Svejk kirjutas:
Nii, ja nüüd otsustav vastulöök vanahalbale:
Akf Svejki ajalimiitidega seoses tuli meelde et kuidas kord ammu koos ühe lätlasega objektil tööl olime.
Juust kontra kartulid on nagu siga ja kägu, ära kuku neid ühte patta panema!
Valgudrasvad versus tärklis!
Oled sa mees kunagi Atkinsi dieedist kuulnud ja kuidas see töötab?
P.S.
Tahtsin veel küsida vanahalb, et kust sa vesilahustuvad vitamiinid saad?
Ei ma ajalimiiti mainides pidasin silmas seda, et minu õhtusöögi ettevalmistamine võttis aega maksimum 5 minutit (veinipudel lahti korkida ja juust plekktoosist välja võtta). Seevastu isemajandamise peal olev lätlane vaaritas vähemalt 2-3 tundi ja vahel enamgi kui ta omakasvatatud sea lihast midagi keerulisemat tegema hakkas. See polnud kuidagi dieediga seotud, ta praadis ja küpsetas kõike.
Atkinsi dieedist olin kuulnud aga seda millegagi seostada küll ei osanud. Hea et googeldamise jaoks oli kohe viiteid võtta ja no ei - minu toidusedel niisugune küll pole. Kõige suurem vahe on see, et ei saa olla nii, et keegi kirjutab ette mida sööma peab. Sööma peab seda, mille järgi on vajadus ja seda tunnetab igaüks individuaalselt. Tänaseks õhtusöögiks oli näiteks vaja ära süüa 350 g purk 20 % hapukoort koos 100 g shokolaadiga. Rohkem polegi vaja, proovi ise ka .
Shokolaadis võiks ikka 60-70 % kakaod olla ja ei teagi kas selline on nüüd suhkrust toode või taimerasv. Igaljuhul kasulik. (kermaviili järele ei söandanud hoolimata Svejki julgustavatest sõnadest kätt sirutada ja piirdusin klassikalise Eestis tehtud hapukoorega)
Jahust tehtud asju söön ka kui on midagi süüa. Enamasti ei ole ja saia-leiba pole teab mis ajast ostnud. Pizza oleks küll hea kuid sellega on Soomes tuuga. Tsurkad teevad taigna tulihapu ja ei teagi, kas põhjus on jahus või nende kultuuris. Igasugused lavashid ja muidu portjankad on neil samuti hapukad. Eestis seevastu tehakse mõnes kohas päris head pizzat ja teinekord tasub spetsiaalselt sööma sõita. Itaallaste tehtut olen samuti söönud ja ei kurda üldse. Kõige hullemad jahutooted mida ma ringi reisides maitsta olen saanud on olnud Usas ja Argentiinas. Mõlemad on maailma viljaaidad, nisu on GMO ja saia või makaronide lõhn on juba selline, et minumeelest inimtoiduks seda kasutada ei tohi.
"Vesilahustuvaid vitamiine" pidin samuti googeldama
Kui õigesti mõistsin, siis kõnekeeles need ongi "vitamiinid"? Et ma selliseid kontsentraate söön siis tuleb arvestada, et vedelikku läheb palju ühes.Suvel võib juba istuva tööga 3-4 liitrit päevas lonksukaupa ära neelata. Paljast vett hästi ei taha ja kui mingit mahla sisse segada on juba joodavam. Üks näidisgemüüse oleks kraanivee baasil. Kraanivesi on mõnede teoreetikute arvates sellepärast parem et see on suure tarbimise tõttu alati värske. Mõni pudelivesi seisab nädalate ja kuude kaupa letis kuni keegi ära ostab ja siis on sellesse juba algeline elu tekkinud. Egas see siis destilleeritud vesi pole. Nii on see vähemalt suuremas osas Euroopast. Ebiktuse eest ei vastuta
Sellesse kraanivette võib hakatuseks visata kihiseva aspiriini tableti. Aspiriini võiks samuti kasutada kui on harjumus võid vohmida - muidu võib veresooned umbe ajada ja üleüldiselt on südamel siis kergem tööd teha sest veri on vedelam. Aspiriin on muidugi kaubamärk ja Bayeri "Aspirin" ongi kõige kallim kuid minumeelest mitte kõige parem. Ma ise olen Eestist Upsarin C-d toonud - lahustub hästi ja 2/5 tabletist on C vitamiin. Ainuke Soomes müüdav kihisev aspiriinitablett on nii jubeda maitsega kohalik toodang et enne võtaks juba antibiootikume. Aspiriin ehk atsetüül...... äääh - hape on muteada suht naturell vahend, looduslikult on seda pajukoores ja karu sööb samuti pajuvõsa kui tal selline mõte tuleb. Ja et aspiriiniveele maiku anda, siis mahlakontsentraati hulka kuni hea saab. Mul on praegult ingverimahla pudel pooleli. See on küll segu õunamahlaga, sest puhas ingverimahl oleks nii kreft, et doseerimine läheb keeruliseks. Astelpajumahla olen ka vahel kasutanud kuigi minumeelest on sel taaskord kõhtulahtistav toime.
Igasuguseid imelikke spordijooke pole mina tarbinud. Kui siis Red Bulli, seal on samuti pool Mendelejevi tabelit vitamiinidena üles märgitud ja suhkru asemel glükoos. Suvaliste limonaaditehaste välgu pildiga energiajoogid on suures osas sidrunhappega kangestatud suhkruveed ja ma neid küll juua ei suuda. Red Bull on kallis ja Soomes veel eriti kallis, väike totsik üle 2 EUR. Mingit sõltuvust sellest pole tekkinud. Kui olen viitsinud Eestist tuua, siis joon ja kui on otsas siis pole vajagi.
