Venemaa ootamatu rünnak

[Kapten Trumm]

Ausalt öeldes on veidi arusaamatu küll, miks peaks pidevalt tootma ebareaalseid stsenaariume, mille sõnum on vaid üks: lähima N aasta jooksul ei suuda me teha midagi, et sellist rünnakut vältida. Ükskõik, kas puudujäägid on rahalised, tehnilised või ajalised. Ja vastavalt sellele, kuidas me võimelünkasid likvideerime, on võimalik ka stsenaariume jaburamaks muuta, lõpetades vana hea tuumarelvaga.

Aga miks me ei suuda midagi teha? Suudame isegi praeguse võimekuse juures mobilisatsiooni läbiviimist harjutada ja omi ladusid hajutada. Ja eelhoiatuse osas: ma arvan, et midagi võib luurele silma torgata isegi ainult õhurünnakute ettevalmistamise puhul. Teine asi aga - mida me näeme ja tajume kindlasti - on see, kui Lääne pool asi liitlastega kehvaks kisub ja venelastele mingi võimaluse aken tekib. Kas ohuhinnangu muutumisel osade ladude varjenditesse viimine on võimatu? Minu meelest võiks selliseid kohti leida praegugi. Või kas võimelünkade likvideerimine on täiesti üle jõu? Selle sama keskmaa õhutõrje, mille jaoks ongi vaja tõsta kaitsekulud 2,5%ni SKT-st?

Kui ameeriklased siia PAC-3-sid ei too (suurusjärgus 10 kompleksi, millest piisaks 3-4 tähtsama objekti jätkusuutlikuks kaitseks), siis jäävad üle ainult passiivsed meetmed:
Ainult lapsesuu võib Riigikogu infotunnis väita, kuidas ta eelistab aktiivseid meetmeid. Soome "aktiivsed meetmed" sissesadavate rakettide osas on ümmargune null ja nende eelarve on 2,2+ miljardit eurot (meist 4 korda rohkem). Selleks on väikeriigis passiivsed kaitsemeetmed
Passiivsed meetmed on:
-kindlustamine (nt laod rajatakse nii, et hävitamiseks on vaja otsetabamust, aga ka varjendid garnisonis olijatele)
-maskeerimine
-hajutamine (nt Rootsi punkrid, isiklik varustus ja relv 1DOS-iga reservil kodus)
-eksitamine (baasi ümbruses rajatakse mitu "ladu", kuid varustus on sees ühes ja selle asukohta muudetakse.
-haavatavuse akna vähendamine ehk sihtmärgialas võimalikult lühiajaline viibimine.

Formeerida pataljoni 24 tundi piiris 30 km asuvas linnakus (mis ei asu mitte ainult operatiivtaktikaliste rakettide, vaid ka Luugas asuvate reaktiivsüsteemide laskeulatuses) on vastuolus kõigi passiivse kaitse reeglitega.

[Martin Peeter]

Kuna suurem osa kahjust võib sündida ka üsna harilikest Vene õhurünnakutest Su-34, hiljem ka Su-24 dega, siis keskmaa õhutõrje olemasolu on nende efektiivsuse kärpimiseks ikkagi ka üsna asjakohane aktiivne meede, mis ka soomlastel olemas (NASAMS). 10 kompleksi Patriote Eesti muidugi endale lubada ei jaksaks. Ilmselt ikka mingi NASAMS. Isegi teadmine, et meil see võime on olemas, võtab hulga ülbust vähemaks.
Uuemad keskmaa ballistilised ja tiibraketid on tõesti Venemaa jaoks nii palju kallid, et neid väga palju meie peale ei raisataks.
Aga muidu nõus - passiivsed meetmed on peamised ja ka rakendatavad, isegi ilma suuremate investeeringuteta.

[mart2]

Kas ära juba ei väsita selle Iskanderitega hirmutamisest? Mõned raketid teevad palju halba küll, kuid ei taga strateegilise eesmärgi saavutamist.
Avalikest allikatest...

Tüüp lennukaugus lõhkepea mass toodetud kasutusiga kasutamine
Iskander 500km(TypeM) 480–700 kg 350+ 10+a. Georgia-?; Süüria-4tk
Tomahawk 1300-2500km 450kg 4000+ 30+a. Iraak, Liibüa, Jeemen, Süüria - 1375 tk.

Kui läheb nende kasutamiseks, siis Venemaa varud jooksevad ennem tühjaks kui USA ja UK omad. Ei lase keegi venelastest oma varusid ühe rünnakuga ära, sest mida kasutada peale seda, NATO ja liitlaste võimalike vägede vastu kogu laia rinde sügavuses?
Kuigi ameeriklastel on nad mööda maailma laiali, siis ega nad venelastelgi kõik siin Eesti piiri ääres pole. Kas tõesti arvatakse, et Poola, Ukraina, Kaukaasia/Türgi ja Hiina suunad jäetaks palja p...ga?
Niipalju võiks mõni kaasfoorumlane idanaabri sõjaliste mõtete kohta ka ikka lugeda, siis ainult taktikalisest manuaalist ei piisa...
IMHO

Vaatame vähem filme ja mõtleme tõesti vastase lennuväe peale, sest seda on rohkem "raisata".

[Kapten Trumm]

Niipalju sa võiks ikka vene sõjalisest mõttest teada, et lennuväel pole seal kunagi olnud (ega hakka ka olema) taolist kandvat rolli nagu läänes.
Taolised ülesanded, mis läänes lahendab lennuvägi, lahendavad vene sõjalises mõttes maismaal asuvad kaudtulesüsteemid (sinna kuuluvad ka operatiivtaktikalised raketid).
Ja lennuväe vaegust lahendatakse teise maapealse relvaliigiga - maapealne õhutõrje.

[Martin Peeter]

To Mart2: Sõja oluline eeldus on Venemaa lootus, et ameeriklased vähemalt koheselt ei sekku. Paha mõelda, aga nii kehvaks võivad NATO-s asjad minna küll, kus võib tekkida kiusatus proovida - kas töötab või mitte? Iseenesest võib tekkida selline situatsioon, kus sellise proovimise hind ei olegi nii eriti kõrge, sest ega Venemaal keegi selle peale režiimi vahetama ei hakka ja gaasi ostaks saksmannid ikka hea meelega sealt, kus odavam. Ma arvan, et me peaksime olema valmis vastupanu osutama ka siis, kui abi võib viibida, sest muul eeldusel polegi kallaletung realistlik stsenaarium.
Siinkohal ei saa me jätta arvestamata ka võimalust, et meie liitlased hoiduvad Venemaa territooriumit ründamast. Ma arvan, et see tuleks võtta arvestatavaks stsenaariumiks, sest ega olukorra eskaleerumist globaalseks tuumasõjaks taha keegi.
Küll aga ei välistaks, et mõni tomahook võib pealetungivaid üksusi ja laevu tabada, mis oleks selgelt defensiivne tegevus. Siin on aga see probleem, et pealetungivad üksused on piisavalt hajutatud, nagu ka loodetavasti meie.

Ja to Trumm - meie jaoks on sedaliiki pommitamine, mis Tšetšeenias või Süürias toime pandi või CAS a la Gruusia ikkagi probleemid, ehkki Vene lennuvägi pole tõesti maailma parim. Ma arvan, et lollpommid on ikka odavamad, kui need Tornadod ja Smerchid, mis väidetavalt 90-120 km lendavad (ei tea, kui täpselt). Ons neid üldse sellel 9. STV brigaadil Luugas? Ja ikkagi ei lenda nad Luugast Tapale ja Ämarisse. Meie arutelu algus oli, et rünnak on nii ootamatu, et mingit piiri äärde koondamist jmt, mis selge eelhoiatuse võib anda, ei toimu.

[mart2]

Niipalju sa võiks ikka vene sõjalisest mõttest teada, et lennuväel pole seal kunagi olnud (ega hakka ka olema) taolist kandvat rolli nagu läänes.
Taolised ülesanded, mis läänes lahendab lennuvägi, lahendavad vene sõjalises mõttes maismaal asuvad kaudtulesüsteemid (sinna kuuluvad ka operatiivtaktikalised raketid).
Ja lennuväe vaegust lahendatakse teise maapealse relvaliigiga - maapealne õhutõrje.

Ausalt nii ongi? Me räägime siin Eestis operatiiv/strateegilise tasandi lahendustest, millega kaugsüsteemid, väljaarvatud Iskander ja vananev Totška, hakkama ei saa. Eesmärk ja meetodid, millest sina antud juhul kirjutad, on ikkagi seotud (taktikalise)lahingutegevuse lähialaga aga Ämari ning Tapa ei ole selles tuleulatuses.
Georgias kui Süürias oli/on lennuväel suur roll. Ukrainat ei saa vaadata, sest sealne tegevus on teise stsenaariumiga. Praegu on Eesti selles osas täiesti võrreldav Süüria olukorraga.

To Martin Peeter: Kui hakkavad lendama 500km kaugusega Iskanderid, kas siis tõesti arvad, et NATO võtab seda kui "kogemata juhtunut" ja mitte rünnakut? Poola ei kardagi jääda hiljem samamoodi üksi? Või Rumeenia? Ukraina?
Kui kõik siin stsenaariumis nii uhkelt idanaabrile võimalusi annavad ja NATO-omasid "kotivad", siis miks mitte minu poolt vastupidine hüperbool - NATO annab esimese vastulöögi Tomahookidega Kaliningradi sadamale ja Kroonlinnale. Kui kaua on võimalus võidelda Balti meres sõjalaevadel ilma maapealse toeta? Lisaks öeldakse kõva häälega, et järgmisena saavad laskeulatuses olevad sõjaväelinnakud. Aga seal kõrval olevatele elamukompleksidele (sõjaväelaste pered) võivad eksida mõned lisaraketid...
Õhutõrjest on samapalju kasu kui kahju, sest oma tööks peavad nad radareid töös hoidma, kuid samal ajal paljastatakse omad positsioonid. Võetakse eriti väärtuslike sihtmärkidena nimekirja. Jälle raketid. jne.jne.
Kui piiriületuste kohad on teada, siis sinna rakette või planeerivaid pomme ei ole mitte raske saata.

Miks on minu stsenaarium kehvem kui KT oma? Analüüsi palun numbritele ja faktidele tuginedes, mitte teoreetiliste aruteludena.

[Lemet]

Lisaks öeldakse kõva häälega, et järgmisena saavad laskeulatuses olevad sõjaväelinnakud. Aga seal kõrval olevatele elamukompleksidele (sõjaväelaste pered) võivad eksida mõned lisaraketid...

Viimaste aastakümnete arengud sellist võimalust väga ei kinnita, tsiviilide taoline ründamine esimesena (või ülepea) on asi, mida lääs oma väärtushinnangute juures ei pruugi alla neelata.

[Martin Peeter]

To Martin Peeter: Kui hakkavad lendama 500km kaugusega Iskanderid, kas siis tõesti arvad, et NATO võtab seda kui "kogemata juhtunut" ja mitte rünnakut? Poola ei kardagi jääda hiljem samamoodi üksi? Või Rumeenia? Ukraina?
Kui kõik siin stsenaariumis nii uhkelt idanaabrile võimalusi annavad ja NATO-omasid "kotivad", siis miks mitte minu poolt vastupidine hüperbool - NATO annab esimese vastulöögi Tomahookidega Kaliningradi sadamale ja Kroonlinnale. Kui kaua on võimalus võidelda Balti meres sõjalaevadel ilma maapealse toeta? Lisaks öeldakse kõva häälega, et järgmisena saavad laskeulatuses olevad sõjaväelinnakud. Aga seal kõrval olevatele elamukompleksidele (sõjaväelaste pered) võivad eksida mõned lisaraketid...
Õhutõrjest on samapalju kasu kui kahju, sest oma tööks peavad nad radareid töös hoidma, kuid samal ajal paljastatakse omad positsioonid. Võetakse eriti väärtuslike sihtmärkidena nimekirja. Jälle raketid. jne.jne.
Kui piiriületuste kohad on teada, siis sinna rakette või planeerivaid pomme ei ole mitte raske saata.

Miks on minu stsenaarium kehvem kui KT oma? Analüüsi palun numbritele ja faktidele tuginedes, mitte teoreetiliste aruteludena.

Stsenaarium, et ootamatu rünnak võib alata õhulöökidega meie üksuste ja ladude pihta, ei ole akf Trummi toodud.

Poliitilisi huvisid saab numbritele ja faktidele toetudes analüüsida, mida majanduse puhul ka tehakse ja harilikult eksitakse, sest see on veelgi keerukam, kui sõjaliste stsenaariumite planeerimine. Siin mängivad veel suuremat rolli igasugused emotsionaalsed ja matemaatiliselt mittemõõdetavad muutujad nagu väärtused, võimuiha, populism, uskumused, müüdid, paanika jne. jne. N. Liit oli sõjaliselt ülimalt tugev, kuid lagunes sisemiste vastuolude tõttu. Kas sama oht ei või tabada NATOt? Ja kas on tõenäoline, et tullakse kokku ja kuulutatakse, et nüüd me läksime laiali (nagu juhtus NLiiduga) või on tõenäolisem, et ühel hetkel, kui kellelgi liitlastest on abi vaja, on sisemised vastuolud nii suured, et väga kaalutakse, kas hakata seda väga vastikut ja ebapopulaarset kohustust täitma? Ja kui seda püütaksegi täita, kas pole siis tõenäoline, et seatakse ka selle juures ikkagi esiplaanile oma rahva huvid ja ohutuse. "America first!" võib tähendada ka seda, et ei ole vaja riskida tuumasõjaga Venemaaga, mille tõenäosus suureneb oluliselt, kui liitlase abistamise nimel hakata Venemaa territooriumi pommitama. Eriti veel olukorras, kus tegelikult on võimalik liitlane ära päästa ka seda tegemata, kui viimane oma kaitset ise ka tõsiselt võtab. Kaliningradi sadama sodiks tampimine on ameeriklastele muidugi igati võimetekohane. Tuumasõja, mis selle peale lahti võib minna, võitmine aga on igal juhul väga kõrge hinnaga.
Ega Kamin päris ilma asjata seda kaitsekulude tõstmist aja. Seal on Eesti tugevaim välispoliitiline analüüs. Oleme sisenemas perioodi, kus nii USA, kui UK võivad oma rahvuslike huvidena ümbermõtestada suhtumise Euroopa Liitu ning pidada vajalikuks seda nõrgestada. Ma ei usu, et Baltikumi mahamüümine variandina otseselt laual on, sest see võib muu hulgas olla nõrkuse avaldus, mis võib näiteks USA dollari positsiooni maailma reservvaluutana ohustada. Euroopa Liidu sõjaline küündimatus on küll kaart, millele võib mängida. Ning selle mängu juures püüab meie kallis naaber kindlasti mängida oma mängu, mille mahasurumine lõpuks liiga tülikas võib tunduda. Sõjaliste võimete arendamine aga on väga pikaajaline projekt. Koera siis toitma asuda, kui hunt õue peale tuleb, on hilja.

[Kapten Trumm]

Ausalt nii ongi? Me räägime siin Eestis operatiiv/strateegilise tasandi lahendustest, millega kaugsüsteemid, väljaarvatud Iskander ja vananev Totška, hakkama ei saa. Eesmärk ja meetodid, millest sina antud juhul kirjutad, on ikkagi seotud (taktikalise)lahingutegevuse lähialaga aga Ämari ning Tapa ei ole selles tuleulatuses.
Georgias kui Süürias oli/on lennuväel suur roll. Ukrainat ei saa vaadata, sest sealne tegevus on teise stsenaariumiga. Praegu on Eesti selles osas täiesti võrreldav Süüria olukorraga.

Jah, ongi. Tehniliselt on fikseeritud asukohtadega sõjalise infra kahjustamine/hävitamine (nn strateegiline ennetav löök) teostatav maaväe kaudtulevahenditega. Piirile lähimad linnakud - 270/300 mm reaktiivsüsteemidega. 270 mm süsteemid asuvad üsna piiri taga Luugas (9. kaardiväe suurtükibrigad, lähiajal asendatakse Tornado-U'ga). Kaugemad operatiivtaktikaliste rakettidega (Iskander-M, 26. raketibrigaad Luugas). Kui lennukite tõrjumine on suhteliselt lihtne maapealsete ÕT süsteemidega, siis ballistiliste sihtmärkide tõrje eeldab raketitõrje võimekusega süsteeme, mida meie käeulatuses olev NASAMS ei paku. Patriot PAC-3 rakettidega näiteks. Ja pikamaa reaktiivsuurtükiväe tulelöök ei olegi õhutõrje vahenditega tõrjutav. Lennukid ja lennubaas on täna siin olemas, raketitõrjet pole.

Sihtmärkide arv - ca 50. Sinna alla mahuvad ka juba KL malevate tagalakeskused/laoplatsid. Lennuväge pole vajagi. Lennuvägi tuuakse hiljem, puhastusoperatsiooniks. Eesti läheduses pole taktikalisi lennuväe üksusi (lähimad töötavad baasid on Kaliningradis, Laadoga ääres ja Valgevenes). Maaväe kaudtulesüsteemid aga asuvad igapäevaselt 100 km piirist, nende liigutamine on seletatav õppustega ega ärata ka kahtlust. Ma hetkel ei tea, kas antud BM-27 pataljon Luugas on toimiv, 152 Msta-S pataljoni kohta leiad netist hulgaliselt videoid Ukrainast. Seega päris kadreeritud seisus see seltskond pole. Luuga raketibrigaad on tegevväeosa juba pikemat aega.

Minul hetkel NATO usku pole (paar aastat tagasi oli suurem). Vähemalt senikaua, kui Valges Majas asub nähtus nimega Trump, kes kord semmib Kim Junniga ja kord tahab Helsinkis ajada businessi Putiniga. Kahtlane element, ütleks. Seega valmis tuleb olla ka selleks, et päeval X tulebki hakkama saada sellega, mis siin täna on.

[mart2]

to Martin Peeter - õhulöökidest ma saan aru ja seda kirjutasin ka ise. Kuid kas panid tähele, et minu jutt sai alguse eespool, kui üritasin selgeks teha, et KT pidev jahumine Iskanderidest on juba üle võlli? Vähemalt minul.

to Lemet -

Lisaks öeldakse kõva häälega, et järgmisena saavad laskeulatuses olevad sõjaväelinnakud. Aga seal kõrval olevatele elamukompleksidele (sõjaväelaste pered) võivad eksida mõned lisaraketid...

Viimaste aastakümnete arengud sellist võimalust väga ei kinnita, tsiviilide taoline ründamine esimesena (või ülepea) on asi, mida lääs oma väärtushinnangute juures ei pruugi alla neelata.

Esiteks, kui lugeda minu kronoloogilist jada, siis mina ei kirjuta ennetavast löögist vaid esimesest vastulöögist sadamatele, millele järgneb löök sõjaväelinnakutele. Lähedal olevad elamurajoonid ei peagi olema eraldi sihtmärgid, sest kirjutasin - võivad eksida lisaraketid. Tagajärjed on hiljem näha. Ja miks ei võiks lääne poliitikud otsustada, et nüüd aitab pehmetest kinnastest. Ennegi tehtud asju, mida pärast rahvas pahaks paneb. Eesmärk pühendab abinõu. Oletus võrdne teistega.

to kapten Trumm - kogu see muu kaugtulevägi sinu poolt pakutud kirjelduse kohaselt on ilma Iskanderi või Totškata siiski utoopiline, sest eeldab vähemalt kolme asja - vaenlasel on teada kõik laoplatsid ja koondumispiirkonnad, Tornaadod on Narva jõe kaldapealsel ja kogu Eesti ning samal ajal NATO vaatab , sõrm suus, läände loojuvat päikest.

Läheks nüüd veidi realistlikumaks?

[Martin Peeter]

to Martin Peeter - õhulöökidest ma saan aru ja seda kirjutasin ka ise. Kuid kas panid tähele, et minu jutt sai alguse eespool, kui üritasin selgeks teha, et KT pidev jahumine Iskanderidest on juba üle võlli? Vähemalt minul.

Selles osas ma nõustun, et Iskandreid, Kalibreid on naabrimehe liiga vähe, et neid meitele rohkem, kui mõni üksik saata ja Tochka ei lenda kaugele. Aga kuidas on seis vanade Scudidega??? Neid küll piirati, aga kas neid veel on?
See, et Eesti lähedal taktikalist lennuvälja ei ole, teeb meie ootamatu ründamise raskemaks. Ja selle tegemine mingi õppuse raames võib tõesti mingis halvemaks muutunud välispoliitolukorras käivitada meiepoolsed vastusammud ladude säästmiseks.

[toomas tyrk]

Mis puutub NATO võimetusse ühe liikmesriigi vastu suunatud agressiooni tõrjumisel, siis mina selle peale küll ei panustaks. Ka võimuhullu tsaarina ei panustaks.

You can fool all the people some of the time, and some of the people all the time, but you cannot fool all the people all the time.

Sama on NATOga. See on kollektiivne organ. Isegi kui mõnes liikmesriigis on populistid või putinistid võimul - mitte kõigis ja korraga. Kui maailm nii hulluks läheb, siis on küll parem juba ise kohe sepuko teha.

NATO sündis II ms tulemina, kus oli selge näide, et suurriik, rünnates väiksemaid ükshaaval, suudab need vaevata ka ükshaaval alistada. Järelikult ei tohi agressiooni ohvrit üksi jätta. Mida varem agressor peatada, seda parem. Edaspidi läheb ainult hullemaks ning ka teised suurriigid võivad agressiooni ohvriks langeda.

Väita, et NATO poliitiline ja sõjaline juhtkond on selle teadmise tänaseks minetanud - minu meelest vägagi enneaegne.

Väga kindlalt ja selgelt reageeriti 2014. aasta sündmustele.

Kui Venemaa üritab veel mingeid avantüüre ette võtta - reageeritakse väga selgelt ka neile avantüüridele.

[Drax]

Kas näiteks impeeriumi taastamine oleks naaberriigile ja iseäranes selle juhtkonnale konfliktist kasusaajana väljumine? Nagu ka NATOle (ja laiemalt läänele) koha kättenäitamine. Riskibisness??? Kahtlemata. Välistatud??? Absoluutselt mitte. Või ütleme siis, et täpselt sama välistatud kui Gruusia, Krimm ja Dombassjao tükkis Lugandjaoga...mille võimalikusesse suurt keegi ei uskunud ja mis sellele vaatamata teoks said.

Nõus, aga kui võtta teemaks kaks eesmärki 1. impeeriumi taastamine 2. NATO kollektiivkaitse naeruvääristamine, siis on mõlemaga erakordselt kehvad lood.

1. Mida see taastamine üldse tähendaks? Eesti segipommitamine seda pole. Segipommitamine ja hõivamine samuti mitte. Kogu Baltikumi hõivamine võiks seda sümboolselt juba tähendada, aga kauaks? Kas keegi tõesti väidab, et Venemaa suudaks praegu okupeerida Balti riigid ja neid kasumlikult opereerida 5 miljoni vaenulikult meelestatud elaniku passiivsele ja aktiivsele vastupanule vaatamata? Hoides samal aja Kaukasuse kontrolli all, piisava heidutuse Ukrainas, pariteedi mujal piiridel, kogu NATO tuumamalaka ees värisemas? Ja säilitades samal ajal majandusliku heaolu, mis kogu seda masinavärki üleval ja kodus asjad korras hoiab? Seda kõike absoluutse läänesuunalise majandusliku isolatsiooni valguses?

Ja no millest me räägime - Baltikumi napsamine kodupubliku ees kekutamiseks on umbes sama, mis kelkida slaavi pruudi ees uue autoga, mis võtab vale kütust ja seega pigem seisab, annab pidevalt veateateid ja on tegelikult naabri hoovilt ära lükatud ilmetu euroauto. Impeerium tähendaks lisaks ikkagi vähemalt kogu Ukrainat ja kõva käppa endise idabloki kantseldamiseks. No palju õnne proovimaks.

2. Naeruvääristamiseks kõlbaks Eesti suurepäraselt, sest omab suurt sümboolselt tähendust, kuid on lihtne vastane. Aga raketihoopidest ja pommitamisest ei piisa, sellele oleks NATO'l lihtne sümmeetriliselt vastata. Maa hõivamine on juba teine tera, aga seda tuleb ka hoida, olles igast küljest nii otse kui kaudselt mõjutatav. Ja samal ajal on üsna kindel Kaliningradi infra minek, lahkumine Süüriast, Donbasstani seni ehitatud võimsuse tasalülimine ja pagan seda Krimmigi teab. Ei kõla nagu hea diil. Sinna otsa kogu majanduslik põnts.

Meie jaoks oleks muidugi selline stsenaarium, isegi kui NATO lõpuks punktivõidu saab, ääretult kurb.

Sellegipoolest on raske näha Venemaad ühe või teise variandi puhul kasusaajate hulgas.

[Martin Peeter]

NATO jõud põhineb siiski USA-l ja ilma USA-ta on ta üsna tegutsemisvõimetu - võime öelda, et see liit on täielikult ühest oma liikmest sõltuv. Liidu tervis ja tugevus on ajas muutuvad suurused. Öelda, et tulevik on samasugune, kui oli minevik, sest minevik oli hea, ei ole kõige parem analüüsi meetod. Maailm muutub, vahel kiiremini, kui meile meeldib, vahel aeglasemini (okupatsioon kestis ikkagi 51 aastat), ja ei ole see maailm muutumist ära lõpetanud. Kuidas neile 2014. a sündmustele adekvaatselt reageeriti, eriti arvestades Budapesti memorandumit ja igasugu junnide ihalust tuumarelva järele? P-Korea SKT kusjuures on väiksem kui Eestil.

[Joker]

При внезапном нападении удар Искандерами будет нанесен только по наиболее важным целям, таким как радары ПВО, главный штаб, пункт управления полётами в Эмари и сама впп. Остальные цели будут уничтожать ВКС при завоевании господства в воздухе. Времени до каких-то согласованных ответных действий союзников (2-3 дня) вполне хватит чтобы разбомбить все более менее значимые объекты на территории Эстонии. Наряда сил сопоставимого с группировкой в Сирии, при аналогичной интенсивности полетов, будет достаточно для подобной операции. Что конечно не исключает использования наземных систем, но их применять будут в основном по войскам в полях.