Laktoositalumatus ei ole mingi harjumise või harjumatuse küsimus, vaid geneetiline eripära, mis on seotud ajaloolise inimese rände ja vastava mutatsiooni tekkega. Me soomlastega koos jagame suht sarnast geneetilist pärandit.
Tänapäeval asutakse järjest rohkem seisukohale, et paljud "kaasasündinud" ja "allergia" (sh igasugu "talumatused") tüüpi tervisehädad tulenevad liiga steriilsest elukeskkonnast, sh toidust ega sünni kaasa ega teki eimillestki. Tekkemehhanism on selline, et kuna inimese immuunsussüsteemil pole õiget tööd, siis hakkab see tööle inimese enda vastu ja kummalisi asju tegema. Viitan siinkohal 2-3 aasta tagusele Eesti immunoloogide uurimistööle, kus uuriti soome-ugrilaste lapsi ümber Läänemere ja tuli välja, et kõige vähem neid moodsaid autoimmuunsushaigusi on Karjalas elavatel soomeugrilastel, kus sanitaartingimused enamasti elementaarsed on (st ümbruskond must on). Ja kõige haigemad on just linnastunud soomlased ja eestlased. Mina seda lugenud ei ole, kuulasin kunagi seda tutvustavat teadussaadet, kus autor ise sõna võttis. Võibolla leiate - Tartu Ülikooli töö oli.
Autori soovitus oli, et tervis oleks tugev 1. võtke endale koer tuppa 2. jooge pastöriseerimata lehmapiima. Selgitus? Mõlemad reostavad inimese elukeskkonda suhteliselt väheohtlike viiruste ja bakteritega, mis annavad tööd immuunsussüsteemile, see ei tee tegevusetusest lollusi ja tervis on tugevam.
Meil on linnakorteris suur koer kogu aeg olnud. Kõik lapsed, kui nad juba käpuli liiguvad, on ka koera kausi kallal käinud (koer miskipärast laseb sellel juhtuda). Põhimõtteliselt ma ei pesnud põrandaid cutaceptiga ega teinud muid rumalusi. Loom on muidugi vaktsineeritud ja ussikuurid tehtud. Kui lapsed on kooliajast võibolla 2-3 päeva haigusega kodus, siis arvan, et suhteliselt hea tervisega.
Et soomlastel on selle laktoosiga probleeme (aga ka muude ainetega), selleks tasub ehk vaadata soome kaupluse piimaletti. Kui lapsed maast madalast joovad pastöriseeritud ja kõrgpastöriseeritud "tervislikku vähese rasvaga" piima, siis väike ime, et taolised hädad on. Vastupidi, juua tuleb täispiima ja parem, kui pastöriseerimata. Piimarasv on toidutööstuses hinnatud tooraine (mis korjatakse hoolega kokku) ja taolised "tervislikud 0,5% rasvasusega piimad" on osalt lihtsalt kommertsidee, kuidas marketeerida "tervislikkust" ja teisalt võtta sama raha tootest, mille kõige väärtuslikum osa ehk piimarasv on kokku korjatud.
Eestis õnneks on mõtteviis mõnevõrra edasi arenenud - täna Rimi piimaletist ma "tervislikku" piima ei leia (kunagi oli), küll aga on välja tulnud eri tootjad oma täispiima ja täispiima toodetega. Võibolla on asi selles, et meil on vahele jäänud see 80ndate-90ndate periood, kus toidutööstus ja meditsiin jutlustas jahutoodete ja rasvavaba toidu tervislikkust, müües igasugu rafineeritud jama toidu pähe.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.