Airiston Helmi afäär ja muud venelaste kinnistud Soomes

[Veiko Palm]

NSVL lahendas peale WWII rahuläbirääkimistel probleemi elegantse liigutusega - ainus allesjäänud ainuke rannakaitse soomuslaev (Väinamöinen) võeti soomlastelt tugevama õigusega (sõjakahjude korvamiseks?) endale, samuti keelati soomlastelel allveelaevad. Peale antud liigutust kadus Soomel tükiks ajaks ka võimalus Ahvenamaal asjade käiku sekkuda, sest peale antud liigutust kadusid Soomel viimased tõsisema lahinguvõimega sõjalaevad. Lisaks keelati soomlastel omada ka pommituslennukeid ja peale taolist vennalikku abi jäi soomlaste ainsaks lootuseks antud suunal saada õigel ajal hais ninna, sest punalaevastikku tõkestada polnud kuni 1970ndate lõpuni peale miinide (mis nõuab eelhoiatust) suurt millegagi. Samuti ilma lahinguvõimeliste sõjalaevadeta oli vähe lootust vastu venelaste tahtmist sinna meritsi vägesid viia. Kuna Ahvenamaa oli juba pea sajandi relvavaba tsoon, siis ei saanud sinna ehitada ka taolisi rannakaitse suurtükipatareisid nagu Soome lõunarannik täis oli.

1970ndate keskel müüs NSVL mingil kummalisel ajel Soomele neli raketikaatrit koos tiibrakettidega, millele 1985 lisati omamaised kaatrid Rootsi tiibrakettidega, peale seda tekkis Soomes uuesti reaalne võimalus Ahvenamaad "militariseerida" st sinna sõitvat vene laevastikku millegiga ohustada. 1990ndatel saadud Hornet-hävitajad, mis oma otstarbelt on ka laevadevastased ründelennukid, osteti (vist sama YYA lepingu järgi) ilma ühegi pommi ja õhk-maa raketiga. Ka puudus taoline relvastus varasematel vene hävitajatel.

Taoliste trikkidega "demilitariseeris" NSVL efektiivselt Soome võimalused Ahvenamaad kaitsta, alles jäi ainult lootus eelhoiatusele ja sellele, et suudetakse laevateed miine täis toppida ja paisata vägesid saartele enne, kui venelased paugutama hakkavad.

Ole kiidetud issand jumal, et tõde nüüd sellisest valgusest paista lasi! Sinu postitus on suurepärane näide vandenõuteooriast ja reaalsuse painutamise katsest. Kõiki olemasolevaid fakte tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Ning loomulikult läheb teema järjest kaugemale Airiston Helmi asjast.

Kuid Ahvenamaa juurde tagasi. Ahvenamaa oli demilitariseeritud (nii nagu ka möödaminnes vihjad) juba pea 70 aastat enne NSVL ja 60 aastat iseseisva Soome sündi. Ahvenamaa demilitariseerimise leping sõlmiti Suurbritannia ja Tsaari-Venemaa vahel. Peale I MS ja Soome iseseisvumist ei olnud sugugi kindel, et Ahvenamaa jääb Soomele. Palju loomulikum (keeleliselt eelkõige) oleks olnud Rootsi koosseisu minemine ning kaks riiki selle üle ka kõvasti vaidlesid. Rahvasteliit otsustas, et saared saavad Soomele ja jätkuv demilitariseerimine kinnitati uue rahvusvahelise leppega (Soome, Saksamaa, Taani, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Läti, Eesti, Itaalia, Poola) 1922 aastal, mis siiski oli jätkuks 1856 aasta lepingule. Pane tähele - NSVL veel ei olnud olemas. Leping lubas Soomele "sõja eelõhtul" miinide kasutamise ja üksuste toomise - ja seda ka II MS ajal tehti.

II Maailmasõja eel hakati rääkima saartele uuesti kindlustuste ehitamisest ja osaliselt selle vältimiseks sõlmiti uus leping (või siis jätkuleping 1922 aasta lepingule) Soome ja NSVL vahel 1940 aastal.

Soome oli II MS kaotajariik. Soome kaitsevõime piirati või isegi hävitati päris tuntavalt. Kuid selle seostamine eelkõige Ahvenamaaga on arulage ja täiesti meelevaldne. Olukorras, kus väga paljud relvasüsteemid olid keelatud, Suojeluskunta laialisaadetud, (NSVL meelne) poliitiline politsei tegutsemas, NSVL komisjon kontrollimas rahulepingu täideviimist, reaalne NSVL baas Soome pinnal ja nii edasi, ehk kogu aeg oli õhus oht iseseisvuse kaotamisest, oli Ahvenamaa probleem Soomele kindlasti üks kõige pisemaid ja ebaolulisemaid. See Sinu jutt on pelgalt fantaasia ja ühe probleemi meelevaldne esiletõstmine.

Lõpetan kogu selle OT omalt poolt. Kahju raisatud ajast.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lõpetan kogu selle OT omalt poolt. Kahju raisatud ajast.

Tegelt sul ei ole ju kahju // ei peakski olema

Sest tibloidide "imbumisega" TURU saarestikku niivõiteisiti suht üheselt seotud AHVENAMAA küse on nüüd ka foorumiraffale kenasti selgeks tehtud

[Kapten Trumm]

Ma loodan, et VVP post on tingitud lihtsalt sellest, et minusugusega nõustumine on justkui häbiasi. Vastastel juhul on asi juba hullem, sest Põhjalahe ja Turu sadama (mis asub Turu saarestikus, mis läheb üle Ahvenamaaks) valdamine on Soome riigikaitse üks TOP 3 prioriteete. Porkkalas olev vene baas (olen seal muide ka käinud) on näiteks üks suhteliselt kergelt lahendatav operatiivne probleem. Sõjaliste vedude kinni keeramine on aga strateegiline probleem. Ja Moskvas tabati seda suurepäraselt, sest nad olid kahes sõjas edutult üritanud Soome sõjalisi vedusid ja logistikat kinni keerata. Mis käis kas ümber või läbi Põhjalahe.

Täpselt samad realiteedid on ka põhjuseks, miks putinoidide pingutused tulid päevavalgele samast arhipelaagist ja mite nt Kotka lähedastest skääridest. Kotka sadamal pole lihtsalt Soome jaoks mingit erilist strateegilist kaalu, Turu omal aga küll.

See, et Soome kaitseb vajadusel Ahvenamaa neutraliteeti on lihtsalt lingvistiline supiaur, kes kontrollib Ahvenamaad, kontrollib nii Soome sõjalisi vedusid kui ka tänaste relvasüsteemide kasutamisel ka laevaliiklust Eesti sadamatesse. Sest Soome logistiline tagala on....jah, õigus Rootsi ja kuidas Rootsist saaks turvaliselt vedada....jah, laevaga üle Põhjalahe ja kui Põhjalahe sissepääs (mida kontrollib Ahvenamaa valdaja) on lukus, on asi tore.

Vene agressiooni mõistes keskenduvad kõik miskipärast Suwalki kitsusele ja Gotlandile, unustades tegelikult, et on ka kolmas probleem, Ahvenamaa. Meile on see isegi hullem kui Gotland, sest VF võtab selle arhipelaagi enda kontrolli alla, siis lisaks probleemile millegi saamisele lõunast tekib probleem ka millegi saamisega üle Rootsi ja Soome. Ja Ahvenamaa on erinevalt militariseeritud Suwalkist või Gotlandist tänaseni (ja nähtavas tulevikus) sõjaline vaakum. Sellest ka putinoidide aktiivne askeldamine sealkandis.

[Veiko Palm]

Ma ei oska enam mitte kuidagi selgemini kirjutada - seega kordan oma väited rahulikult üle:
1. NSVL ei algatanud Ahvenamaa demilitariseerimist ega ole kunagi olnud ka selle peamine mõjutaja;
2. Soome-NSVL vahelise rahulepingu tingimuste esmane eesmärk ei olnud tulevikus vähendada Soome võimalust sõjaliselt mõjutada Ahvenamaad.

On tõsi, et Ahvenamaa asub strateegiliselt heas kohas. Kas nüüd paremas, kui nt Gotland vajab tõestamist ja arutamist. Mina väidaks tugitoolistrateegina, et võib-olla pigem mitte. Ahvenamaa sõjaline okupeerimine oleks võimalik ülemaailmse konflikti puhul "kõikide sõda kõikide vastu", kuid piiratud eesmärkidega nö hübriidkonflikti korral on see lausa lollus. Kui ükskõik, millise muu Soome või Rootsi maatüki hõivamist suudaks näiteks Venemaa presenteerida, kui segadust ja kahe riigi vahel aetavat asja, siis Ahvenamaa demilitariseerituse taga seisab korraga kas 9 või 10 riiki (Saksamaa osas ei ole kindel). Kus siin see loogika on?

Kuid tagasi teema juurde. Pane tähele, et ma pole kordagi väitnud, et Turu saarestik, Ahvenamaa, või mingi muu maaosa poleks Soomele tähtis. Samuti ei ole ühegi riigi jaoks aktsepteeritav, kui selle territooriumil toimetatakse ebaselgeid ja riigile kahjulike tegevusi. Tehku seda siis Venemaa, Bessaraabia, Trollide mäealune kuningriik või keegi neljas. Ja Soome reageeris vastavalt. Kes täpselt seal kohal oli (salakaubavedajad, rahapesijad, luuretöötajad, eriüksuse mehede, kübervargad või kõik korraga), ei ole praegu lõpuni teada ning meie võime teha vaid intelligentseid oletusi. Või õigemini - teha oletusi, kas tegemist on (ainult) majanduskuriteo kahtlusega, nagu Soome ametlikult on teatanud, või mitte.

Ning täiesti OT on see, et II MS ajal üritati kinni keerata ikka Saksamaa, mitte Soome sõjalisi vedusid.

[Kriku]

Selle optimistliku noodiga lõpetame siin teemas Ahvenamaa neutraalsuse ajaloo ekskursiooni.

[Kapten Trumm]

Soome rannik on enamasti skääridega- jube labürint saartest, poolsaartest jne. See tähendab, et seal on suhteliselt väikse ressursiga võimalik kinni pidada suhteliselt suurt merejõudu enne "päris" rannikule jõudmist. Ahvenamaa oma 5000 saarega ja Turu saarestik tont teab mitme saarega on selle labürindi kaugele merre ulatuv osa. Seda teavad soomlased (kes planeerivad rannakaitset ka kergete jõududega - kui vastane tuleb laevaga sinust 200 m kaugusele, pole kalleid tiibrakette vaja, aitab ka tagasilöögita kahurist) kuid kahtlemata ka venelased.

Kui Ahvenamaa strateegilises asukohas NATO kontekstis võime vaielda (tõenäoliselt suures pildis on Gotland tähtsam), siis Soome enda kaitse seisukohast on kontroll Põhjalahe üle (mida omakorda määrab see, kes kontrollib lahe suudmes olevaid saari - nii Turu saarestikku kui Ahvenamaad (mis on Turu saarestiku jätk).

Et antud afäär paljastati just Turu saarestikus on märgilise tähendusega ega pole juhuslik (minuarust).
1. et alustati sealt näitab piirkonna absoluutset kriitilist tähtsust Soome sõjavõimele.
2. et venelaste toimetused seal ületasid esimesena "peenikese punase joone" näitab, et venelased on ära tabanud selle koha, kust unearter naha alt jookseb ja valmistusid seda x hetkel läbi lõikama.
See ei pea olema alati motolaskurbrigaadi maabumine, vaid erivägede operatsioon, mille käigus uputatakse saarestikku mõned tsiviilaevad laevateede kitsaskohtadele ja sellega on Soome peamine transpordiarter suletud. Venelaste tegevuse raskuspunkt "makes perfect sense".

Mõni aeg tagasi oli meedias teema, et Soome õhuväel on vähe rakette - jutt oli siis kallihinnalistest AMRAAMidest, mida pidi olema paariks päevaks. Eks nad loodavad sõja korral juurde vedada. Neid saab juurde nt Rootsist (kus need on samuti relvastuses), USA-st - aga kõik see vajab vedamist. Ehk siis järelevedu muutub neile kiiresti probleemiks. Osa asju saab tuua lennukiga, raskemad asjad aga käivad laevaga. Läbi Turu saarestiku.

Muideks Eestis ei teeks ka paha tunda huvi, mis tegelased omavad maid Paldiski sadamas, Pakri saartel jne- pole põhjust arvata, et meil samasuguseid asju ei organiseerita.

Turu saarestiku probleemi hindamisel on kindlasti abiks merekaardid. Mis taktikalisel või geograafilisel kaardil paistab sügava sinise merena, võib tegelikkuses olla suurtele laevadele läbimatu veealuste kaljude kadalipp. Turu sadamasse viivad väga vähesed faarvaatrid, mis tähendab, et need kinni pannes on ka sadam nädalateks kinni.

Seega Vene-Soome sõja korral on sellised "arterid" küll asjad, mida mina üritaks venelaste asemel kinni panna. Ja miks mitte hübriidsõjas teha seda mingite tont teab kust tulnud tsiviilriietes tegelastega, kelle puhul saab häda korral öelda - pole VF relvajõudude inimesed, vaid see "Wagneri bande". Seega need saared pole sugugi mitte suure sõja teema. Ka väiksema teema on.

[Illike]

Mõni aeg tagasi oli meedias teema, et Soome õhuväel on vähe rakette - jutt oli siis kallihinnalistest AMRAAMidest, mida pidi olema paariks päevaks. Eks nad loodavad sõja korral juurde vedada. Neid saab juurde nt Rootsist (kus need on samuti relvastuses), USA-st - aga kõik see vajab vedamist. Ehk siis järelevedu muutub neile kiiresti probleemiks. Osa asju saab tuua lennukiga, raskemad asjad aga käivad laevaga. Läbi Turu saarestiku.

Ja unustame sujuvalt Pori sadama, Vaasa sadama, Rauma sadama? Neid on veel. Kusjuures Umea-Vaasa liin on ca2x lühem kui Kappelskäri-Turu, vastavalt ca 120km ja 230km

[Kapten Trumm]

Need sadamad olid ka Talvesõja ajal olemas, kuid miskipärast kasutasid soomlased just Turut. Ise arvan, et seepärast, et Rootsi poolt tulles on lagedat vett ainult 30 km ja siis tuleb saartevaheline ala juba, põhjapoolsed teed võivad olla lühemad, kuid seal on lagedat merd rohkem ja võimalus avastamiseks ja rünnaku alla sattuda suurem. Ja muidugi ka nende sadamate tarvitamine eeldab, et Ahvenamaa on kindlalt lukus, st soovimatud tegelased Põhjalahel ei seila ja saartele mingeid rakette üles ei sea.

[Illike]

Oot oot, jälle uued tegurid. Alles olid mingid väiksed grupid ja mõned uputatud laevad, nüüd juba raketid. Me räägime teemast, juhul kui on Ahvenamaa varustuskanal on kinni siis, on ka teisi varustuskanaleid. II maailmasõja ajal ei olnud Ahvenamaa kinni. Kas järgmiseks hüppab tank nurga tagant välja?

[Vastaja]

https://maanpuolustus.net/threads/saari ... 3%B6.6474/ Arutelu Soome saarte julgeolekuprobleemide üle põhjanaabrite foorumis:

[toomas tyrk]

Lugupeetud (või siis pe(a)etumatu) kprl Trumm unustab ära ühe pisikese asja. Iga hõivamise järel on saba. Hõivamise järel selle meeskonna elushoidmiseks vajalik saba. Ja siis järgmiseks - selle meeskonna lahingvõimelisena hoidmiseks vajalik saba.

Ja see kõik ei saa toimuda lihtsalt K-Kesko või muude supermarketite hõivamise teel. Eriti see lahinguvõimelisena hoidmise saba...

[Leo]

Turu saarestik ja Turku ning Naantali sadamad ongi kriitilised sellepärast, et sealt on Rootsi suhteliselt kõige vähem maad, samuti Läänemerele. Kui Venemaa Ahvenamaa üle võtaks, siis oleks Soome laevade tee Läänemerele kinni ja kogu logistikat peaks korraldama juba läbi Rootsi ja Norra, kas üle mere (Venelased võivad põhjal lasta) või mööda maanteed autode-rongidega. seega sõltutakse otseselt nende riikide heatahtlikusest. Äkkrünnaku peamine kriteerium on see, et väikest üksust on kerge liigutada, kuid see suudab ainult loetud tunnid, äärmisel juhul mõned ööpäevad hakkama saada, enne kui padrunid ja toidupakid otsa saavad ning selleks ajaks peab abivägi kohal olema, muidu antakse alla.

Lugesin selle 19 lk soomekeelset arutelu läbi ja midagi olulist seal polnudki, sisuliselt tõestati ära, et Ahvenamaal sõjalisi üksuseid ei ole, kuid need on võimalik sinna tekitada, kui rünnakuplaanist aimu saadakse. Õhuväe hävitajate AMRAAMide ja NASAMSi rakettide täpne hulk on riiklik saladus, kuid ilmselt on mõlemale mõeldud 2 lahingkomplekti, ehk siis lennuväel peaks neid olema 250-300 ja NASAMSidele samapalju. Räägitakse 24 NASAMSi laskealusest, igale 6 raketti oleks 144x2=288, mõned peale proovilaskmiseks ja 300 ongi täis, kusjuures kümmekond aastat tagasi neid tellitigi niipalju ja kindlasti tellitakse aeg-ajalt väiksemaid kogusid juurde äralastud rakettide asemele. Rakettrelvade varud kriisiajal on väikeriigile üks väga keeruline küsimus, näiteks Eesti NATO-liikmelisuse üks oluline argument on, et liitlasele antakse vajadusel kergemini relvastusabi, mida on ka nähtud, sest Javelinid ja raketid tulid ju USA armee ladudest. Rootslastelt midagi laenata on muidugi huvitav mõte, kuid rootslastel ei pruugi neid endilgi liiaga olla, seega ei ole reaalne, et sealt saaks sadu rakette kiiresti.

[toomas tyrk]

Hm, ma ei mäleta küll, et miks, aga Soome Vabadussõja ajal Rootsi suunalt tulnult abi puhul oli abisadamaks nr 1 Vaasa.

Ilmselt kaotati kontroll (või polnud saavutatutki) Turu sadama üle...

[Leo]

Ei jaksa praegu vastu ööd hakata Soome kodusõja ajaloos näpuga järge ajama, kuid näiteks jäägrid tulid Saksast 25.2.1918 Vaasa ja see oli ka pealinn. Siin https://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_Civil_War ütleb kaart, et sisemaal oli rindejoon Tamperest põhjas ja läänerannikul Pori juures, mis on üle 100 km Turust põhja poole.

[Martin Peeter]

Hakkame sellest peale, et jäägrid olid soome-rootslased ja nad tulid soome-rootslaste piirkonda, mida Vaasa ja Pohjanmaa kahtlemata olid. Soome Vabariik on suuresti rootsikeelsete tehtud. Sealt ka nende kaks riigikeelt, ehkki rootsikeelseid on alla 5%. Aga "Kaks keelt, üks meel;" oli tol ajal loosung. Ka osad baltisakslased sõdisid ju Balti patajonis meie poolel, ehkki baltisakslaste enamus oli väga tsaari-meelne.

Aga kisub ikkagi OT.