Kriku kirjutas:vanahalb kirjutas:Eino, kogu see porno on taasiseseisvumise algusest kestnud kui kõrghariduse andmine reaalainetes korraga ülemäära kalliks osutus. Selle raha eest, mis kulub inseneri õpetamiseks saab 10+ sotsiaalbakat oma diplomi kätte ja stastistikaamet enda tabelitesse eduraporti.
See kohe päris kindlasti nii ei ole. Kust sellised andmed küll pärit võiks olla...?
Need andmed on empiirilistest märkmetest.
Juristide, ärijuhtide... eee, mis seal veel olid ... rahvusvahelised suhted, keskkonnakaitse... buum Ida-Euroopas algas koos nõukogude võimu kokkuvarisemisega. N-Liidus ja mujal idablokis oli neid vajalikke ametimehi samuti kuid mitte nii massiliselt. Rõhku pandi rohkem reaalainetele ja nende õpetamine on kallis (ei räägi siin nüüd algklasside matemaatikaõpetaja vms kutsest).
90-ndate teisel poolel suhtlesin mingil määral ühe sakslasest studendiga kes õppis (rakendus)füüsikat. Õppimine oli eesmärgiga saada kokku üks väga spetsiifiline teadustöö. See puudutas lennundust ja atmosfääri ülemisi kihte ja stipendiumi maksis Airbus või selle mingine osakond. Stipendium oli sellepärast, et a) teema oli Airbusile oluline b) Airbus lootis omale uut töötajat saada c) õppimine maksis raha. On kuidagi meelde jäänud, et mingile hüpoteesile kinnituse leidmiseks tuli protsesse arvutiga modelleerida ning taolise võimsusega masinaid oli Euroopas ühe käe sõrmedel üles lugeda. Aeg tuli pikalt ette broneerida ja loomulikult polnud arvuti kasutamine tasuta jne jne,
Siinmail loeti samal ajal kütmata klassitoas kamba peale ostetud ja Friedmani kirjutatud raamatut ette ja võeti raha ärijuhi diplomi väljastamise eest. Mina õppisin samuti, aga mitte päris nii hulludes tingimustes. 1997/98 oli TÜ õigusteaduse avatud ülikoolis aastamaks 18 000 krooni (1150 EUR) ja minumeelest oli see ikka ilma mingite dotatsioonideta. Kassikoolides oli üldreeglina samas suurusjärgus. Lex või mis krt Tallinna vanalinnas pesitseski, küsis ainult 9000 ja surus ka diplomi igaühele pihku kes vaid peauksest sisse varises.
Kasvõi TÜ arstiteaduskonnas oli õppetöö omahind ikka kõrgem. Laibapiiritus ise juba maksis ja laboritunnid ning kõik muu. Tolle sakslase moodi õpetamiseks ei tundunud kellelgi raha olema. Kutsekates tuldi vahel praktikatundi, oma elektroodid kaasas. Seeaeg hakkasingi mõtisklema, et mis on üks jurist looduse ülevuse kõrval ja muutsin järsult orientatsiooni.
Eks igal ametil on omad head ja vead. Masinatega tegeledes võib peaaegu terves maailmas lahedalt ära elada. Padu-Aafrikas võib-olla mitte, sest seal on kõige keerulisemaks riistaks kõblas ja sellele hakkab ka neegri mõistus peale: Kes mulle seal oskuste eest maksaks? Masinamehi olen ise samuti natuke õpetanud ja see on kallim kui sotsbakade koolitus. Praktika käigus tuleb arvestada, et ca 10 000 EUR eest lõhutakse tehnikat ära ja see on paratamatu. Pärast seda ongi oskaja hind juba vähemalt sama summa mis ta harjutades ära hukkas.
Kuigi jah - 2016 kärekülmal jaanuarikuul tuli üks ärakoolnud seade õues ellu äratada ja siis mõtlesin küll mornilt, et oleks ikka võinud omal ajal günekoloogiks õppida. Vähemalt käed soojas.
Emad tambivad seda "tõde"