Vene vs. Lääne tankid

[Leo]

Mis on selle video usaldusväärsus? Jutu mõte ühe mõne lausega kokku võetuna tundus olevat, et Armata on venelaste jaoks liiga kallis ja keeruline, sest 2015. lubatud tootmismahtudest ollakse kümneid kordi maha jäänud. Seega võimalik, et Burlani promotakse venelastele kui uut, piisavalt head, kuid mitte liiga kallist alternatiivi Armatale. Samas video autor kahtleb, kas pikas perspektiivis jätkub Vene KaMinal motti ja raha sedagi projekti läbi viia?

[Tux]

Ka ukrainlased ei maga ja Ukroboronprom teatas eelmisel kevadel, et on ülesse soojendatud projekt 477A1 kus meeskonnas on 2 meest ja pearelv on 152mm. Tegemist on jällegi NL lõpuaegade projektiga, mida siiski koostöös Venemaaga arendati kuni üheksakümnendate lõpuni.
https://www.youtube.com/watch?v=iJqY3_Og12E

Selle esiisa 477A
https://www.youtube.com/watch?v=lQFSNnVDz6o

[Tux]

Mis on selle video usaldusväärsus? Jutu mõte ühe mõne lausega kokku võetuna tundus olevat, et Armata on venelaste jaoks liiga kallis ja keeruline, sest 2015. lubatud tootmismahtudest ollakse kümneid kordi maha jäänud. Seega võimalik, et Burlani promotakse venelastele kui uut, piisavalt head, kuid mitte liiga kallist alternatiivi Armatale. Samas video autor kahtleb, kas pikas perspektiivis jätkub Vene KaMinal motti ja raha sedagi projekti läbi viia?

Ilmselt on vaja kodanikele luua muljet sellest, et kodumaine relvatööstus toob kohe uue imerelva, mis paneb kogu maailma relva omajat austama. Teine võimalus on see, et erinevad sõjatööstuse huvigrupid tahavad riigi raha ümber jaotada.

[Leo]

Ilmselt idas mingid uued luuad pühivad ja tuuled puhuvad, kuid mis täpselt seal taga on, võime saada mingil hetkel teada, kui asi jutust tegudesse jõuab. Armata taga olev seltskond ilmselt Kremli peremehe lemmikud enam ei ole, sest lubasid, aga ei suutnud valmis teha ja peremees ei andesta sellist fopaad. Millal Venemaal valimised tulevad?

Igatahes väga kiiduväärt, et akf jaksab ja suvatseb ennast venekeelse meediaga kursis hoida ja teistelegi jagada. Ei ole ilmselt mingi saladus, et nooremad eestlased ei saa aru, või kui suudavad vene keeles kohvikus võileiba tellida, siis tehnilisest jutust kindlasti aru ei saa. Mulle oli väga huvitav video, aitäh!

[Kapten Trumm]

Armata puhul on vähemalt 2, tegelikult ilmselt 3 võtmetehnoloogiat, mille korda saamisel on venelastel suuri raskusi, kui olla natuke kursis, mis kvaliteediga asju venelased praegu toodavad.

Huumoriks: meil ostsid mehed omast arust vägeva analooge mitte omava transistorsüütesüsteemi Gaz-53 mootorile. Algus oli paljulubav. Esimese tööpäeva lõpus aga gazooni mootor vaikis kui kinnivõetud partisan gestapo küüsis ja nööri otsas ta tagasi toodigi. Probleemiks puuduv säde. Kui me ühe päeva töötanud kommutaatori lahti võtsime, siis avanes sees selline vaatepilt - detail ise meenutas pioneeride maja raadioringi toodangut (noh, kus trükkplaadi toorikutest tuli ise õigeid plaate lõikuda) ja rike seises mõnede radade läbi põlemises.

Aga asjast, need 3 kahtlast võtmetehnoloogiat on:
1. 140-152 mm uue põlvkonna pearelv ja selle sobitumine ülejäänud masinaga. Venelaste viimane 125 tuuning võib tunduda vägev, kuid Leopardi, Abramsi ja Merkava "põsed" jäävad sellega läbi laskmata. Sellega olukord väga ei muutu.
2. uus X-kujuline alumiiniumist diiselmootor. Nimelt olemasolev, 1930ndatel loodud tanki T-34 mootori edasi arendamisega saadud vene 38,8 liitrine assümmeetrilise kolvikäiguga mootor on kuskil 1200 hobujõuga jõudnud oma varude tippu ega pea enam vastu. Siit edasi muidu küsimus, et kuidas selle 1200-1500 hobuse (ja veel rohkemate njuutonmeetritega) tulevad toime olemasolevad jõuülekanded?
3. kaugjuhitav torn ja kogu see elektroonika (vt eelmine lõik huumorit)

Ilma selle kolme asjata on tegemist lihtsalt natuke parema asjaga kui T-72BM moderniseerimised, kuid hinnasilt on kordi suurem. Et sellise tankiga saaksid vajadusel hakkama sakslased või ameeriklased, ma ei kahtle. Aga venelaste puhul on küsimärke kõvasti ja usun, et armeejuhtkond on juba taibanud, et parem natuke kehvem, aga töötav masin (T-72BM2) kui mingi eksperiment.

[ruger]

USA arendab oma tehnikale paremat termokaamerate vastast värvikihti. Hea on näha, et tehnika hakkab saama uuesti tagasi woodland camot, senise üldlevinud kõrbebeeži asemel.
https://www.thedrive.com/the-war-zone/2 ... mal-optics

[Kapten Trumm]

Venelased näitasid nii 15a tagasi tankidele (ja muudele soomukitele) pealepandavat termomaskeeringu kaitsekatet nimega "Nakitka".
Hiljem pole sellest enam juttu tulnud. Tegemist oli siis sellise paksema, mingit soojusisolatsiooni materjali sisaldava vammusega.
Mitte sellisega nagu Soome BMP-2 peale paneb.

Olles M1A2 taga kõndinud, ei kujuta hästi ette, mismoodi see turbiinmootori tulikuum heitgaas varjatakse? Sinna ei maksa lähemale kui 4-5 meetrit minnagi, võid end kõrvetada.

[Drax]

Venelased näitasid nii 15a tagasi tankidele (ja muudele soomukitele) pealepandavat termomaskeeringu kaitsekatet nimega "Nakitka".
Hiljem pole sellest enam juttu tulnud. Tegemist oli siis sellise paksema, mingit soojusisolatsiooni materjali sisaldava vammusega.
Mitte sellisega nagu Soome BMP-2 peale paneb. Olles M1A2 taga kõndinud, ei kujuta hästi ette, mismoodi see turbiinmootori tulikuum heitgaas varjatakse? Sinna ei maksa lähemale kui 4-5 meetrit minnagi, võid end kõrvetada.

Küll aga meeldib neile aeg-ajalt foorumites arvata, et seesamune nakidka muudab oma lihtsas geniaalsuses nende tankid näiteks Javelinidele nähtamatuks...

[nimetu]

Olles M1A2 taga kõndinud, ei kujuta hästi ette, mismoodi see turbiinmootori tulikuum heitgaas varjatakse?

Positsioonil olles kasutab peamiselt akusid. Tulevikus plaaniti kasutada 10kW lisamootorit (SEP v3 võib-olla?).

[Tux]

https://www.youtube.com/watch?v=L2nAVzKUVRE&t=88s
Keegi on teinud ülevaate Trophy ja Afganiidi aktiivkaitse süsteemide erinevustest.

[Drax]

https://www.youtube.com/watch?v=L2nAVzKUVRE&t=88s
Keegi on teinud ülevaate Trophy ja Afganiidi aktiivkaitse süsteemide erinevustest.

Video väidab, et Afganiit suudab tabada ja lõhkuda tanki pihta lastud kineetilist moona. Julgen kahelda.

[Leo]

Vaesustatud uraanist või volframist noolmürsk (on see eesti keeles?) algkiirus on kuni 10x suurem kui TT-raketil või TT-lasul, nii et igasugused vastumeetmed on keerulised, sest elektroonikal läheb aega ohu tuvastamiseks ja vastumeetme käivitamiseks. Elektrisüütega vastumeetme paiskelaeng ei käivitu kohe, samamoodi nagu püssipauk ei tule kohe, vaid nullkomamingi sekundi möödudes päästikule vajutamisest, sest lööknõel lööb tongi, tong süütab paiskelaengu, paiskelaeng põleb ja ajab gaaside rõhu üles ning see hakkab vastumeetmete pakikest liigutama, mis lendab kohale. Tankide aktiivkaitse põhineb ju peamiselt sellel, et lendkeha lõhutakse või juhitakse kõrvale, milleks on vaja pihta saada. Ma väga ei usu seda juttu, et Venemaal on suudetud selline süsteem ehitada, mis kõik selle ära teeb, kui tehniliselt arenenud riikides ei suudeta. Ehk siis lihtsalt näitena, kui noolmürsk läheneb kiirusega 1000 m/s, siis 0,1 sekundiga läbib see 100 meetrit ja on vaja pihta saada metallist vardale, mis on alla meetri pikk. Ei usu.

[Tux]

https://www.youtube.com/watch?v=gHiqrgac1Ak
Rheinmetall demonstreerib enda aktiivkaitse süsteemi. Video on igatahes vägagi mõtlemapanev. See reageerimisaeg sõltub muidugi ka avastamise kaugusest, tahaks sama demo näha ka udus, vihmas, lumes ja suitsus.

[nimetu]

Reageerimiskiirust ma nii suureks probleemiks ei pea. Pigem on asi selles, et noolmürsu läbistavat tippu ei ole lihtne purustada. Kumulatiivlaenguga raketi neutraliseerimiseks piisab kui see enne õigel hetkel lõhkemist ära hävitada. Rakett ise on ju suhteliselt õrn ja aeglane. Seevastu noolmürsul on korralik mass ja suur kiirus ning selle mõjutamiseks oleks samaaegselt vaja suurt energiat ja täpsust. Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada. Noolmürsk on paratamatult loll-lihtne asi ja seetõttu äärmiselt efektiivne.

[mart2]

Lihtsalt täpsustus.

.... Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada...

EFP ei ole siiski kumulatiivlaeng, kuigi joonistel näeb sarnane välja. Tegemist on terasest või vasest (tavaliselt) moodustuva kineetilise kehaga, mille kujundab kumulatiivlaeng. Erinevalt kumulatiivjoast, mille efektiivsus väheneb oluliselt distantsi jooksul, ei muuda EFP oma kuju ning massi ja seega kannab kogu energiat oluliselt kaugemale.
Uuemad EFP-d on võimelised moodustama isegi mitut löök-elementi korraga, seega andes suurema võime just kaitserelvana.