Valgevene president Aleksandr Lukašenko: „Olin juba valmis piirivalvurina sellele piirile asuma, arvestades, et minusse suhtuvad normaalselt nii vene inimesed kui ukrainlased, ja korraldama seal valimised Minski leppe kohaselt. Mis te arvate? Need, kellel on vaja sõda lõpetada, eelkõige Porošenkol ja ukrainlastel, keeldusid sellest ise. Põhjenduse leidsid: Lukašenko on venemeelne.“
https://interfax.com.ua/news/political/553413.html
Ukraina president Petro Porošenko: „Venemaa agressioonile vastuseismise järgmiseks sammuks peaks olema Aasovi sanktsioonipaketi sisseviimine. Kahepäevaste läbirääkimiste käigus õnnestus saavutada ülemkogu otsus toetada Ukrainat seoses Venemaa ründetegevusega Aasovi merel ja Kertši väinas. See otsus ja arutelu Euroopa Liidu juhtidega paneb hea aluse uute sanktsioonide väljatöötamisele, et Venemaa Ukraina-vastane agressioon saaks õiglaselt ja rangelt karistatud. Ülemkogu otsus pikendada Vene-vastaseid sanktsioone on Ukraina jaoks hea uudis. Õnnitlen samuti EL-i otsuse puhul algatada Aasovi-äärse ala sotsiaalmajandusliku toetamise programmiga, et vähendada Vene blokaadi mõju Ukraina sadamatele.“
https://www.facebook.com/petroporoshenk ... 4895355231
Lähis-Põhja neenetsite maa Labõtnangi väikese suitsupoe müüja Marina: „Oleme kuulnud (Labõtnangi koloonias asuvast ukraina režissöör Oleg Sentsovist. Käite nüüd siin, aga kui palju meie omi teie juures istub! Ah?“
Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu: „Küllap on teil õigus, kui te nii väidate.“
Marina: „Selliste asjade eest oleks ta (Sentsov) vanasti seina äärde pandud.“
Labõtnangi keskuses bussipeatuses seisev keskealine mees: „Sentsov või Puptsov, mul ükskõik, kes meil siin istub.“
Vene autojuht Ruslan: „Ärme sinna (Labõtnangi kolooniasse) parem sõida. Pole ju vaja, kui meile hakatakse liigseid küsimusi esitama.“
https://www.postimees.ee/6477000/venema ... laarjoonel
Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling: „Pärast 25. novembri sündmusi reageeris NATO kohe väga mitmel tasemel. Tuli avaldus Stoltenbergilt, toimus suursaadikute tasandil NATO-Ukraina Nõukogu ning alliansi maade nimel avaldas Kiievile toetust Põhja-Atlandi Nõukogu. Suhtlus Ukrainaga on tihe. Kui eile käis NATOs Porošenko, siis möödunud nädalal oli kohal välisminister Pavlo Klimkin. Klimkini visiidi juures oli aga märkimisväärne detail, et see ei toimunud NATO-Ukraina Komisjoni vormis. Põhjuseks asjaolu, et NATO kontekstis üsna pretsedenditult kasutab Ungari allianssi ukrainlastega kahepoolses tülis arvete klaarimiseks. Õnneks on suudetud ikkagi Ukrainaga ja ka nende ministriga kohtuda natuke laiemates formaatides. See tähendab, et sarnaselt suvisel tippkohtumisel juhtunuga liigutati välisministrite kohtumisel Ukraina ja Gruusia samale üritusele. Arvestades, et nende kahe riigi probleemid ja suhe NATOga on paljudes asjades erinevad, on see lahendus kaugel ideaalsest. NATO-Ukraina Komisjon ise on ka oluline. See on koht, kus saaks eraldi kohtuda ja rääkida Ukraina ministritega. Mitte ainult arutada Ukraina-NATO suhteid, vaid rääkida ka julgeolekuolukorrast laiemalt. See oleks kasulik. Praeguse seisuga kahjuks mitte võimalik. Aga õnneks saame saadiku tasemel kohtuda, ja seda üsna tihti ehk dialoog on siiski olemas ja väga hea.“
Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael: „Me ei ole ju ka liiga üle pingutatud: lihtsalt tahaksime, et olemasolevate sanktsioonide nimekirja pikendataks näiteks isikutega, kes on otseselt Kertši intsidendiga seotud.
Kahjuks peab ütlema, et selle osas praegu Euroopas ühtsust ei ole. Nii jääb väga paljuski liidrite otsustada, mida täpselt me praegu suudame öelda Kertši väina olukorra kohta (intervjuu on tehtud enne eileõhtust kohtumist, kus ELi liidrid Ukraina olukorda arutasid – toim). Aga siiski ei saa jätta märkimata, et ülemkogu n-ö korraline päevapunkt oli ja jätkuvalt on olemasolevate sanktsioonide pikendamine. Seegi ei ole mõne liikmesriigi jaoks kaugeltki enesestmõistetav. Mul ei ole erilist kahtlust, et me suudame selle siiski ära teha, aga see pole ka sugugi teisejärguline küsimus. See (Kertši väina intsident ehk aitab sanktsioone pikendada) oleks meie mõtlemine, jah. Aga tundub, et mõnel liikmesriigil on teistsugune seisukoht. Kõige tavalisem (teistsuguste seisukohtade) põhjendus on see, et nõutakse deeskalatsiooni mõlemalt poolelt. Meie tahaksime avaldust, mis nõuaks deeskalatsiooni Venemaa poolelt. See (EL toetus mereblokaadist puudutatud Ukraina piirkondadele) on majanduslik abi, mis võib võtta igasuguseid vorme. Võib-olla mõni infrastruktuuriprojekt, kus EL saab investeeringuid sisse tuua paremini kui Ukraina riik üksi. See võib olla ka abi piirkonna koolidele, haridusvallas tegutsemine. Võimalused on alles uurimisel. Kui nüüd järele mõelda, siis EL ütles seda alles esmaspäeval. Eesti on öelnud erinevate laudade taga, et meie arenguabist suur osa lähebki konfliktipiirkonnale, mis on kõige rohkem kannatanud. Eks me paneme niisugused rahvuslikud projektid kokku ja vaatame, kuidas saaksime neid võimendada. Ka Euroopa Komisjon, kes on ikkagi põhiline ELi projektide rahastaja, on valmis. See (Ukraina enda töö õigusriigi ja demokraatia arendamisega) on üks lõputu küsimus. Kogu aeg räägime, et on edasiminekut ja on puudujääke. Ongi mõlemat. Ukraina on ju ka praegu sisuliselt jälle valimismeeleolus. Kindlasti pole see päris stabiilne reformiprotsess, mis läheks kogu aeg õiges suunas ja aina paremini. Eks neid õigusriikluse ja korruptsioonimuresid on pidevalt.“
https://www.postimees.ee/6477096/brusse ... st-tugevam
Venemaa ajakirjanik, muusikakriitik ja pedagoog Artemi Troitski: „Veel üks skandaalse kuulsusega (Ukraina) film („Donbass“), mida sarnaselt Manski teosega, vaevalt et Venemaal praeguse võimu ajal näidatakse. Sergi Loznõtsja on silmapaistev režissöör, mida võib tõdeda ka tema uue filmi põhjal. Filmil pole õieti süžeed, see koosneb tosinast episoodist, pildikesest, mida edastatakse dokumentaalse täpsusega ja mis kajastavad argielu Ida-Ukraina okupeeritud aladel. Situatsioonid on väga erinevad, lõbusast groteskist (võitlejate Bessi ja Gürsa pulm) õõvastavateni (linna keskel posti külge seotud Ukraina «karistaja» lintšimine). Kõik on paraku äärmiselt veenev ja tekitab tunde, nagu viibitakski Donetski põrgus. Minu arvates on Loznõtsja, kelle filme muidu kiidetakse igasuguse valelikkuse täieliku puudumise pärast, viimases episoodis siiski üle pingutanud. (Ma ei hakka siin rääkima, millega seal tegu on, sest «Donbassi» peab kindlasti ise vaatama, kas või internetist.) Kui sellised õudsed lood on tõepoolest aset leidnud, siis, jah, mul ei ole lihtsalt sõnu … Aga kui see on stsenaristide väljamõeldis, siis on kardetavasti tegu just sellise propagandaga, mida Loznõtsja muidu oma filmis nii hiilgavalt paljastab.“
https://kultuur.postimees.ee/6477421/id ... mustad-ood
Kiievis toimub laupäeval uue iseseisva Ukraina õigeusukiriku asutamise kongress.
Moskva patriarhaadi ülempreester Vsevolod Tšaplin: „Ajalugu kirjutatakse ümber ning tulevasest Ukraina autokefaalsest ehk iseseisvast kirikust tehakse Venemaa igavene vaenlane. Need inimesed palvetavad, et me oleksime alistatud, oma palvetes hakkavad nad meid mainima kui vaenlasi ja see on kohutav stsenaarium.“
Telekanali Tsargrad usutoimetuse juht Mihhail Tjurenkov: „Isegi kui sellele kongressile - või täpsemalt öeldes võltskongressile - tulevad kanoonilise kiriku esindajad nagu vaatlejad või nagu reeturid, kes rikuvad kanoonilise Ukraina õigeusukiriku sünoodi otsuse, siis see on ainult massistseen, ei midagi enamat.“
Poliitilise konjunktuurikeskuse asepresident Oleg Ignatov: „See on valimisstrateegia osa. Kirik - see tähendab usk, armee, keel. Ja on teada, et Porošenko nõunikud ja tema administratsiooni ametnikud käisid Istanbulis seda projekti toetamas ning osalevad praegu otseselt rahvuskiriku loomises Ukrainas.“
https://www.err.ee/884928/err-moskvas-v ... aenulikuks
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov: „Vaieldamatult (peame Putini ja Trumpi läbirääkimisi rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku üle tähtsamaks kui kolme Ukraina kaatri ja meremeeste tagastamist), meile näib nii ja siin oleme teiega täiesti nõus. Arvestame sellega, et ka USA jõuab samale järeldusele. Ei (taoline seisukoht ei mõjuta kuidagi Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist), Ukraina meeskonna saatust saab mõjutada juurdluse käik, samuti kohtu otsus, kui asi selleni jõuab.“
https://www.err.ee/884852/kreml-usa-pea ... st-tahtsam