Lemet kirjutas:
Või paneme Airbusi iga avariiväljapääsu taha sellesama AGSi. Kauaks jagub kuulipildujaid ja valjuhääldeid? AGS on üpris kole ja vastik asi, usu mind...
Ja ikka - kuidas kaitseb see lennukit kusti või 90 mm TT kahuri kumulatiivi eest? Üks salongi tulev kumulatiiv võib seal kõik vähemalt võitlusvõimetuks muuta. Seisvale lennukile saab kusti optilisega ka 350 m pealt vabalt pihta. 90 mm kahuriga võib asja lahendada ka kildi pealt. Ärme nüüd seda AGSi 30 mm granaati ka üle hinda! Ühes magasinis 29 tk ja mitte väga täpne. See meie automaadialune 40 mm-negi pole teab mis kõva plahvatusjõuga, et killud igalt poolt läbi lendaks.
Selline operatsioon oleks ikka tõsine loterii. Muidugi eitamisvõimalust ma ei eita, kuid ma ei tea, kas see on laiaulatuslikuma ootamatu rünnaku puhul vaindlase jaoks vajalik?
Mina räägin ka sõja alguse stsenaariumi.
Kui läheb õnneks - siis miks seda asja üldse ette võtta, kui eitada ja laiemat rünnakut mitte alustada? Teevad lennuväljal hävitustöö ja lendavad koju tagasi? Pole nagu mõtet.
Kui lähevad alt - ikka mõni vangi kukub ja hakkab laulma. Kusjuures altmineku võimalus suurem, kui pommitamisel ja sellega meie mobivarude hävitamisel läbikukkumine oleks ju tagasilöök edasisele laiemale rünnakule, kui see ikka tuleb.
Ämari valvest ja valveteenistuse relvastusest-väljaõppest on seoses mingi Kuu-uurija looga juttu siin olnud. Ei ole kustisid ja 90 mm, isegi kuulipildujaid mitte. Seega üllatusrünnaku kontekstis pole nendega žongleerida mõtet. Küll aga on Wagneri meestel kindlasti AGS-17, RPG-29, Igla ja muud asjad kaasas. Vastavad üksused selle kaitseks, õhutõrjeks jne tuleb mobiliseerida. Lisaks pole Ämari ainult lennuväli või lennuväega seotud koht.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Või laseme näiteks kolme kuu jooksul igal teisipäeval ja neljapäeval Il-76 Kaliningradi lendama. Koos transponderi ja lennuplaani esitamisega. Et tekiks rutiin. Ja kõik oleks "nagu päris". Või krutime transporterile külge Airbussi transponderi. Leidlikust neil jagub. Või paneme Airbusi iga avariiväljapääsu taha sellesama AGSi. Kauaks jagub kuulipildujaid ja valjuhääldeid? AGS on üpris kole ja vastik asi, usu mind...
Mehed pidurdage fantaasiat! Arvan, et Ämari võiks hädamaandumise kohana kõne alla tulla regulaarset liinilendu tegeva reisilennuki hädakutsungi puhul, aga igasuguse sõjaväe transpordi, kauba või isegi tsarterreisi sooritava lennuki puhul saadetakse nad Tallinna. Pealegi lennuki (olgu ta milline tahes) kere pole kuulikindel. Trumm tõi juba mängu Airbus 380-ne. Küsimus pole ju kui palju reisijaid lennukisse mahub vaid palju täisvarustuses sõdureid! Ainult filmides põrkavad eriti ägedas särgis meeste rinnapealt kuulid tagasi ja paarist salvest lased pikki valanguid tundide kaupa. Keeruline on ka reisilennukist jalastuda. Uksed ja avad pole arvestatud paarisaja lahinguvarustuses mehe läbilaskmiseks paari minuti jooksul. Tõsiste probleemidega lennuk peaks lendama ka nii, et oleks selge, et mõnele teisele lennuväljale välja ei vea. Mis siis kui piloodid simuleerides tõsist riket maandumisraja otsani välja ei vea? Vaadake "Lennukatastroofide"(Mayday) dokumentaale ja näete kui kergesti suuri reisilennukeid alla kukutatakse. Tõenäosus %, et asi välja tuleks oleks liiga väike. Aga see fantaasia mõnes märulifilmis oleks äkki tore vaadata küll:
Pistan siia ühe patriootliku idanaabri nägemuse Eesti kiirest tasalülimisest, kirjutatud on see poolteist aastat tagasi. Võibolla huvitavam lugemine kui reisilennuk vs Ämari.
STAGE 1
GRU gathers intel about Estonian Armed Forces, Interior Troops, Border Guard and Coast Guard - command centers, barracks, warehouses communication hubs etc. Most likely they already have this information but anyway lets say some 50 targets are defined.
STAGE 2
On the night of the invasion a pair of Tu-160 each carring 12 X-101 cruise missiles take off from their base in Saratov region and head towards Estonia. Even if they are detected by NATO long range radars there will be no reason for alarm to be raised because Russian strategic bombers conduct this kind of maneuvers regularly. Some 1000 km away from the Estonian border Tu-160 launch the cruise missiles that will reach their targets within 1 hour completely undetected. HE warheads will be effective against command centres and communication hubs.
As cruise missiles aproach their targets the 26th Missile Brigade based in Pskov region (12 Iskander launchers) launches 24 balistic missiles with termobaric warheads effectively engaging the concentrations of manpower and materials. Even if detected considering the missile approach time of 3-4 minutes there will be absolutely no time for adequate reaction to the threat.
STAGE 3
Before missiles reached their targets Russian SSO units are up in arms and ready to take care of what is left of Estonian defense forces and capture the objects of strategic importance.
473 Naval Special Operations Batalion departs from Kronstadt naval base to quickly aproach the Estonian coast and take control of ports.
45 Airborne Special Operations Brigade based in Moscow region is lifted by helicopters to capture airports deep within Estonian territory.
2nd Separate Special Operations Brigade based in Pskov with their armoured vehicles passes by the bombed down border posts and advances along the main highways.
The remains of Estonian Defense are blocked and engaged by Russian SSO units. If needed the close air support is provided by 15th Army Aviation Brigade (16 Ka-52 attack helicopters) based in Pskov region.
STAGE 4
As the morning comes and the situation on the ground becomes clear more missiles strikes can be carried out against the remains of the enemy and Russian regular forces can enter the theatre.
The 25th Mororized Brigade and 76th Airborne Brigade both based in Pskov can be deployed to the warzone in a matter of hours.
CONCLUSION
Like it or not but you can do nothing to prevent this kind of scenario. All of this can be done without "concertration of Corps" or other activities that can be survailed. All you have to do is to use troops that already deployed there. If you dont believe me you can check these units yourself - their size and location.
If Russia decides to invade be sure it will come as a shock. Your leadership will just wake up one morning to learn from news that polite people are in Tallinn. Just like it happened in Crimea.
On the night of the invasion a pair of Tu-160 each carring 12 X-101 cruise missiles take off from their base in Saratov region and head towards Estonia. Even if they are detected by NATO long range radars there will be no reason for alarm to be raised because Russian strategic bombers conduct this kind of maneuvers regularly. Some 1000 km away from the Estonian border Tu-160 launch the cruise missiles that will reach their targets within 1 hour completely undetected. HE warheads will be effective against command centres and communication hubs.
Igat üksikut Kaitseliitlast 1000km kauguselt tabada?! Kõva sõna. Tegelikult muidugi on reaalsem rakettidega meie sõjalisi objekte ja ladusid rünnata. Kuigi küsimuseks jääb nende rakettide tegelik tabamistäpsus. Ameeriklaste rakettide tabamisvideosid on muidugi paljud näinud, aga kas see täpsus igasugustes oludes sama kõrge on?
Before missiles reached their targets Russian SSO units are up in arms and ready to take care of what is left of Estonian defense forces and capture the objects of strategic importance.
473 Naval Special Operations Batalion departs from Kronstadt naval base to quickly aproach the Estonian coast and take control of ports.
45 Airborne Special Operations Brigade based in Moscow region is lifted by helicopters to capture airports deep within Estonian territory.
2nd Separate Special Operations Brigade based in Pskov with their armoured vehicles passes by the bombed down border posts and advances along the main highways.
The remains of Estonian Defense are blocked and engaged by Russian SSO units. If needed the close air support is provided by 15th Army Aviation Brigade (16 Ka-52 attack helicopters) based in Pskov region.
Saan aru, et plaanitakse eelhoiatuse vähendamiseks kasutada Eesti piiride läheduses dislotseeruvaid vägesi. Neid jääb lihtsalt väheks. Tõenäoliselt KL ja mingi osa mobilisatsioonvarudest on ikka kasutamiskõlblik. Juhul kui venemaal lähemal ajal teleportatsiooni ei leiutata, siis kujuneb nende väheste vaenlase vägede marss vaevaliseks ja kaotusterohkeks trügimiseks meie võtmeobjektide poole. Tõsi selle stsenaariumi õnnestumisvõimalus on suurem kui Trummi reisilennuk vs Ämari. Viimase puhul arvestades lennukikütuse tuleohtlikust kahtlustan, et võimaliku paari mehe ja kuulipilduja vastutegevuse tõttu lennuki põlemaminemise korral üle 20-30 maksimaalselt 50 mehe sealt välja ei pääse. Ülejäänud põlevad sisse.
Kindlasti on selline rünnakuplaan tunduvalt ohtlikum. Tuleb loota, et nad kõiki meie väeosi ja varusid ei hävita ning et nad saavad pihta ka liitlastele. Siis on juba väga raske öelda, et Venemaa pole rünnanud NATO-t. Kui ei saa, siis on meil ka tõenäoliselt rohkem varusid, sest teadaolevalt on need (llitlased ja laod) osaliselt ka üsna lähestikku. Samuti on hulgi startivad ballistilised raketid Venemaa jaoks oht, sest mõned meie liitlased võivad nende sihtmärkidest valesti aru saada. Kui ballistiline rakett üles lastakse, läheb natuke aega, et selgitada, kas ta lendab Ämarisse või Londonisse. Seega tiibraketid oleks ohutumad.
Ja samuti on siis juba aega sõdida, sest peale õhurünnakuid tuleb Venemaal alles hakata vägesid koondama. Esimese hooga saavad peale tungida vaid meie piiride läheduses paiknevad üksused. Ning sellise asja peale ei saa nad ka kunagi kindlad olla, et tomahoogid nende väheste pealetungivate üksuste ja laevade peale ei hakka langema.
Siit tulenebki see, et Eesti vastase rünnaku oluline eeldus on Venemaa kas või hüpotees, et liitlased otsustavalt ei sekku. Praegu pole see eeldus täidetud, kuid mine tea, kuhu see maailm pöördub. Kui selline ohtlik olukord tekib, siis peaks Eesti aegsasti oma laod hajutama.
Ma ei tea, mida need logistikud seal LÕKil praegu harjutavad. Äkki mh ka seda.
Aga jah - ladude kaitstus. Keegi kunagi kirjeldas Norrasse mäe sisse ehitatud eelpaigutusladu. Selle hävitamiseks peab vähemalt tuumapommi teele panema. Mis oleks ikka väga väheusutav.
https://www.youtube.com/watch?v=9e7NP_ErzJ8
Tuleb välja,et Kisseljovi lubadus neetud USA radioaktiivseks tuhaks muuta ei olegi nii lihtne,kui mitte võimatu.
Videos räägitakse,et hiljuti Barentsi merel olnud vene tuumaallveelaevade õppusel lendas ameerika Orion otsejoones ühe ülisalajase allveelaeva juurest teise juurde ja viskas vette poid.Vene merevägi oli ainult fikseerinud kuidas lennati otsejoones ühe laeva juurest teise juurde.Öeldakse,et miljardeid neelanud ülisalajaste strateegiliste tuumaallveelaevade liikumine on ameeriklastele teada meetrise täpsusega ja ilmsel hävitataks vajadusel ilma,et nad jõuaksid välja lasta ühtegi raketti.
Loomulik, et jänkid ei ole aastakümneid pöialde otsas istunud, vaid kasutavad kõiki tehnilisi võimalusi endale kõige ohtlikumate relvasüsteemide jälgimiseks ja häda korral tasalülitamiseks, sest iga väljalastud tuumalõhkepea tähendaks hävinud linna ehk hiiglaslikke kaotusi.
Soome ÕV avalikustas suhteliselt äsja, et neil on eraldi SP üksus, kelle peamine teema on lendurite kaitsmine juhusliku kuuli eest. Reaalselt tähendab see, et lendureid veetakse mööda platsi soomustatud autos ja sealt väljutakse eskordi saatel (kuulipüüdjast SP ees ja taga). Lendureid on ÕVs suurusjärgus 200 ja neid ei ole raisata.
Lennuvälja ülevõtmisel tekib esimene küsimus, miks seda tehakse ehk mida seal edasi plaanitakse teha? Pommitamine on hea juhul kui eesmärk on lennuväljal segadust tekitada ja tegevust takistada sest pommiaugud parandatakse ja põlenud kütuse asemele tuuakse uus. Lennuvälja ülevõtmiseks on dessant ja lennukitäis waagnereid vms täiesti ülepingutatud, sest RA tingimustes on lennuväljal kümmekond turvatöötajat (relvastus püstol) ja kümmekond piirivalvurit, kellest osadel MP5 vms tugirelv kaasas. Kui nüüd üheaegselt paarist-kolmest eri suunast värav või aed maha sõita ja tähtsamate kohtade peale tormi joosta, siis piisab paarikümnest võitlejast ja mina tuleksin mööda maad. Dessant võib tulla siis, kui lennuväli on juba "omade" käes. Dessant ja lennuvälja ülevõtmine oleks juba konkreetse tegevuse algus ja tähendaks, et venelased kavatsevad lennuvälja ise kasutama hakata. Mis mõttega peaksid sinna maanduma lennukitäis waagnereid? Mida nad seal teeks, kui lennuväli on kontrolli all, kuulutaks mingi Lasnamäe oblasti välja? Kui neil puudub ööpäeva-paari jooksul kohaleilmuv maaväe tugi ehk konkreetne invasioon, siis on ilmne, et piiratakse ümber ja võetakse vangi või saavad tähelepanelikud kodanikud nende varustust eri piiripunktide poole viivate maanteede äärest kokku korjata.
Kui saadakse eelhoiatus ja lennuväljal on kaevunud 1 EKJ kompanii, mida on täiendatud mõne 23 mm Sergeiga ja kõik maandumine on keelatud, siis ei tule sinna maha kedagi ja kui keegi tulebki, siis väga hästi neil ei läheks. Norra ja Soome ning ilmselt ka Rootsi maa sisse kaevatud tähtsamad juhtimiskeskused ja laod, ning soomlastel ka näiteks tankide remonditöökoda on pärit ajast, kui arvestatigi sellega, et rünnaku lahutamatu osa on ka raketi- või pommirünnak ja oluline on peale seda edasi tegutseda. Soome kindral ütles otse välja, et raketiohuga ollakse harjunud aastakümneid jaa süsteem on ehitatud niimoodi, et ei tekitata olulisi sihtmärke rakettidele, kui olulised kohad on maa alla kaevatud või maastikule hajutatud, siis neid varustuse konteinereid metsas üles leida ja puruks lasta ei ole praktiliselt võimalik. Kunnagi olen Kiltsis KLiga väljas käinud, see on täis betoonist kaarjaid angaare, mis isegi aastakümned peale mahajätmist paistavad päris head välja. Miks ei võiks sarnaseid juurde ehitada, kui maa sisse kaevamine on liiga keeruline, sellised betoonangaarid tähendavad, et nende sisu hävitamiseks on vaja igaühele täpselt pihta saada nii suure pommi või raketiga, mis betoonikihist läbi murrab.
Some 1000 km away from the Estonian border Tu-160 launch the cruise missiles
Autor hindab lääne radarite võimalusi tugevalt üle - "even if detected" - meil kasutatavatel radaritel on nägemispiir kuskil 450 km kandis ja seda kuskil 10 km kõrgusest ülespoole. Kui need pommitajad tulevad kuskil 3000 m kõrgusel, siis kahaneb avastamise võimalus kuskile 200 km kanti.
Täpsemalt peab arvutama - "earth curvature problem" on asja nimi.
Taoline tiibrakettide salvo avastatakse meil ilmselt mitte rohkem kui 100 km kaugusel sihtmärgist, sest tiibraketid lendavad väga madalal.
Spetsiaalseid madala kõrguse radarisüsteeme meil aga polegi (vähemalt õhuruumi igapäevasel valvel).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Sugga 21 kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=9e7NP_ErzJ8
Tuleb välja,et Kisseljovi lubadus neetud USA radioaktiivseks tuhaks muuta ei olegi nii lihtne,kui mitte võimatu.
Videos räägitakse,et hiljuti Barentsi merel olnud vene tuumaallveelaevade õppusel lendas ameerika Orion otsejoones ühe ülisalajase allveelaeva juurest teise juurde ja viskas vette poid.Vene merevägi oli ainult fikseerinud kuidas lennati otsejoones ühe laeva juurest teise juurde.Öeldakse,et miljardeid neelanud ülisalajaste strateegiliste tuumaallveelaevade liikumine on ameeriklastele teada meetrise täpsusega ja ilmsel hävitataks vajadusel ilma,et nad jõuaksid välja lasta ühtegi raketti.
Vene strateegilised tuumajõud ei koosne ainult allveelaevadest. Taibates oma allveelaevade ja väheste strateegiliste pommitajate nadi hukukindlust, on vene tuumatriaad pannud kogu aeg suurt rõhku maismaal asuvatele raketisüsteemidele. Nende kasutamisest saab küll eelhoiatuse, kuid nende tõrje on probleemne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Igat üksikut Kaitseliitlast 1000km kauguselt tabada?! Kõva sõna. Tegelikult muidugi on reaalsem rakettidega meie sõjalisi objekte ja ladusid rünnata. Kuigi küsimuseks jääb nende rakettide tegelik tabamistäpsus. Ameeriklaste rakettide tabamisvideosid on muidugi paljud näinud, aga kas see täpsus igasugustes oludes sama kõrge on?
Nüüd esitad ise eduraportit.
Igat KL meest pole vaja tabada. KL lahinguvõimet pärsib märkimisväärselt, kui hävitada logistikakeskused (kus relvastus ja moon asub samamoodi kui KV-s "keskladude" põhimõttel) ja transpordipargid (loe veoautod lageda taeva all). Peale nende hävitamist jääb võitlusvõimeliseks ainult see osa KL-st, kellel on relv ja laskemoon kodus (paku, kui madal see % ongi???). Kui autode puudust saab leevendada isikliku autoga/rekvireerimise/pöidlaküüdiga, siis laskemoona ja suurema osa koosseisu käsirelvi ja raskemat relvastust pole ikka.
Ja see probleem, et raketi tabamistäpsus on ameeriklaste omast kehvem, on seal läbi aegade lahendatud lihtsalt suurema arvu rakettide ja raskemate lõhkepeadega.
Kokkuvõttes - ootamatu strateegiline õhulöök KL malevate tagalakeskuste pihta on umbes sama purustav (tänases seisus) kui KV väeosade pihta. Võit on selles, et 1. inimesed jäävad ellu (kui nad parasjagu ei kakerda mõnel sihtmärgialal) 2. alles jääb nende isiklik varustus (mis KV puhul tõenäoliselt hävib) 3. alles jääb mingi osa (väike osa) käsirelvastust ja laskemoona 4. üksused ja struktuur on vähem desorganiseeritud kui see saab olema KV reservüksuste puhul, mille liikmed seda hävingut telekast näevad.
Jutt on siis "out of blue" rünnakust stiilis Pearl Harbour. Kus saadakse maksimaalselt taktikaline eelhoiatus (pommitajad või raketistardid ilmuvad radarile).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Autor hindab lääne radarite võimalusi tugevalt üle - "even if detected" - meil kasutatavatel radaritel on nägemispiir kuskil 450 km kandis ja seda kuskil 10 km kõrgusest ülespoole. Kui need pommitajad tulevad kuskil 3000 m kõrgusel, siis kahaneb avastamise võimalus kuskile 200 km kanti.
Veebruari National Geografiku number oli täielikult pühendatud maal ja kosmoses asuvate jälgimissüsteemidele. Nende arvukusele, võimekusele jms. Ja seda tsiviilsüsteemis, eraettevõtetes. (Kusjuures saab muuhulgas selgeks ka GRU mõttemaailma mannetus Londoniga seoses). Tegelikuses pole meil sellest kõigest ju udust aimugi. Nii näiteks on ÜHELAINSAL firmal (aga sedasorti seltsinguid pole ei üks ega kaks)kosmoses 150 satelliiti, mis iga kahe sekundi tagant edastavad jooksvas ajas tehtud pildi maale. Kui mälu ei peta, siis on nad suutelised fotografeerima tervet planeeti vähem kui kahe päeva jooksul. Arvestades asjaolu, et militaaria on alati olnud tsiviilrakendustest sammukese eespool, on täiesti usutav, et varajase eelhoiatuse teema on suures osas nende kanda. Soovitan soojalt ajakiri leida ja läbi lugeda, tegu pole kindlasti raisatud õhtupoolikuga.
See on jällegi asi, mis
1. sõltub sellest, kas ameeriklased midagi annavad või ei anna (ja kas nad seda ise kõigepealt ohuks peavad). USA-s jõudsid tsiviilreisilennukid 9/11 paljudesse kohtadesse ja kogu õhukaitse vahtis ammulisui pealt.
2. meie enda võime (mida me kindlalt saame) on siiski need 3 kaugmaaradarit, mille nägemisulatus on nagu eespool kirjutasin - keda lähemalt huvitab, siis võtke Maa-ameti kaardiportaal lahti, leidke sealt radariposti kõrgus merepinnast ja vastavad kalkulaatorid, mida ja kui kaugelt me näeme, on netis olemas.
Ütlen lihtsalt seda, et kuskil Saraatovis (tegelikult Engelsis) asuvate strateegiliste pommitajate lendutõusu kaudu saada strateegilist eelhoiatust pole kuigi reaalne, esiteks lendavad need lennukid pidevalt ja teiseks, kes see mees annaks (oletame et 1000 km kauguselt mingi imevahendiga avastamegi raketilaskmise) seepeale mobilisatsioonikorralduse? Maksimum saab taktikalise eelhoiatuse (raketid on möödunud kõikidest polükatest ja jätkavad Eesti suunas), et panna sireenid üürgama (mida pole) ja pugeda sihtmärgialadel kuskile peitu (kohti pole) - vt teema Eesti uutest kasarmutest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Katse saada strateegiline eelhoiatus õhus liikumise mustrite järgi on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt määratud läbikukkumisele.
Kui GRU saab teada, et me jälgime kirjeldatud viisil satelliitide kaudu venelaste lendamisi, siis võidakse ajada Luugas Iskanderid garaažist välja.
Või hakkavadki harrastama petterünnakuid, teades, et me neid näeme - nii öelda konna keetma.
24 raketti tuleb Luugast minutite jooksul ja poole tunnise pausi järel teine 24 järgi (kuniks nad eemalduvad laskepaigast, laevad masinad uuesti ja lasevad uuesti).
Maksimum taktikaline eelhoiatus (sireen ja varjumine).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vaadake "Lennukatastroofide"(Mayday) dokumentaale ja näete kui kergesti suuri reisilennukeid alla kukutatakse. Tõenäosus %, et asi välja tuleks oleks liiga väike. Aga see fantaasia mõnes märulifilmis oleks äkki tore vaadata küll: 
