohkem lapsi.»

Kui tänavune kõrgem sündimuse tase jääks pikemaks ajaks püsima, oleks sellel Puuri sõnul märkimisväärne mõju rahvastiku kestlikkusele. «Mil määral on tegu püsiva või ajutise muutusega, seda näeme paari-kolme lähema aasta jooksul,» selgitas ta.

Selgitamaks tänavuse jõulise sündimuse kasvu tagamaid, on võimalik kasutada Tervise Arengu Instituudi (TAI) meditsiinilise sünniregistri esimese poolaasta esialgseid andmeid. Registri andmetel on esimesel poolaastal kasvanud kõige enam, tervelt 32 protsenti, kolmandate laste sünd, mis annab ühtlasi suurima panuse sündide koguarvu suurenemisse. Üheksa protsenti on suurenenud teise lapsena sündinute arv ning 17 protsenti neljandate ja järgnevate laste sündide arv.

Esimeste laste sündide arv on samal ajal vähenenud kaks protsenti, mis on ka ootuspärane, sest lasteta sünnitusealiste naiste arv vähenes möödunud aastal märkimisväärselt, kaheksa protsenti. Ühelapseliste naiste arv on samas vähenenud kolm protsenti ja kahelapseliste arv 0,7 protsenti. Erinevused tulenevad sellest, et ühe- ja eriti kahelapseliste naiste arvu mõjutab 1990. aastate väikeste aastakäikude sünnitusikka jõudmine praegu veel võrdlemisi vähe.

Sündide arvu suurenemise põhjuste hulgas on kindlasti kasvufaasis olev majandus, madal töötusmäär ja sissetulekute hoogne kasv, mis on enamiku inimeste toimetulekut ja kindlustunnet parandanud.

Kuna sündide arvu kasv on olnud aga sedavõrd järsk ja sünnijärjekorra lõikes selgesti erinev, on tõenäoline, et suur mõju on olnud ka perepoliitika muudatustel. 2015. aasta juunis otsustas tollane valitsus, et vähemalt kolme lapsetoetuseealist last kasvatavatele peredele hakatakse alates 2018. aasta juulist maksma lasterikka pere toetust 200 eurot kuus. 2016. aasta detsembris otsustati suurendada toetussummat poole võrra ja tõsta see 300 eurole.

Muutuste ajastus viitab perepoliitika mõjule

Sündide statistikast on näha ka seda, et kolmandate laste sündide arvu suurenemine on olnud vanuserühmiti erinev.

Kolmandate laste sünd 40-aastastel ja vanematel naistel kasvas kolmandiku võrra juba 2016. aastal, just uue meetme vastuvõtmisega sobivas ajaraamis. Võimalik, et vanuse tõttu polnud enam aega seaduse jõustumist ja väljamaksete algust ootama jääda. Nooremate, 25–39-aastaste naiste puhul toimus 2016. aasta esimeses pooles samuti väike kasv, kuid suuremat ja püsivamat muutust võib täheldada alates 2017. aasta lõpust, mis osutab ajalisele seosele toetuse tõstmisega 300 eurole.

Sel aastal, kui reaalsete väljamaksete algusest on möödunud juba üle poole aasta, on kasv olnud laiapõhjalisem ja suurem: kolmanda lapse sündide arv on suurenenud vähemalt viiendiku kõigis vanuserühmades 20.–39. eluaastani. Kõige enam on kolmanda lapse sünde lisandunud 30–34-aastastel naistel.

Ka teise lapse sündide arvu kasv võib kaudselt olla seotud lasterikka pere toetusega. Näiteks võis peredel olla soov saada rohkem lapsi, kuid see kavatseti teoks teha kaugemas tulevikus. Toetuse kehtestamine võis julgustada saama järgmised lapsed varem, mitte seda edasi lükata. Kolme lapse sündimine lühikeste vaheaegadega on perele ka majanduslikult kasulikum, sest lasterikka pere toetust makstakse praegu vaid seni, kuni vanim laps kasvab lapsetoetuse east välja.

Rahvastikuteadlased leiavad, et ühiskonnakorraldusel ja poliitikal on suur mõju sündimusele, ning osaliselt just seetõttu on ka sündimus Euroopas piirkonniti ja riigiti erinev. Konkreetsete perepoliitika meetmete mõju on siiski harva sedavõrd selgelt eristatav.

«Eelseisvate riigikogu valimiste kontekstis peaks aset leidnud muutused andma kindlust nendele erakondadele, kes soovivad panustada perepoliitika meetmete edasisse täiustamisse. Kõlapind peaks vähenema aga skeptikutel, kelle arvates ei ole võimalik sündimust ja pereprotsesse poliitika abil positiivselt mõjutada,» ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.

Sündimuse aastane kasv võib tulla rekordiline

Viimased kümme aastat on olnud muutlikud. Sündimus oli Eestis viimati suur 2000. aastate buumi lõpul ja masu tipp-perioodil. Aastatel 2008–2010 ulatus summaarne sündimuskordaja Eestis 1,70–1,72 lapseni naise kohta. Suurima panuse tollasesse tõusu andsid teise ja vähemal määral kolmanda lapse sünnid. Demograafid on seletanud seda kahe teguri, vanemahüvitise süsteemile kiiruspreemia lisamise ja majanduskriisi mõju kokkulangemisega.

Järgnes mõõn, mille põhi saabus 2013. aastal, kui sündimuskordaja oli vaid 1,52. 2014. aastal hakkas sündimus aeglaselt kasvama, jõudes 2016. aastaks 1,60ni. Mullu kasv peatus ja sündimuskordaja jäi sisuliselt samale tasemele (1,59).

Sel aastal sündimuse suurenemine kindlasti jätkub. Sündimuskordaja võib kasvada kuni 0,13 võrra, mis oleks senise rekordi kordamine, sest alates 1950. aastatest on nii suurt aastast kasvu nähtud vaid ühel korral, 1968. aastal. 2007. aastal, eelmise majandusbuumi ja vanemahüvitise kasutuselevõtu laineharjal, kasvas kordaja 0,11 võrra.

Puuri arvates ei tohiks praegu saavutatuga veel rahule jääda, vaid tuleks jätkata panustamist rahvastikupoliitika meetmetesse. Tema sõnul tuleb meil lähikümnenditel valmis olla ka sündide koguarvu vähenemiseks, sest pereloomeealiste inimeste arv kahaneb väikesearvuliste aastakäikude tõttu veel mõnda aega.

«Kui seda tasakaalustaks samaaegne sündimuskordaja suurenemine, kujuneks kahanemine oodatust väiksemaks,» rääkis rahvastikuteadlane.

[Kriku]

Kui see poleks ajutine efekt, st. kolmandaid lapsi hakkasid nüüd saama need inimesed, kellel nagunii plaanis oli, oleks ju väga tore. Elame-näeme.

Pilt ka:

[Smith]

Olgu või tegemist ajutise efektiga.
Kas seda võib nimetada demograafiliste protsesside
juhtimiseks, Kriku ?

Kõlapind peaks vähenema aga skeptikutel, kelle arvates ei ole võimalik sündimust ja pereprotsesse poliitika abil positiivselt mõjutada,» ütles rahvastikuteadlane Allan Puur

[Kriku]

Juhtimine tähendab protsessi eesmärgipärast suunamist. Ajutise efekti puhul saab 3. lapse toetust demograafilise protsessi õnnestunud juhtimiseks nimetada siis, kui eesmärk ongi ajutine efekt. Püsiva efekti puhul kindlasti. Elame-näeme.

Ma isiklikult arvan, et sellisel just 3. lapsele sihitud toetusmeetmel võiks olla püsiv mõju küll, aga praegu on vara öelda. Loodame, et seda enne ära ei solgita, kui selgub.

[Smith]

Juhtimine võib koosneda erinevatest meetmetest.
See toetus võib olla ainult üks hammasratas suurest
kellavärgist (koos emapalga jms).
See et teistel riikidel pole õnnestunud ei tähenda, et see
pole võimalik. Me oleme väike riik ja peame
innovaatiliselt mõtlema igal tasandil.

Eks kapitalistlikus ühiskonnad olega raha ja kajäär
ühed olulised põhjused miks lapsi ei saada.

[Kapten Trumm]

Ma ise olen Eesti üheks majanduslikuks sündivuspiduriks pidanud seda, et peale 1,5 aastat vanemahüvitist sisuliselt meetmed lõppesid - see 50 eurone lastetoetus on alles üsna hiljutine nähtus, varem oli 19 eurot. Aga peale seda 1,5 aastat alles kulud algavad, näiteks Tallinna "tasuta lasteaiakoht" maksab suurusjärgus 80 eurot kuus. Jne.
See hüpe näib minu juttu kinnitavat - paraku aga on see 500 eurot kättesaavad alates 3 lapsest. Toetusmeetmed 1. ja 2. lapse puhul on endiselt nadivõitu.
Ja laps(ed) on täna paraku kõige tähtsam vaesusrisk. Vaene aga olla pole teadupärast moes.

Jah, see esialgne edu võib ollagi esialgne. St tõusu andsid need, kel 3. laps plaanis oli ja kes ootasid sobivat hetke.

[Svejk]

Jah, see esialgne edu võib ollagi esialgne. St tõusu andsid need, kel 3. laps plaanis oli ja kes ootasid sobivat hetke.

"Eiole kolmatta ilman kahta" ehk tõusu andsid need, kellel olid kaks juba niikuinii olemas ja asi see veel üks teha kui viis sotti visatakse.

Mitte kolme lapse peale viissada, vaid üks veel vaja teha, saab viissada, kaks on baasvarustuses niikuinii olemas.

Spekulatsioonid, et

need, kel 3. laps plaanis oli ja kes ootasid sobivat hetke

on asjakohatud ja jätavad kirjutajast targutava ja lollilt lahmiva mulje.

P.S.
Mitte, et osadel tõesti polnud kolmandat niikiuinii plaanis ja "kerepeale andmine läks asja ette, niikuinii oli välja teeninud"
aga need pigem erandid.

[Kriku]

Spekulatsioonid, et

need, kel 3. laps plaanis oli ja kes ootasid sobivat hetke

on asjakohatud ja jätavad kirjutajast targutava ja lollilt lahmiva mulje.

Ei ole nõus. Elame-näeme, enne mõnd aastat on kõik väited ühtmoodi spekulatiivsed.

Küll aga võib väita, et ka ainult ajastuse muutumise puhul on mingi minimaalne efekt olemas, sest väike arv isikuid, kellel oli kavatsus kunagi 3. laps saada, sureksid vahepeal maha, invaliidistuksid vms. Nüüd on need lapsed vähemalt olemas, aga selliste arv on muidugi väga väike.

[Kasutajanimi]

Vahepeal oli tänases EPL-is selline lause:
Naised sünnitavad, et saada toetusi. „Narva naiste töö on sünnitamine,” ütleb Liudmila. See pole etteheide ega kuulujutt. Seda näeb ta iga päev. Naised sünnitavad, et saada toetusi. Kolmanda lapse toetus on 500 eurot. Korralik teenistus

http://epl.delfi.ee/news/eesti/naljane- ... d=84000098

Ma näen küll artiklit aga kopeerida kergelt ei saa ja pole aega praegu.

[ants431]

Vahepeal oli tänases EPL-is selline lause:
Naised sünnitavad, et saada toetusi. „Narva naiste töö on sünnitamine,” ütleb Liudmila. See pole etteheide ega kuulujutt. Seda näeb ta iga päev. Naised sünnitavad, et saada toetusi. Kolmanda lapse toetus on 500 eurot. Korralik teenistus

http://epl.delfi.ee/news/eesti/naljane- ... d=84000098

Ma näen küll artiklit aga kopeerida kergelt ei saa ja pole aega praegu.

Selline otse toetus sünnitamise eest stimuleerib sünnitama just vaeseid
kehvemate geenidega sünnitajaid, et tulevikus oleks rohkem
neid kes abirahadest elavad.
Maailm tervikuna kannatab hoopis liiga suure sünnitamise tõttu.
Kuidas iga lapse pealt maksuvaba miiniumi tõstmisega lugu on?
Mina pooldan seadust, et pere ühisel tuludeklaratsioonil
maksuvaba miinium korrutatakse pere liikmete arvuga. Lihtne ja selge.

[teeline35]

Selline otse toetus sünnitamise eest stimuleerib sünnitama just vaeseid
kehvemate geenidega sünnitajaid, et tulevikus oleks rohkem
neid kes abirahadest elavad.

Kuna haritud, rikkad, jõukad ja ilusad lapsi sünnitada ja kasvatada ei taha, siis on see läbi aegade rohkem vaeste ja "kehvemate" geenidega inimeste panus olnud.
Samas on see üks võimalus iibe tõstmiseks. Lihtsalt raha eest osta. Teine võimalus on panna inimeste heaolu sõltuma sünnitatud ja üles kasvatatud laste arvust. Pannes selleks vanurite eest hoolitsemise riigi (pensionid) asemele nende laste kaela.

Maksujuttu eelmisest postitusest toetan!