Vabandan kui peaks eksima, kuid minu mäletamist mööda olid Eesti purilennundus ka ALMAVÜ all...Kapten Trumm kirjutas:Nõuka massispordi/ALMAVÜ süsteemi üks kõnekaid (ja maailmas erialaselt tuntud) on üks vene tädi nimega Svetlana Kapanina.
Olles praegu kriips üle 50, alustas tollase ALMAVÜ lennuklubide süsteemist (Eestis taolisi polnud, siin oli lähim langevarjuasjandus) on isik vist võitnud kõik võimalikud trofeed vigurlennuvõistluselt...
http://dictionary.sensagent.com/Kuusiku ... 4li/et-et/Uus lennuväli ehitati 1951. aastal eelmisest pisut põhja poole. Seal jätkas punaarmee lennuvägi tegevust kuni selliste murulennuväljade kasutamine lõpetati ja lennuväli anti üle ALMAVÜ-le, mis tegeles sportlennundusega.
Kui nüüd väga täpne olla, siis Eestis toimusid ka mootorlennu kursused. Kaks kursust veel OSOAVIAHIMi ajal 1947-48 ja 1948-49. Siis pandi see lennuvärk päevapealt kinni. Kõik OSOAVIAHIMi lennuvahendid viidi ära N Liidu siseringkondadesse. Ja peale paari aastat täielikku vaikust (õpetati vaid maapealseid erialasid) algasid viiekümnendate teises pooles jälle langevarjuhüpped ja purilend. Kusjuures langevarjuhüppeid tehti algul aerostaatidelt ning purilendu mootorvintsi ja kummistardi abil. Lennukid saadi uuesti juba kuuekümnendatel.mart2 kirjutas:Vabandan kui peaks eksima, kuid minu mäletamist mööda olid Eesti purilennundus ka ALMAVÜ all...Kapten Trumm kirjutas:Nõuka massispordi/ALMAVÜ süsteemi üks kõnekaid (ja maailmas erialaselt tuntud) on üks vene tädi nimega Svetlana Kapanina.
Olles praegu kriips üle 50, alustas tollase ALMAVÜ lennuklubide süsteemist (Eestis taolisi polnud, siin oli lähim langevarjuasjandus) on isik vist võitnud kõik võimalikud trofeed vigurlennuvõistluselt...
Loen mina nimetatud naisterahva biograafiat Trummi antud lingilt, võtan igaks juhuks ligi ka venekeelse wiki ja püüan aru saada, et mis see Tver tema kasvamisse puutub?Kapten Trumm kirjutas:Ups, my bad - purilennus olid ju ka eestlased väljapaistvad tegelased, kuidas selle unustasin
Nimetatud vene tädi on välja kasvanud kuskilt Tveri oblastist (rohkem Moskva ligi).
Võru Gaasianalüsaatorite tehas tootis kosmosetehnika joaks ka gaasianalüsaatoreid. Mul endalgi oli võimalus praktika ajal titaanist mingeid jullasid nende jaoks treida.Kapten Trumm kirjutas:Põltsamaa marmelaaditootmine oli üks kolmest sisendist, millega ENSV panustas NSVL kosmoseprogrammi. Tuubitoitudega. Seal oli valikus isegi kapsasupp tuubis, pasteet tuubis jne. Teine oli Kalevi nätsutootmine (selleks tarbeks leiti valuutat, et osta Soomest seadmed ja know-how) ja kolmas, kõige vähem tuntum oli Kuusalu sovhoosi mingi abitootmisüksus, kus tädid tinutasid kokku mikroskeeme kosmosetehnikale. Tellija olla just kvaliteediga väga rahul olnud.
AMvA kirjutas: Võru Gaasianalüsaatorite tehas tootis kosmosetehnika joaks ka gaasianalüsaatoreid. Mul endalgi oli võimalus praktika ajal titaanist mingeid jullasid nende jaoks treida.
Pakinätsud, sellised iirisekommi taolised ja suurused (vblla oligi sama liini peal tehtud) kandilised junnid tulid varem, aga siis tulid lehtnätsud lääne viimase malli järgi...Lemet kirjutas:Tegelikuses toodeti nätsu ka mujal NLiidus ja tootma hakati seda seal ka pisut varem kui Eestis.
https://www.aripaev.ee/erilehed/2018/03 ... ka-kumnendKodumaise närimiskummi tulek 1980. aastal oli tegelikult Kalevi kolmas nätsutootmise katse. Kalev oli N Liidus esimene ettevõte, mis 1967. aastal hakkas närimiskummi tootma. Paraku jõuti neljakandilist, ülidefitsiitseks kujunenud Tiri-Aga-Tõmba nimelist nätsu valmistada vaid mõned kuud, sest kõrged ülemused Moskvas leidsid, et nätsutamine ei kõlba nõukogude inimesele. Mõned aastad hiljem valmistas Kalev salajase projekti raames närimiskummi väikeses koguses kosmonautide tarbeks. Aga ka see katse lõpetati kiiresti ära.
Lapsepõlves 70-ndatel oli meil tavaline nähtus, et iga päev keegi istus liivakastis see väiksema korgi ja avaga "Kosmose" ekstraktituub nagu lutt suushuvitun kirjutas:tuubimarmelaadid olid minu mäletamistmööda popp lühikest aega. 2-3 aastat? kas ma mäletan õigesti? Ma olin pätakas kui ema selle uudistoote poest tõi.
Tuubitoitudest said kiiresti väga populaarseteks marmelaad ja ekstrakt Kosmos. Viimase tarvis segati kokku jõhvika- ja punasesõstramahl ning lisati suhkrut ja sidrunhapet.
Põhitootmine kolis siiski tõenäoliselt Põltsamaalt 1970ndate alguses ära , kui tulid kasutusele uued suuremate suudega tuubid. Tuubide valmistamiseks rajati Valgas uus tsehh. Moodne agregaat võimaldas valmistada aastas 20 miljonit tuubi. Marmelaade ja ekstrakti Kosmos tehti Põltsamaal aastani 1992
Närimiskumm oli Nõukogude Liidus omamoodi kultustooteks. Oma populaarsuse tõttu läänes loeti seda “kodanlikuks” sümboliks ja mõisteti ideoloogiatöötajate poolt karmilt hukka. Aga juurutama selle tootmist omal maal sundisid nõukogude võimu traagilised sündmused…
Pikka aega oli närimiskumm ainult importpäritolu. 70-ndatel oli see nõukogude laste ja noorukite seas tõeline kultusobjekt. Kellelegi toodi seda piiri tagant, keegi nuias seda välismaistelt turistidelt. Peale kena maitse oli kena ka nätsu pakend, sees olid aga peale kummi erinevad pildid või kleepsud, mis kujutasid multikate- ja koomiksikangelasi, jalgpallureid, autosid...lapsed vahetasid ümbrispabereid omavahel, kollektsioneerisid neid, üht närimiskummi järati aga terve kambaga, mõtlemata hetkekski protsessi hügieenilisele poolele.
Ametlikud organid paaris pedagoogidega ei vaadanud sellele sugugi hea pilguga. Koolipoisse ja -tüdrukuid, kes pidevalt nätsu närisid ning nende ümbristega manipuleerisid, tuuseldati alatihti pioneeri ja komsomolikoosolekutel “lääne ees lömitamise” eest. Liiati pajatati pidevalt, et närimiskumm on kahjulik nii maole kui muidu tervisele, kuigi tegelikuses oli tegu põhjendamatu müüdiga.
Tragöödia Sokolnikis.
1975. aasta 10-ndal märtsil toimus Moskvas, Sokolniki staadionil Kanada ja Nõukogude armee keskspordiklubi (ЦСКА)juunioride sõpruskohtumine jäähokis. Kanada meeskonna sponsoriks oli tuntud firma Wrigley, mis on üheks suurimaks närimiskummi tootjaks ka tänasel päeval. Peale võistlusi autobussi poole kõndides hakkasid kanada mängijad enda ümber närimiskummi lehti pilduma. Hokihaiged orienteerusid kiirelt ning tormasid kivitrepist peadpööritava kiirusega alla defitsiidijahile.
Palee administratsioon käskis valgustuse välja lülitada, kuna kartsid, et kogu see möll jäädvustatakse filmilindile ning sattub välismaisesse pressi ning keerasid tänavale viiva metallvärava lukku. Pimeduses hakkasid inimesed komistama ning teineteise peale kukkuma. Ainuüksi ametlikel andmetel hukkus möllus 21 inimest, kelledest 13 olid alaealised. Veel 25 inimest said vigastusi. Loomulikult toimus tõsine uurimine. Spordipalee direktor Aleksander Borissov, samuti kohaliku siseasjade osakonna ülem kes vastutas korra eest matšil, said oma kohustustesse ükskõikse suhtumise eest reaalse vanglakaristuse. Tõsi küll, sama aasta detsembris nad amnesteeriti. Kõik pealtnägijad kuulati üle ning sunniti andma allkirja mittelevitamise kohta. Kuid rahva seas algas käärimine.
Andke nõukogude nätsu!!!
Peale valitsuse tasemel arupidamisi ning arvestades lähenevaid 1980nda aasta olümpiamänge Moskvas võeti vastu otsus kodumaise närimiskummi tootmise korraldamise kohta. Arvati, et see võiks vähendada ažiotaaži välismaise närimiskummi teemal. 1976ndal aastal lasti Jerevanis käima esimene liin, teine liin ilmus Doni äärses Rostovis asunud makaronivabrikusse. Algul lasti välja kõigest kahte sorti toodangut, nimetuse all “Närimiskumm” puuviljamaitsega ning piparmündimaitselist “Nu pogodid”. Seejärel hakkas Tallinnas asuv kommivabrik “Kalev” tootma närimiskummi “Apelsininäts” ja “Piparmündinäts”. Kujutasid need endist pikivagudega padjakesi, mida oli mugav viieks jagada. Maksis üks selline pakk 20 kopikat.
80-ndatel tootis Moskvas asuv tehas “Rot front” juba viite sorti närimiskummi- piparmündi, apelsini, maasika, vaarika ja kohvimaitselisi. Algul müüdi närimiskummi viie lehe kaupa pakitud pakkides, mis maksid 60 kopikat Kuid tootjad ei arvestanud, et põhitarbijad olid alaealised, kelledele selline hind tugevalt tasku pihta lõi. Peagi alandati hinda 50 kopikani ning hakati müüma üksikute lehtedena.
Muideks, 2013 aasta aprillis avati Sokolniki staadionil memoriaaltahvel meenutamaks 1976 aasta traagilisi sündmusi ja inimesi, kes ohverdasid oma elu, et nõukogude inimesed saaksid nautida kodanliku lääne elulaadi killukest.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
