Venemaa ootamatu rünnak

[Shackleton]

Trumm.. arvesta ikka venemaa reaalsete võimalustega ka. Ja arvesta, iskanderid pole teps mitte kõige kõige kallim süsteem, siis selliste laovarude juures ei jätkukski neil mitte millekski muuks raha kui rakettide treimiseks.

[Some]

Läänemerel on vist Kalibr tiibraketid ka olemas? St, ei pea Iskanerid ilmtingimata olema.

[alax]

Viktor Suvorovil on raamat "Spionaaži alused" .Eile lugesin uuesti. Raamatu lõpus on kirjeldatud spetsnazi võimalikku tegutsemist. Kõigele kirjeldatud ohtudele polegi üldse häid vastuseid. Nagu näiteks "uinuvas" olekus agendid, kes elavad tavaelu jne.

[Elagu Ukraina]

Arvestades seda, et Venemaal vajub üle päeva mõni sild kokku, siis on neil raskusi ka rakettide kohaletoimetamisega. Esialgu varisevad küll Siberi pool olevad sillad, aga küllap saab ka Euroopaosa oma varingud.

[Kapten Trumm]

Ah, lihtsalt tüdimus tuleb peale.
Trumm räägib igal pool kui võimekas on vene sõjavägi ja kuidas see NATO oma üllatab ja ületab. Ja tegelikult NATO meid üldse ei aita.
Selline tüüpiline vene agenda, mida ta nüüd siis üritab kaitsta sotsist välisministri tsiteerimisega.

Selline tekstikasutus on üldiselt omane peavoolu netipropagandistidele - kui midagi ei meeldi ja paremaid argumente pole, saad kohe Kremli agendi sildi külge. Mage ja madal.
Ootan endiselt huviga viidet, mis näitab, et maaväe raketibrigaadides pole rakette rohkemaks kui üheks laskmiseks.
Siis vaatame, kes see spetsialist on (või ei ole).

Ühesõnaga, versioon, et raketilöök sõjalistele objektidele pole võimalik, sest selleks pole laskeseadmeid/rakette/mehi, on suure tõenäosusega lihtsalt jamps.

[Kapten Trumm]

Trumm.. arvesta ikka venemaa reaalsete võimalustega ka. Ja arvesta, iskanderid pole teps mitte kõige kõige kallim süsteem, siis selliste laovarude juures ei jätkukski neil mitte millekski muuks raha kui rakettide treimiseks.

Vaata, millal relvastusse võetud on. Selle aja jooksu, tootes aastas nt 50 raketti (iga nädal ühe) on selle ajaga laovarud igal juhul tagatavad.

[Lemet]

Peale seda, kui Kalibrid Kaspial lahti lasti, oli sealtpoolt pikalt kuulda teemat, et pool varudest on läinud ja nende taastamine võtvat hullult aega.

[Kapten Trumm]

Kes vene keelt tönkab http://militaryrussia.ru/blog/topic-832.html

Silma hakkas selline ettevaatamatu reake:

- 2008 г. декабрь - озвучены производственные планы на 2009-2011 г.г. - предполагается поставить в ВС России 30 ракет "Искандер" (и, вероятно по 4 комплекса в год).

1 kompleks: 1 stardimasin ja 1 ümberlaadimismasin (+4 Kamaz veokit). 30:4=7,5, seega umbes 4 laadimiskorda laskemasina kohta. Mis vastabki sellele "tavalisele praktikale", sh NSVL praktikale Eestis muude taktikaliste rakettidega (S2A, A2A) Eestis (3-6 ümberlaadimiskorda väeosal käes).

Meie piiritaguste "sõprade" kohta on kronoloogias selline reake:

2013 г. 22 сентября - ракетная бригада Западного ВО (вероятно, 26-я Неманская Краснознаменная ракетная бригада, г. Луга) выполнила успешные учебные стрельбы РК "Искандер-М" (источник).

[toomas tyrk]

Kes vene keelt tönkab http://militaryrussia.ru/blog/topic-832.html

Silma hakkas selline ettevaatamatu reake:

- 2008 г. декабрь - озвучены производственные планы на 2009-2011 г.г. - предполагается поставить в ВС России 30 ракет "Искандер" (и, вероятно по 4 комплекса в год).

1 kompleks: 1 stardimasin ja 1 ümberlaadimismasin (+4 Kamaz veokit). 30:4=7,5, seega umbes 4 laadimiskorda laskemasina kohta. Mis vastabki sellele "tavalisele praktikale", sh NSVL praktikale Eestis muude taktikaliste rakettidega (S2A, A2A) Eestis (3-6 ümberlaadimiskorda väeosal käes).

Ee, mis matemaatika see nüüd on?

Rakettide tootmisplaan oli ikka 30 tk kolme aasta jooksul, mis teeb 10 raketti aastas. Kui kerid veidi allapoole, siis on ka andmed 2011 aasta kohta eraldi toodud - 3 komplekti masinaid ja 13 raketti. Ning Medvedevi lubadus, et masinate komplekte saadakse vist ikka viis.

Nii et neid ei vorbita mitte 50 tk aastas, vaid umbes 5 x vähem. Ja ei ole see Iskander mingi GRAD, et muudkui aga lased salvosid tühjaks...


Spetsialist...

[Martin Peeter]

See raketirünnakutega sõja alustamine on küll loogiline, aga mitte peamine oht meie varudele. Eesti puhul lastaks tiib- ja lühimaa ballistilisi rakette võib-olla 4-5 Ämari ja Tapa pihta. Põhilise töö teeks vaindlane ikka oma lennukite ja lollpommidega, millest Venemaal nüüd suurt puudust pole. Kahjuks pole meil nendegi vastu praegu ja siin suurt midagi.
Mis puutub sõja alustamise poliitilistesse eeldustesse siis - jah, selleks peab olema mingi NATO sisene probleem, mis viivitaks abi saabumist. Praegu sellist ei ole, aga see võib tekkida nii, et me ei saa sinna midagi parata. Võiks ikka austet administraatorile meenutada ühe väga stabiilse geeniuse ütlemisi NATO kohta valimiste eel. Meie liitlased on demokraatlikud riigid. Populismi ajutise võidu võimalus ja liitlasriikide vahelised vastuolud on demokraatliku süsteemi üks nõrk külg. Sinna pole midagi parata, aga seda saab arvestada.

[Shackleton]

Trumm.. arvesta ikka venemaa reaalsete võimalustega ka. Ja arvesta, iskanderid pole teps mitte kõige kõige kallim süsteem, siis selliste laovarude juures ei jätkukski neil mitte millekski muuks raha kui rakettide treimiseks.

Vaata, millal relvastusse võetud on. Selle aja jooksu, tootes aastas nt 50 raketti (iga nädal ühe) on selle ajaga laovarud igal juhul tagatavad.

Nliidul mida sulle meeldib eeskujuks tuua oli kaitse eelarve (unustame inflatsiooni ära) tänases vääringus üle viiesaja miljardi dollari (võimalik et suurem) siis neil oli võimalik 40 miljardit rakettide alla panna. Täna on nende ametlik kaitse eelarve 46 miljardit (võimalik et suurem) siis neil ei ole selliseid võimalusi kulla trumm.

[Drax]

Ausalt öeldes on veidi arusaamatu küll, miks peaks pidevalt tootma ebareaalseid stsenaariume, mille sõnum on vaid üks: lähima N aasta jooksul ei suuda me teha midagi, et sellist rünnakut vältida. Ükskõik, kas puudujäägid on rahalised, tehnilised või ajalised. Ja vastavalt sellele, kuidas me võimelünkasid likvideerime, on võimalik ka stsenaariume jaburamaks muuta, lõpetades vana hea tuumarelvaga.

Ebareaalsed on need konstruid enamasti seetõttu, et ei võeta eelduseks idanaabri soovi konfliktist kasusaajana väljuda. See pole isegi mitte propagandavõit, kui Eesti sõjalise nullimisega kaotatakse näiteks Kaliningrad. Ja kui eelduseks on, et konflikti alustab hoopis hull egokriisis tsaar, kes tahab pauguga ajalukku minna, siis alustagemgi hoopis tuumarelva ja kõige kaasnevaga.

Siit ka üleskutse muuta nende stsenaariumite koostamine vähemalt tehniliselt huvipakkuvaks, siis on ka oponentidel, millest kinni võtta ja mida mõttemängude tasemel arutada.

[Lemet]

Kas näiteks impeeriumi taastamine oleks naaberriigile ja iseäranes selle juhtkonnale konfliktist kasusaajana väljumine? Nagu ka NATOle (ja laiemalt läänele) koha kättenäitamine. Riskibisness??? Kahtlemata. Välistatud??? Absoluutselt mitte. Või ütleme siis, et täpselt sama välistatud kui Gruusia, Krimm ja Dombassjao tükkis Lugandjaoga...mille võimalikusesse suurt keegi ei uskunud ja mis sellele vaatamata teoks said.

[Martin Peeter]

Ausalt öeldes on veidi arusaamatu küll, miks peaks pidevalt tootma ebareaalseid stsenaariume, mille sõnum on vaid üks: lähima N aasta jooksul ei suuda me teha midagi, et sellist rünnakut vältida. Ükskõik, kas puudujäägid on rahalised, tehnilised või ajalised. Ja vastavalt sellele, kuidas me võimelünkasid likvideerime, on võimalik ka stsenaariume jaburamaks muuta, lõpetades vana hea tuumarelvaga.

Aga miks me ei suuda midagi teha? Suudame isegi praeguse võimekuse juures mobilisatsiooni läbiviimist harjutada ja omi ladusid hajutada. Ja eelhoiatuse osas: ma arvan, et midagi võib luurele silma torgata isegi ainult õhurünnakute ettevalmistamise puhul. Teine asi aga - mida me näeme ja tajume kindlasti - on see, kui Lääne pool asi liitlastega kehvaks kisub ja venelastele mingi võimaluse aken tekib. Kas ohuhinnangu muutumisel osade ladude varjenditesse viimine on võimatu? Minu meelest võiks selliseid kohti, mida sel puhul laona kasutada, leida praegugi. Või kas võimelünkade likvideerimine on täiesti üle jõu? Selle sama keskmaa õhutõrje, mille jaoks ongi vaja tõsta kaitsekulud 2,5%ni SKT-st?

[Kapten Trumm]

Nliidul mida sulle meeldib eeskujuks tuua oli kaitse eelarve (unustame inflatsiooni ära) tänases vääringus üle viiesaja miljardi dollari (võimalik et suurem) siis neil oli võimalik 40 miljardit rakettide alla panna. Täna on nende ametlik kaitse eelarve 46 miljardit (võimalik et suurem) siis neil ei ole selliseid võimalusi kulla trumm.

Nliidu ajal olid lahinguvarud ka sootuks teistes suurusjärkudes kui me täna räägime, mitte-tuumarelvasüsteemi, millele on võimalik anda rakette 4 laadimiskorda, poleks keegi tootmisesse lubanud. NLiidu ajal oli 3-6 ümberlaadimist taktikalistel raketisüsteemidel/kanduritel ainult see varu, millega esimese ehmatuse vastu pidi saadama, näiteks õhukaitseväegede raketid. Olen jutu tasemel kuulnud, et Saksamaal (GSvG-s) oli taktikalisi rakette vägedel käes (st väeosas olemas) 20 laadimiskorda.