Borja kirjutas:Igatahes ootan huviga, mida sorosista-marksistad järgmiseks välla pakuvad
Hm, eelmine kord jäi vastamata. Kuna Borja selle aga pidas uue postituse vääriliseks, siis ka topelttsitaat.
1. Soros (keda sa ilmselt selle sorosista all silmas pidasid) on liberaalse maailmavaate propageeria. Kusjuures - ta põgenes sel ajal "marksismi" praktiseerinud Ungarist vabasse maailma, jagas neid vaba maailma väärtusi, ning seal omale varanduse kogununa hakkas neid väärtusi propageerima ka endistes marksistlikes maades.
"Marksismi praktiseerijad", ehk siis need endised kommunistlikud diktatuurid, jagasid tegelikult päris palju sotsiaalselt konservatiivseid väärtusi. Võiks ehk nimetada "patriarhaalseteks väärtusteks". Lihtsalt see "sotsiaalne kontroll" oli kehtestatud sama 1 partei kaudu.
2. Tegelikult ma arvan, et sa jagad väga hästi seda, et "sorosista" ei ole "marksista". See on lihtsalt poliitiline retoorika, millega soovid oma oponente, või tegelikult kõiki neid, kes teisiti mõtlevad, negatiivselt sildistada. Paraku on asjaolud natuke teist pidi.
Minu jaoks isiklikult oli see väga loomulik karvavahetus, kuid endiste kolhoosiesimeeste erakonnast sai järsku EKRE. Sisemiselt nad tegelikult on kogu aeg jaganud neid samu, patriarhaalseid väärtusi. Kolhoosi esimees kontrollis ka oma kolhoosnike "moraalset palet". Oli "isa" rollis. Ja kontrollis ja kasvatas rahvast "õigetest väärtustes" lähtudes.
Kadus ära see kolhooside majandusliku restauratsiooni variant - erakond sündis uuesti lähtudes sisemistest moraalsetest väärtustest.
Ehk siis võime rääkida "ekrista-kommunista" erakonnast. Ja sümpaatne ning sümboolne on see, et auesimees on endiselt tegev nende väärtuste jutlustamisel.
(1) marksismi mõistet on tyrk siin ikka kogu raha eest hägustanud:
-- SOROS ei põgenenud "marksismi praktiseerinud" blablabla eest, vaid tollal Ungaris märatsenud stalinistide eest(-kes laias laastus olid muidugi ka marksistid). Vahemärkusena olgu öeldud, et marksistidele ongi omane üksteist regulaarselt mättasse lüüa - millest muu maailm muidugi vaid võidab
(2) mida SOROS täna kultiveerib, on üks lõputu sallivus-sallivus-sallivus.. avaga netis märksõna AvatudEestiFond, lugege nende eesmärke, vaadake selle tibikontoora koosseisu ja tehke ise omad järeldused. Mõni ime, et rahvuslikke väärtusi hindama hakanud tänane Ungari on selle ülemaailmse kontoora "vaimse keskuse" oma pealinnas sulgenud
(3) "endistest kolhoosiesimeestest" - minu arust nood ei olnudki saatanast(-sildista pallu tahad). Talude kadudes hoidsidki need kolhoosid(-kui olid jalad alla saanud) maaelu elus ja üleval - ja mis meil nüüd maal on? Tra ja tühi hing? Demagoogiliselt labane ja ei midagi muud on see sinu "kolhoosiesimeeste" halvustamine
(4) "ekrista-komunista"-st - nagu siin juba eespool kirjutati, on kõik meie tänases parteid sotsialismiajastu tausta ja -inimestega. Mis ongi paratamatu (ja täiesti loomulik) ühiskondliku korra vahetudes
Kõike kokkuvõtvalt leian oma sõnakasutuse sorosista-marksista täiesti valiidse. SOROSe jüngrid (keda on praktiliselt võimatu eristada MARCUSE jüngritest) ongi tänase maailma uusglobalistid/neomarksistid - varjaku nad seda või mitte
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
George Sorose poliitfilosoofiline eelistus on üsna selgelt Karl Popper ja tema promotud "avatud ühiskond", kus mittetolerantne võib olla vaid mittetolerantsuse vastu.
Samas oli Popper (nooruses eriti) üsna oluliselt Marxist mõjutatud, ehkki tänapäeval Lääne ülikoolides levinud marksism ja kapitalismivastastus on temaga võrreldes tunduvalt marksistlikumad.
Seega ma Sorose pooldajate ja marksistide vahel päris võrdusmärki ei paneks.
Borja kirjutas:Talude kadudes hoidsidki need kolhoosid(-kui olid jalad alla saanud) maaelu elus ja üleval - ja mis meil nüüd maal on? Tra ja tühi hing?
Endal on sul tühi hing... Selle teise kohta ei hakka midagi arvama. Haritavat maad aetakse praegu üle Eesti tikutulega taga, osa põllumehi harivad 100 km kaugusel olevaid tükke.
"Talude kadumine" ei olnud muud kui nende sunniga kolhoosi ajamine + küüditamine. Kolhoosid "said jalad alla" niimoodi, et toodeti riigi subsiidiumiga, suur osa toodangust veeti ENSV-st välja. Silmapaistev oli see tegevus vaid ülejäänud NSVL-i kontekstis, sest tolle olid kommunistid suutnud veel hullemini p...sse keerata. Keskkonnareostus ja mõju rahvatervisele jäid aga siia. Saavutused olid seda NSVL-i kontekstis, väga palju rasket tööd tehti jätkuvalt käsitsi ära.
Tee palun kõigile teene ja kirjuta asjadest, millest sa midagi tead ka.
Svejk kirjutas:
Eesti 200 suhtekorraldaja peab oma sõnavõtus silmas Objektiivi, mis alles hiljuti näitas, kuidas Vabaduse väljaku küünilise provokatsiooniga väikese lapse tervise ohtu seadnud kolmik oli otseselt seotud erakonnaga Eesti 200 ning kellest kaks olid ka lapse isa ja ema.
Mis on muidugi näide sellest valeinfost ja endale rindu tagumisest
Vastav info ilmus ikka äärmiselt ruttu ka selles samas Postimehes, mille ajakirjanik oli üks neist kes oli sünduste juures ja keda Eesti 200 projektijuhid sõimama hakkasid.
Samas olen nõus, et esialgne tsitaat on samuti äärmiselt demagoogiline ja lollakas:
Kui meil oleks siin üks venekeelne portaal, mis iga päev edastab informatsiooni, seades kahtluse alla Eesti põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse, mis valetab ja manipuleerib, siis see portaal oleks kinni ja need inimesed oleks maalt ära saadetud. Antud juhul on vahe ainult selles, mis keeles nad räägivad.
(Sputniku jätkuv olemasolu võiks vist olla ehe näide, et nii ei oleks tehtud?)
Samuti olen nõus et peavoolumeedia ajakirjanduslik tase on Eestis (ja paraku ka maailmas laiemalt) väga madal. Et seal selgelt avaldatakse regulaarselt ka kallutatud/mõjutatud uudiseid kõiksugu huvigruppide poolt. Miks aga neid uusi kindla ideoloogilise suunitlusega Kesknädalaid ja Pravdasi nii paljude poolt taevani kiidetakse, ei saa samuti aru.
Mina küll ei taha mingit "meie sputnikut" mis kajastab "meile meeldivaid" ja maailmapildile sobivaid klants-uudiseid (misiganes see maailmapilt siis ei ole) - vajadusel vassides valetades, andmeid selekteerides või teadlikult refereerides libauudiseid. Ja see et "peavoolumeedia teeb ka!" ei ole mingi õigustus seda ise teha (rääkimata oluliselt rohkem tegemisest). Samas tundub, et meil on päris suur kontingent inimesi, kes just otsivadki meediast ideoloogiat, juhtnööre ja igapäevaseid vaenlasi, keda siis kividega loopima minna.
Aga jah, ikka eriliselt jabur "lahendus" sellele probleemile oleks see välja pakutud tsensuur. Selline ebasobiva arvamuse "ära keelamine" on kindlasti üks suur põhjus praeguse paremäärmusliku laine tõusu taga.
Lauri Hussar teeb lihtsalt seda sama mida Marko Mihkelson ja Urmas Paet enne teda, kui neljanda võimu esindajad poliitilise partei käsilasteks osutuvad siis ega see üldiselt mingi hea uudis ei ole, ma ise oleksin E200 kontekstis oodanud näiteks Krister Parise või Alo Rauna kandideerimist.
Meelelahutajate osas olen ma samas täiesti eeskujulikult liberaalne.
Borja kirjutas:(3) "endistest kolhoosiesimeestest" - minu arust nood ei olnudki saatanast(-sildista pallu tahad). Talude kadudes hoidsidki need kolhoosid(-kui olid jalad alla saanud) maaelu elus ja üleval - ja mis meil nüüd maal on? Tra ja tühi hing? Demagoogiliselt labane ja ei midagi muud on see sinu "kolhoosiesimeeste" halvustamine.
Talud ja kolhoosid on kollektiviseerimisprotsessi eri otsad. Kindlasti on võimalik leida sealt hea kolhoosnik, nagu on võimalik leida ka "hea" kommunist iseseisvumise taastamise ajal. Igatahes huvitav teema lahata.
***
Objektiivi sisust on huvitavamad tema lugejad/annetajad. 9. jaanuari EE artiklis "Infoajastu ristirüütlid" on toodud ülevaade platvormi rahastusest, stabiilselt sinna 300 tuhande euro kanti aastas. Oluline asi lugejatele. Annetuste kogumaht võrreldav Jõulutunneliga.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Ideed võrdsusest on aastasadu innustanud inimkonna helgemaid päid. Esimestena kuulutasid inimesi sünnijärgselt võrdsetena VI-V sajandil e.m.a kreeklastest sofistid Lykophron, Antiphon, Alkidamas ja hiinlasest taoist Mozi, nende järel arendas inimõiguste kontseptsiooni oluliselt Aristoteles, kes siiski väitis, et see ei laiene orjadele, kes on looduse poolt saanud omadused, mis aitavad alluda ja täita isanda käske. Vaid stoitsistid kuulutasid kõik inimesed võrdseteks, sõltumata soost, rahvusest ja sotsiaalsest kuuluvusest, kuna kosmos on kõik inimolendid loonud ja kõiki ühtemoodi valitseb saatus.
Võrdsuse idee oma välise õilsuse juures on toonud inimkonnale samamoodi kannatusi kui türannide verejanu. Prantsuse revolutsioon aastatel 1789–1799 toimus deviisi all «Vabadus, võrdsus, vendlus», kuid tõi kaasa vennataputalgud ja terroril rajanenud jakobiinide diktatuuri, mõrvati mitukümmend tuhat inimest ja vanglatesse visati sajad tuhanded «revolutsiooni vaenlased» – isegi need, kes olid kuidagi «valesti» riides.
Võrdsuse ideed arendades alustati 1917. aastal Venemaal sotsialistliku revolutsiooniga kohutavat genotsiidi ja «punast terrorit», kui inimesi hävitati klassikuuluvuse, rahvuse, mõttelaadi järgi. Selle geneetilise ja vaimse suurpuhastuse tagajärgi on seni tunda ka Eestis.
Kui keegi võtab tribüünilt sõna võrdsuse teemal, ja eriti veel valimiseelsel perioodil, oleks kohane hüüda: «Hoidke varas kinni!». Kuna jälle tahetakse midagi pihta panna – mandaadid, portfellid, kuluhüvitised, riigikeel, rahvusriik. Tänased «võrdsuslased» ei ütle ise kunagi ära teiste inimestega võrreldes oluliselt suuremast jõukusest, privileegidest ja tõemonopolist. Praktiliselt kõik meie kutselised võrdsuslased on teistest võrdsemad, sildistades teistmoodi mõtlejaid kõige tigedamal moel, provotseerides oponente meeleavaldustel ja õhutades plakatitega rahvusvaenu trammipeatuses. Nad halvustavad omaenda rahvast, kuulutades iga tema nurinat natsi(onali)smi ilminguks. Kuna klassivaenu ärakasutamine on nende enda privilegeeritud seisust arvestades neile endile ohtlik, vastandatakse Eestis elavaid rahvusi ja esinetakse mõlemas leeris ühes ja samas lambanahas, jäädes selle kamuflaaži sees iseendaks ehk aplaks röövikuks, kellest iial ei kooru liblikat, kes pakuks vähemalt lühiajalistki esteetilist elamust.
Punase medali teine pool on alati verine. Lenin, «kõige inimlikum inimene», harrastas autogrammide andmist komplektis resolutsiooniga «maha lasta» ja sünnitas Stalini. «Laste sõber, heade silmadega», armastatud punane lastekirjanik Arkadi Gaidar, kaasaegse Venemaa liberaalide peredünastia eellane, oli karistussalklane, hüsteeriline sadist, kes hävitas oma jõuguga hakasse, uputades neid elusatena jääauku, isiklikult tulistades kuklasse ja raiudes saabliga pooleks. Hakassi kirjanik Georgi Topanov kirjeldas: «Gaidar vihkas eriti lapsi ja vanureid ning tappis neid. Raius ja käskis vette visata, vesi järves oli kogu aeg punane». Tervise halvenedes hakkas ta kirjutama lasteraamatuid («Timur ja tema meeskond», «Tšuk ja Gek», «Trummilööja saatus» ja teised «Jutustused keskmisele koolieale», Tallinn, 1987). Ta hävitas raevuga neid, kes ei mahtunud tema «võrdsusskaalale», taiga rahvastest Tambovi talupoegadeni.
Praegusedki kõige kirglikumad jutud võrdsusest ja õiglusest tulevad sealt, kus miljoneid varastanud ja riiki mädandanud sulid hüüavad «õiglane riik kõigile» ja pääsevad vastutusest nõrga tervise tõttu, samas kui kaks pudelit õlut pihta pannud ravikindlustuseta kodutu läheb kinni. Kus ministrist võrdsuslane initsieerib naaberriigiga võrreldes totaalselt ebavõrdsed aktsiisid, mille tagajärjel ostleb suur osa eestimaalastest Lätis ja soomlased lähevad Eestist kaarega mööda. Kus 41 häälega võetakse vastu salaja ette valmistatud otsus, mille vastu on miljon valijat. Sealt, kus sellise «demokraatia» vastu protestinud elanikke, kellest «igaüks loeb», nimetatakse «madala kultuuriga inimesteks» ehk teiseks sordiks. Sealt, kus parlamenti pürgiva uue diversioonerakonna peakorter asub registrite järgi otsustades kahtlaste üürnike ja firmadega hoones.
Kui teile öeldakse, et võrdsuse nimel tuleb jätta oma kodu võtmed väljapoole, et sõnast «emakeel» tuleb välja jätta «ema», et laulupidusid tuleb häbeneda kui natside kokkutulekuid, siis hakake ikka vastu kah. Ikka rahumeelselt, lauldes ja valides. Et iga korruptant, sõnamurdja, peibutuspart, revolutsiooniline madrus Železnjak ja parteilaevalt parteilaevale kargav näriline ei saaks teie hääli. Ärge lubage enda haugimälul lasta neil jälle püüda kala nende poolt aina sogasemaks aetavas vees. Ja kui jutt võrdsusest teid ikkagi võlub, pange tähele USA hiinlaste kogemust.
Tulihingeline sotsiaaldemokraat Albert Einstein kirjeldas oma päevikus hiinlasi kui «töökaid, räpakaid ja intellektuaalselt alaarenenud inimesi». Ülidemokraatlikus võrdsete võimaluste ühiskonnamudelis, kuhu meid surutakse piitsa, prääniku ja alkoholivaba siidriga, järgitakse vasakpoolsuse tugivaalade ideoloogilisi testamente lausa sõna-sõnalt.
Viimastel aastatel on asiaatidest ameeriklaste assotsiatsioonid lausa üle ujutanud kohtuid hagidega Ivy League’i kuuluvate Harvardi, Yale’i ja teiste tippülikoolide vastu. Sest demokraatia helge tuleviku inseneride sepikodades toimub ulmeline rassiline diskrimineerimine. Et hiinlane pääseks näiteks Harvardi ülikooli, peab ta standardtesti SAT läbides koguma keskmiselt 140 punkti rohkem kui valge inimene; 270 punkti rohkem kui latiino, ja 450 punkti rohkem kui afroameeriklane! Vastavalt kohtute materjalidele oli 2013. aastal Harvardis välja töötatud neli erinevat vastuvõtumudelit selleks, et reguleerida tudengite rassilist koosseisu, saavutades nn diversity efekti – et tudengite rassiline koosseis vastaks riigi elanikkonna koosseisule.
Nagu kirjutab vene opositsioonilise Novaja Gazeta veergudel ajaloolane Kamil Galejev, oleks akadeemiliste näitajate (testide ja õppeedukuse) alusel vastuvõetute hulgas 43 protsenti asiaate. Siin rakendatakse rassifiltri teist etappi, kus loevad spordisaavutused ja legacy, ning hiinlaste osa langeb kohe 31 protsendini. Pärast kooliväliste saavutuste ja isiklike iseloomustuste arvestamist (kolmas etapp) langeb asiaatide osakaal 26 protsendini. Ja filtri neljandas sektsioonis on määravaks rass, ning asiaate jääb vaid 18 protsenti. Mis langeb hämmastavalt täpselt kokku tegelikku asiaatidest esmakursuslaste osaga, mis on 19 protsenti.
Seepärast ärge uskuge, kui teile lubatakse oma rahvuspärandist loobumise ja rahvusriigi põhimõttest taandumise tingimusel võrdsuskvootide allikatest purskavaid piimajõgesid ja lõvi ning talle vannutavat vendlust. Ärge uskuge roosa hundi juttu. Kui riigil pole pererahvast, läheb asi sovhoosi lõssenkolaste kätte. «Võrdsustamise» hakklihamasina vända juurde võib pääseda kasvõi mõni neogaidar. Üks harvardlikult nutikalt koostatud kvoodifilter, ja vähearvulisema põlisrahva kultuur kaob kahe-kolme põlvkonnaga.
See, kes ei taha seista omade eest, ei hakka kunagi seisma ka võõraste eest. Donald Trump vastas mõni päev tagasi oma müüriplaani kriitikutele, et nendel endil on ju kõigil koduuks lukus ja tara maja ümber. «Mitte sellepärast, et te vihkate neid, kes on väljaspool – vaid sellepärast, et te armastate neid, kes on seespool,» ütles USA president.
Fjodor Dostojevski kirjutas 1877. aastal: «Võrdsus? Teil pole kopikatki, naabril on miljon, aga kõiges muus olete te muidugi võrdsed. Vendlus? Vendlus on tõesti inimkonna suur liikumapanev jõud, kuid palju sa seda ka ei kuuluta, kustkohast peaks see tulema, kui seda pole tegelikult olemas?».
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Vahelduseks lähenevatele valimistele natuke poliitelust Eesti ühest väiksemast nurgakesest nimega TTÜ
Laekus elektroonilisse postkasti paar kirja (sihiks kõik professorid ja emeriidid), teemaks arutelu ülikoolu sümboolika üle (TalTech) (ja see kas uuel nõukogu istungil peaks sümboolikaseaduse uuesti hääletusele panema, kuna eelmisel see kukkus läbi
Kogu kirjavahetust ei lekita, panen viimase (ühelt tuntud professorilt kes on puhuti ka TTÜ juhtkonnas olnud) , aga mässuleek on üles puhutud....
Tere professorid ja emeriitprofessorid !
Ei ole üllatav, et sümboolikaga seonduv on ülikooli liikmeskonnale ja vilistlastele südamelähedane. Sümboolikaga seonduv on ju alati laia huvi tekitav nii riigi kui organisatsiooni tasandil ( nt Eesti riiklik sümboolika ja riigi turunduseks loodud märgid ja loosungid ). Meie ülikooli sümboolika oli viimati laiema arutelu objektiks 2000- ndate aastate alguses . Seda teemat ei käsitletud kindlasti ainult nõukogus ja selle komisjonides vaid ülikoolis laiemalt. See võttis küll suhteliselt palju aega, kuid tulemusena võttis liikmeskond uuendatud sümboolika omaks. Näiteks terashall värvitoonina. Terashall „ rauakooli „ kaubamärgi juures on olnud minu mäletamist mööda juba aastakümneid kasutusel ja see võiks ka nii tulevikus jääda ?
Kuna meie ülikooli ( Eesti ainus tehnikaülikool ! ) uue sümboolikaga seonduv on tekitanud mitte ainult ülikoolis ja vilistlaskonnas vaid ka Eesti ühiskonnas ootamatult laia vastukaja, siis toetan nõukogu nelja liikme ( Andres, Margus, Toomas, Erkki ) ettepanekut tunnustamise ja sümboolika eeskirja sümboolikat puudutava osa arutelu edasi lükata. Nädala jooksul, mis nõukogu koosolekuni jäänud liikmeskonna enamikku rahuldava tulemuseni ei jõua. Minul isiklikult ei ole meeldinud otsused mis võetakse vastu mitte konsensuslikult vaid napi häälte enamusega. Aja maha võtmine selles olulises küsimuses võimaldab jõuda ülikooli töötajate, üliõpilaste ning juhtkonna rahulolu ja head tööõhkkonda tagava tulemuseni.
nimetu kirjutas:Tunnen täitsa kaasa teile seal. Aaviksoo ikka suudab igasugust jama tekitada.
Muuseas, see viide terashallile pani mind hoopis teistmoodi seda logo nägema. Tegu on ju sisuliselt kolmvaates viilhalliga.
Kogu see TalTech nime teema on ka ikka huvitav. Kui esmakordselt kuulsin seda, siis tõesõna assotsiatseerus mingi teoreetilise Tallegg'i tehnoloogiaosakonnana .
