EKRE aseesimees Martin Helme: „Alati saab vaadata, kas klaas on pooltäis või pooltühi, aga minu meelest on eesmärk omaette, et me saime esimest korda Eesti taasiseseisvuse ajaloos valitsusleppesse sisse seisukoha, et abortide arvu tuleb vähendada. Räägime meetmetest vähendamiseks. Üks oleks ka riikliku rahastuse lõpetamine, mida peame ka õigeks ja vajalikuks, aga millele ei olnud võimalik saada toetust. Aga see, et leiame lisaraha ja paneme nõustamise käima. See on tohutu saavutus. Esimestel päevadel oli jutt selline: nüüd on kõik pekkis, EKRE tuleb ja dikteerib kõigile. See spinn oli mõeldud Keskerakonna ja Isamaa liikmetele, et nad murduksid. Loomulikult on see (EKRE retoorika muutumine) tõsi. See jutt, mis meie kohta on räägitud, et oleme selline opositsioonipartei, mis tahab lihtsalt lärmata ja ei ole kunagi kellegagi midagi võimeline kokku leppima ja kes kunagi midagi teha ei taha, vaid tahab lihtsalt opositsioonis mõnusasti riigikogus ära elada – see on ju meie kallite konkurentide levitatav mõnus müüt, mida nad, lollakad, on ise uskuma jäänud. Nagu me korduvalt oleme öelnud: Varro (Vooglaid) on Varro, SATPK [sihtasutus Traditsiooni ja Perekonna Kaitseks] on SATPK. Nendel on väga selge oma agenda, mis suures osas kattub meie maailmavaate ja agendaga. Nende tugi on meid kampaania ajal väga palju aidanud. Aga kui me kutsusime Varro Vooglaidu meie erakonna nimekirjas kandideerima, siis ta ütles ausalt, et ei saa tulla selle pärast, et ei saaks teha kompromisse. Niipea (valimisteööl) kui oli selge, et lahkuva koalitsiooni valimistulemus ei luba sel jätkata, niipea oli ka selge, et hakatakse otsima teisi avanguid. Esitas (Isamaa) meile hästi lihtsa küsimuse: kas te üldse tahate valitsusse? Ütleme niimoodi, et (küsisid) inimesed, kellele on mõtet seda vastata. Juhtkond. Priit Sibul ja Sven Sester käisid meil (valimisteööl) lausa külas. Aga noh, rääkisid ka esimehed omavahel, et kas me üldse oleme huvitatud. Reformierakonnaga läbi rääkides pidi olema võimalus saada oma teise pensionisamba asi sisse, muidu lähevad ära laua tagant. Aga vastus, mis Reformierakonnalt tuli – et unustame ära teise samba. Noh. Meie ütlesime, et räägime sellest.“
Sissetulekute poolest on Keskerakonna ja EKRE valijad üpriski sarnased.
Helme: „Muide, ka Isamaa valijad. Selge korrelatsioon on Reformierakonna häälte ja jõukuse vahel. Mida jõukam omavalitsus, seda kindlamalt hääletati seal nende poolt. Keskerakonnal jällegi vaesem pool. Kui vaatame Isamaad ja meid, siis keskmise sissetulekuga inimesed hääletasid meie poolt. Selle valitsuse tugevus võiks olla väga lai kandepind. On olemas vasakpoolne erakond Keskerakond. Meie paremtsentristidena. Arvan, et Isamaa on meist mitmes majandusküsimuses parempoolsem. Keskerakonnal on liberaalne instinkt, millest teisel pool oleme meie oma selgelt konservatiivse seisukohaga. Siis on olemas Keskerakonna vene valija ja meie rahvuslik valija. Praegu on seda (nelja aasta pärast sööme Isamaa ära või vastupidi) veel vara öelda. Oli teada, et pühapäeval olid kohtunud Mart Helme ja Jüri Ratas. Meile oli teada, et Ratas läheb ettepanekuga Keskerakonna juhatusse. Intervjuu (Deutche Wellele) ise oli täitsa okei, elav. Võrdlus (Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga) oli täiesti adekvaatne. Mõned kuud tagasi ütles ametisolev Ühendkuningriigi välisminister Jeremy Hunt täpselt samad sõnad, et Euroopa Liit hakkab meenutama Nõukogude Liitu. Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Aga kui meil on Prantsusmaal juhtum, et Marine Le Pen tahetakse saata hullumajja, kuna ta kritiseerib islamilt, siis andke andeks – see on täpselt see, mida NL-is tehti. Üks ühtne standard Põhja-Hispaaniast kuni Soomeni välja, et millised võivad olla tomatid. Siis kus see vahe on? Kõige jälgim on ametlik heakskiidetud ideoloogia, et Euroopa Liit on hea, föderatsioon on hea, multikultuursus on hea. Ja kui seda kritiseerid, oled kas äärmuslane või lihtsalt ullikene. Selline oli Brežnevi-aegne Nõukogude Liit. Jah, Stalini ajal oleks maha lastud, aga Brežnevi ajal lasti töölt lahti. Priit Dieves lasti lahti! Ja Rakveres lasti meie liige teatrist lahti selgel ideoloogilisel kaalutlusel, kuna osales homofestivali rahastamise vastasel piketil. Eestis ei lastud inimesi lahti isegi selle eest, et nad osalesid pronksiööl. Mina olen sõnavabaduse absolutist. Nii nagu meil on vabadus käia tõrvikuga mööda linna ringi, nii on neil vabadus teha mingisugust transsoolist diskot kuskil. Üks asi on selge: kui on mingid teemad, kus üldse kokku leppida ei saa, siis selle küsimuse külmutame. Aga ütleksin nii, et Kõlvart istub meil ju läbirääkimiste laua taga. Ilmselt on ta sidemees vene tiivaga. Üldiselt on ta väga praktiline ja pragmaatiline, kuigi ega talle loomulikult kõik asjad ei meeldi, mis kõnelustel räägitakse. Aga lõpuks, kui kokkuleppele jõutakse, siis venelased on sedasorti inimesed, et käsk on vanem kui meie. Teevad nii, nagu peab.“
https://epl.delfi.ee/news/eesti/martin- ... d=85626063
