Lüth, Kuppisch jt.

[Janka]

Seda tehti mõõtmiste järgi.Näo ja kasvumõõdud ning kaal ja kehakuju jne.Ehk siis nagu arstlik läbivaatus.Kuid seda rakendati vaid mõnekümne inimese peal.Et keegi ei arvaks ,et kõik eestlased läbi vaadati.

Täpsemalt kah suudad seletada? Et siis millised olid need parameetrid (cm ,kg jne...) ,millele aarialased vastasid.
Samas ,kuidagi imelik ,et vaid paarkümmend eestlast läbi vaadati ja siis otsustati - eestlased on omad.

[motofassist]

Ära minu käest mõõte küsi ma ei ole neid uurinud.
Kuid kahtlast pole siin miskit.Kuna kui sakslased sisse tormasid siis 1941 tehti uuring ja otsustati ,et nii on.Ega neid eriti ei huvitunud mitu läbi uuriti peamine uudis oli Aadut suurte aaria numbritega üllatada.
Uurimisi tehti ka venemaal kuid seal teadlasspioonid löödi maha.

[A4]

Noh asi on nii kaugel ,et sa nopid minu erinevatest postitustest sõnu ja mäkerdad mingi provokatiivse jutu.

Postitusi tuleks kirjutada niimoodi, et nende sisu oleks loogiline ning järgmine postitus oleks mingil moel seostatav eelmisega. See ei ole minu viga kui sa räägid aaria rassist kui mingist tegurist, mis mõjutab laevade uputamist Saksa allveelaevastiku poolt.

[Lennart]

Ära lagasta!
Mis asi paneb sind sellist ila ajama.

Mõte liigub jälle sellise tooni alla: Ei Hitler ega Dönitz andnud Eestile iseseisvust. Ühed okupandid mõlemad!!!

Paistab,et sa ärritud
Soovitus:Vaheta iidoleid

[Janka]

Aariavärgiga miskit ei klapi ,see on selge. Kõiki eestlasi ühe vitsaga aarialasteks lüüa - no tänan. Siin oli näiteks ka juutide järeltulijaid ,kes välimuselt eestlastest millegi poolest ei erinenud. Minu arust on aariateooria vaid Hitleri haige hämamine ,ettekujutus. Samuti nagu oli haige kogu tema vaimumaailm ,maailma vallutamise plaan ja Maa asustamine mingisuguse "puhta" rassiga.
Aga pöörduks tagasi algusesse ,et mis eksituse tulemina need teemaalgataja nimetatud laevad ikkagi põhja põmmutati. Vihjeandja ehk annab ka vastuse? Kolm lehekülge juba juratud ,ühest vastust pole...

[motofassist]

Arvan ,et kuna saksad sisse tungisid siis ju oli sõjaolukord ja oli käsk lasta põhja kahtlust äratavad laevad.
Ilmselt toodi ära ka põhjused ja juhud mille alusel põhja lasta.
Näiteks tekiehitus ja lipuvärvid.

[Janka]

Ei usu seda asja. Need laevad olid kõik Steam Fighter'id. Kuidas see termin Eesti keeles väljendub ,andku teadjamad teada ,aga pildilt paistavad nad sellised:

Kus on Suur Saksamaale kahjulikud relvad? Kas sellised "vannid" olid üldse relvastatud?
Mu arust ikkagi tegemist U-bootide meeskonna suure paugutamistuhinaga ,et plusspunkte logisse koguda ja sellega ,et Balti mere idakallas oli vaenlaste päritolumaaks kuulutatud (MRP ,kommunistid jne...). Mingeid sõpru meis küll ei nähtud ,v.a. peale mõningate tulevaste sakslaste sabarakkude ,kes kaasmaalastest tööorjasid oleks valmis piitsutama.

[motofassist]

Ära pläma mingist orjajutust võibolla siis veel oleks meid põlema pannud ja gaasitanud ning igaks juhuks veel küüditanud kuhugi?
Veits idiootlik või kuidas?

Asi võib olla tõesti nii ,et u-bootnikud endale punkte üritasid saada.
Kuid ega nad nii lollid kah ei ole.Siiski oli sõjaaeg ja siis lasti põhja pea kõike mis ohtlik võib olla.Kus võisid sa teada ,et laev miine ei lase või allveelaevade peatamiseks võrke.

[Karuke]

Mis siin ikka niiväga vaielda - sakslased uputasid kunagi Eestile kuulunud laevu täiesti sihilikult ja pididki uputama kuna need laevad olid sakslaste vaenlase - N Liidu relvajõudude või mereväe kasutuses.

Nimekiri II MS uputatud sh ka Eesti laevade kohta...

http://militera.lib.ru/h/mmf/02.html

Peale sõja algust N Liiduga.

Sakslased uputasid atlandil jms ka teiste neutraalsete riikide laevu - ka selliste kus kohe kindlasti ei olnud tegu "Aaria" rassi esindajatega

Vast harjuks mõttega, et Suur-Saksamaa eriti II MS alguses tunnetas oma jõudu ja eiras suht küüniliselt kõikvõimalikke rahvusvahelisi norme.
Puudutab nii ümberkäimist tsiviilisikutega maal, sõjavangide kohtlemist, sedasma kaubalaevade uputamist jne. jne.

Kaubalaevad, võimalikult suure tonnaaziga olidki saksa mereväe põhiline sihtmärk.
Kui menutada näiteks suurte saksa lahingulaevade kangelaslikke etteasteid?
Kas otsisid nad lahinguid Briti Lahingulaevadega?
Või üritasid kaitsetute kaubalaevade pihta karistamatult märki lasta?
(Lahingulaeva ees on kaitsetu ka iga kiiruga relvastatud parsa)

[Janka]

Sorry ,Karuke ,midagi ei klapi jälle....
Sealt vene lingilt ei leidnud ühtegi Susi nimetatud laeva.
Mis nüüd? Polnudki N-Liidu omad (veel ,enam?)? Et siis enne juunit '40 plõksiti juba N-Liidule kergelt kuklasse....

aluseks võtsin Rohweri teatmiku. 3.veeb. "Reet"-uputajaks Kuppisch, 6.veeb. " Anu"-Scheringer, 11.veeb. "Linda"-Lüth, 11. mai "Viiu"-Lüth", 30.juuni "Merkur"-von Klot-Heydnfeldt, 6.juuli "Vapper"-W.Rollmann, 9.juuli "Tiiu"-W.Rollmann.
M.Õun räägib oma raamatus "Lahingud kaugetel meredel"-2 osa järgmistest ohvritest-Reet-18, Anu-7, Linda-1, Viiu-13, Merkur-4, Vapper-1 või 4, Tiiu-0.

Selles muus osas täiesti nõus ,sest millega ikka võõraid rahvaid allutatakse ,kui jõu ja vägivalla demonstreerimisega. Füüsiliselt ja psühholoogiliselt. Selleks ka koonduslaagrid ,massimõrvad ,küüditamised jne...
Leidsin paar päris huvitavat linki füüsilisest allutamisest. Ühte kommitakse ,kui lausvalet ,teisel ,ingliskeelsel ,leiab dok.filmi fritsude tallalakkujate kohtuprotsessist. Mida siis uskuda? Kommijaid või kaadrisse jäädvustatut?
http://iisrael.ee/js.php3?id=343
http://www.ushmm.org/wlc/article.php?la ... d=10005448

[Karuke]

Sorry ,Karuke ,midagi ei klapi jälle....
Sealt vene lingilt ei leidnud ühtegi Susi nimetatud laeva.
Mis nüüd? Polnudki N-Liidu omad (veel ,enam?)?

Siin on võimalikud variandid:

1. Minu leitud nimekiri käsitleb Balti meres uputatud laevu. Seega mitte neid mis said pihta atlandil.
(kuid hõlmab ka Mustal merel, Kaspia merel, India ookeanis ja Vaikses ookeanis uputatud laevu.
Nimekirja lisades millised hävitati nõuk vägede taganemisel venelaste endi poolt)

2. Nimekirjas on ära toodud NSVL merelaevanduse nimekirjas olnud laevad. Aga mitte kõik endised Eesti laevad mis juunipöörde ajal välismaal viibisid ei pöördunud tagasi ja ei saanud venelaste poolt kirja pandud.

3. Millisest ajast on jutt?
Kas enne Augustit 1940 või pärast?

4. Ehk käib jutt väga väikese tonnaaziga laevadest?
Siis aga jälle küsimus, et mille kuradima pärast neid siis uputada?

[motofassist]

Sorry ,Karuke ,midagi ei klapi jälle....
Sealt vene lingilt ei leidnud ühtegi Susi nimetatud laeva.
Mis nüüd? Polnudki N-Liidu omad (veel ,enam?)? Et siis enne juunit '40 plõksiti juba N-Liidule kergelt kuklasse....

aluseks võtsin Rohweri teatmiku. 3.veeb. "Reet"-uputajaks Kuppisch, 6.veeb. " Anu"-Scheringer, 11.veeb. "Linda"-Lüth, 11. mai "Viiu"-Lüth", 30.juuni "Merkur"-von Klot-Heydnfeldt, 6.juuli "Vapper"-W.Rollmann, 9.juuli "Tiiu"-W.Rollmann.
M.Õun räägib oma raamatus "Lahingud kaugetel meredel"-2 osa järgmistest ohvritest-Reet-18, Anu-7, Linda-1, Viiu-13, Merkur-4, Vapper-1 või 4, Tiiu-0.

Selles muus osas täiesti nõus ,sest millega ikka võõraid rahvaid allutatakse ,kui jõu ja vägivalla demonstreerimisega. Füüsiliselt ja psühholoogiliselt. Selleks ka koonduslaagrid ,massimõrvad ,küüditamised jne...
Leidsin paar päris huvitavat linki füüsilisest allutamisest. Ühte kommitakse ,kui lausvalet ,teisel ,ingliskeelsel ,leiab dok.filmi fritsude tallalakkujate kohtuprotsessist. Mida siis uskuda? Kommijaid või kaadrisse jäädvustatut?
http://iisrael.ee/js.php3?id=343
http://www.ushmm.org/wlc/article.php?la ... d=10005448

Mida sa ise arvad?
Usalda IKKA välismaalasi nemad ju teavad Eesti ajalugu eks!

[Janka]

Eks alustame siis otsast:
Reet - uputas U58 torp. 03.02.1940. Põhjameres kl.09:36
Anu - uputas U13 miin 06.02.1940. OFF RIVER TAY (Kus see on?)kl.-
Linda - uputas U9 torp. 11.02.1940. 58.51N/01.54E kl.18:20 Shoti idaranniku lähedal.
Viiu - uputas U9 torp. 11.05.1940. WESTHINDER BUOY kl.- Meeskond maabus Hollandis.
Merkur - uputas U26 torp. 30.06.1940 48.26N/10.58W kl.- Inglismaalt paarsada kilti edelas.
Vapper - uputas U34 torp. 06.07.1940 49.30N/09.15W kl.10:58 Merkurist paarkümmend kilti põhja suunas.
Tiiu - uputas U34 torp. 09.07.1940 50.20N/12.W kl.12:32 Maroco läänerannik.

Kõikide torpedeeritud aluste päritoluks märgitud ES (Estland). Enamus valgel ajal põhja lastud. Lipud-värgid peaks ju näha olema.... Eksitus.
Kronoloogiliselt tundub ,on tegemist laevadega ,mis ei kuulunud NSVL-i laevastikku. Tonnaaz tõepoolest pea olematu ,kõik alla 2t ,vannid ju noh... Kahjuks ei tea ,millist lippu nad reaalselt kandsid ,aga kui päritoluks ES pandud ,siis kisub kangesti sini-must-valgeks. Sähh sulle sõpru.... ,torpeedodega kostitati omi aarialasi

Link ,kus saksamaa saavutused : http://ubootwaffe.net/

[uusmario]

Anu - uputas U13 miin 06.02.1940. OFF RIVER TAY

Võib-olla on mõeldud Tay jõe suudmes, Tay jõgi asub Šotimaal ja suubub Põhjamerre.

[MOrav]

Esimesed laevad olid Saksa-Inglise meresõja ohvrid. Nagu ka Taani, Rootsi, Norra jt laevad. Ka võrdsustasid sakslased konvois sõitvad laevad sõjalaevadega jne.

"Anu" näide tollase ajakirjanduse järgi.

Aurik kuulus Haapsalu laevaühingule, omanikeks A. Prikk, A. Jürgenthal. N. Schröder, K. Kranfeld, A. Saarna, O. Westerbuch, R. Sergo. Kapten oli alates 1939. a. septembrist Johannes Raudsoo (sõidul kaasas ka abikaasa Liis R.). Meeskond oli väga vahelduv.

Laev oli omandatud alles 1939. a. mais. Käis Eestis ainult ühe korra, 1939. a. suvel, peatudes Paldiski sadamas.

Jooksis öösel Briti idarannikul miini otsa. Murdunud kohe kahte ossa ja vajunud üsna kohe põhja. Hukkunud auriku rusud olid kaldal viie miili ulatuses. Pärast plahvatust laeval suur segadus, vesi kohe masinaruumi ja meeskonna eluruumidesse. Meeskond jooksis oma eluruumidest välja, v.a. 3 meest, kes kohe surma said. Meeskond laskis kohe päästeparve vette. Kaptenit abikaasaga meeskond enam ei näinud.

Kokku sai surma seitse inimest (neist üks naiskajutiteenija suri vigastustesse ja külmetusse paar päeva hiljem). 5 meest ja 2 naist randusid Shoti idarannikul; olid 12 tundi merel nõrgal parvel. Parve juht laeva II mehaanik K. Möller (näitleja Mari Möldre poeg.

Hukkumisega omanikele kahju 400 000 kr. Oli märksa väiksema summa eest kindlustatud Rootsis.

"Linda" näide tollase ajakirjanduse järgi.

Torpedeeriti. Ühedekiline teraslaev, 1213 br-register tonni. Laev oli Blythest Inglismaal teel Göteborgi. Kuulus Käsmu Laevaomanike Laevaühingule (peaosanikuks O. Tiideman, J. Paadimeister jt). Ehitatud Glasgows 1899. Kapten Georg Faehlmann (allveelaeva ohvitser oli Vene laevastikus I ms ajal), 1. tüürimees Karl Pruun, 2. tüürimees Magnus Kaaman, 1. mehaanik Harald Suurallik jne. Viimati oli laev kodumaal 1939. a. augustis.

Torpedeeriti u 100 miili Norra rannikust allveelaeva poolt. ("Postimehes" on riik maha kraabitud...)

Polnud esialgu teada, kas lähenes Norra rannale üksi või konvois sõjalaevade saatel. Meremehed arvasid, et võis olla konvois - vajuva laeva lähedal viibis teine laev, kes võttis kohe merehädalised peale.

Siis Eestisse jõudes 2. tüürimees Magnus Kaamann jutustas, et videvikus oli ta komandosillal, siis tume mürts, siis kärgatus. Ükski inimene laeval jalule ei jäänud. Kui enese jalule ajasin, laev juba vajus. Torpeedo tabas laeva eesosa paremalt poolt, esimese ja teise luugi vahel. Kogu laeva esiosa oli segi paisatud. Päästepaadid kesklaevas olid ripakile. Kiire korralduse andis päästepaatidesse asumiseks. Mehed haarasid päästevööd. Asjade korjamiseks polnud aega mõelda. Päästepaate alla lasta ei saanud - paatide teevitid olid vigastatud. Raiuti paatide talid kirvega läbi. Paadid kukkusid vette ninade ees ja läksid vett täis. Kümmekond inimest asus päästeparvele. Laev vajus õige ruttu. Reeling oli viis min pärast tabamist nii madalal, et mehed said hüpata vaevata päästepaatidesse ja hakata sealt vett välja kühveldama. Õhutankid hoidsid päästepaadid vee peal. Umbes 10 min pärast torpeedoplahvatust murdus "Linda" keskelt pooleks ja kadus lainetesse. Ahtris asuv päästeparv koos meestega vajus silmapilguks koos laevaga vee alla, kuid kerkis kohe jälle pinnale. Esialgu jõudsid kõik mehed parvele või paatidesse, aga kui parv vee alla vajus, lasid mõned mehed lahti sellest. Oli pime. Kisendati appi ja et enam ei jõua. Kõigil olid siiski korkvestid ümber ja keegi ära ei vajunud. Rootsi aurik, mis sõitis veidi maad meie ees, pöördus "Linda" hukkumiskohale. Umbes kolmveerand tunni pärast olime kõik "Brigitta" pardal. Mehaanik Georg Sommer sai siiski surma. Oli plahvatuse hetkel vannis. Haaras päästevöö ja jooksis ihualasti parvele. Lasi vee all parvest lahti. Pidi ujuma jääkülmas vees u 20 minutit, enne kui paati tõmmati. Sai südameataki u tund aega pärast Rootsi laeval olemist (külm vesi tegi oma töö). Kapten Faelmann, tüürimees Pruun ja kütja Liias said vigastusi päästetööde juures, mitte plahvatusel. Kaptenil jäi jalakand parvel millegi vahele. Kahel teisel ka jalgade vigastused ja põrutused.

Allveelaev ei torpedeerinud Rootsi laeva, vaid meid. Kaamann: "Nähtavasti jätsid nad rootslased seepärast puutumata, et see saaks meie mehi päästa."

Pootsmann Arnold Luige: torpeedot või allveelaeva keegi ei näinud, pime oli. Rootslased rääkisid, et nägid allveelaeva õhtul kl 5 paiku sõitmas meiega ühel kursil. Siis oli allveelaev sukeldunud. Nähtavasti oodati pimedat - torpeedo tabas kl pool 6 õhtul. (Teisal: 7.05).