Lüth, Kuppisch jt.

[susi]

Karukese toodud nimestikus on N.Liidu laevad. Minu poolt väljatoodud laevad uputati enne 6. aug. 1940. Ei pannud nimekirja isegi laevu , mis uputati Saksa lennuväe poolt. Anu panin nimekirja, sest nii väidab Rohwer. Reet ja Linda olid teel Göteborgi, Viiu aga Miamisse.
Mis puutub aarialastesse, siis rootslased, norrakad, taanlased ja hollandlased olid ka aarialased . Ning samuti neutraalsed. Ja millisesse rassi paigutab meie ekspert inglased? Lugesin Lüthi kohta, kus ta uputas korraga 2 Rootsi laeva. Ta tunnistas, et nägi laevatulesid, aga ei olevat näinud lippu. Kes peale naiivse neutraali julgeks sõjatsoonis tuledega? Aga ei , torpeedo teele.
Morrison väidab, et oli Hitleri korraldus mitte kõmmutada sõbralikke neutraale-Hispaania, Itaalia , Jaapan ja N.Liit. Tuletan meelde, et Itaalia sõjakuulutus tuli 10. juuni 1940. Õun kirjutab, et Poola kampaania ajal oli käsk mitte puutuda ka Prantsusmaa laevu.
1930. a. sõlmiti Londoni kokkulepe, millega ühines 1936 ka Saksamaa. Kokku lepiti meresõja reeglites. Konvois sõjalaevade kaitse all liikuvad laevad olid rünnakuteks vabad.

[susi]

Troll!
Vabanduse leiab alati. Tähtis on see, et suurriikide puhul püüti reegleid järgida, väikeste puhul löödi varsti käega. Ja kas Lemp ei andnud Atheniaga inglastele head trumbid? Ikkagi 1. laev.
Minu teada lubavad meresõja reeglid peitusemängu. Tuleb ainult enne paugutamist õige lipp vardasse tõmmata. Ja ära tule mulle rääkima, et Sa pole kuulnud Saksa abiristlejatest! Kas mitte Sidney polnud see ristleja , mis Saksa abiristleja poolt sedasi uputati? Arvan, et sõduri ja tsiviilisiku erinevus on Sulle samuti teada. Eesti (jt. väikeriikide) meremehed olid relvadetab tsiviilisikud, kelle puhul ei vaevutud kontrollima. Saada torpeedo teele ja tonnaazh tuleb ja siis ka Rüütlirist ja Tammelehed ning Lüthi puhul koguni Briljandid.

[motofassist]

Vabandust ei leia alati!

Räägi siis õieti mis ohud võivad oodata veepinnal sõitvalt aluselt!
Nii relvastus kui muu atribuutika.

[susi]

tõnis.SS!
Oht on see ,et reisilaeva kus pardal üle 1000 inimese, laseb merepõhja allveelaevnik, kes on oma esimesel lahinguretkel. Pärast väidab ta ,et pidas laeva abiristlejaks. Käis sõja 1. päev (merel muidugi)! Goebbels kiirustas laeva uputamises süüdistama inglasi.

[motofassist]

Ootan vastust.

Ka privaatsõnumile!

Tahaks lihtsalt teada palju sa sellest taktikast tead ,et nii hoolega tuhandet inimest uputad.

Mõtle ennast selle allveelaevniku asemele ja sellele mida õpetati talle väljaõppes tol ajal.

[uusmario]

Huvitav Tõnis.SS, mida siis õpetati?Kas allveelaevnikekooli õpetajate õpetussõnad olid midagi sellist või:"Krutige igale suvalisele laevale teraskilu kiilualla, küll vanajumal hiljem vaatab kes süüdi, kes mitte."?

Riigilippe neile ometi ju ei õpetatud.Tundub, et ei õpetatud ka laevadel vahet tegema.

Kui mina oleksin II ilmasõjaaegne allveelaevnik ja märkaks üliagresiivse välimusega Eesti kaubalaeva jurakat, siis loomulikult laseks ma ta põhja (teine võimalus oleks kiiresti meresügavustesse peituda).Juba nendest alla 2 br-register tonnistest laevadest õhkub sõjakust, loomulikult ma eeldan, et kõik Eesti kaubalaevad on varustatud peidetud suurtükkide, süvaveepommide, sonarite ja muu vajaliku kraamiga ja mis kõige hullem, nad võivad mu laeva rünnata mõne kapsapea või kaalikaga.

[motofassist]

Huvitav Tõnis.SS, mida siis õpetati?Kas allveelaevnikekooli õpetajate õpetussõnad olid midagi sellist või:"Krutige igale suvalisele laevale teraskilu kiilualla, küll vanajumal hiljem vaatab kes süüdi, kes mitte."?

Riigilippe neile ometi ju ei õpetatud.Tundub, et ei õpetatud ka laevadel vahet tegema.

Kui mina oleksin II ilmasõjaaegne allveelaevnik ja märkaks üliagresiivse välimusega Eesti kaubalaeva jurakat, siis loomulikult laseks ma ta põhja (teine võimalus oleks kiiresti meresügavustesse peituda).Juba nendest alla 2 br-register tonnistest laevadest õhkub sõjakust, loomulikult ma eeldan, et kõik Eesti kaubalaevad on varustatud peidetud suurtükkide, süvaveepommide, sonarite ja muu vajaliku kraamiga ja mis kõige hullem, nad võivad mu laeva rünnata mõne kapsapea või kaalikaga.

Esimesed kaks väidet lähevad rautselt venelaste alla.
Kapsapeana võid sa tõesti vastu laeva hüpata.

Siiski ootan susi teadmisi!

[susi]

tõnis.SS!
Vaatame algul üle Sinu aaria rassi. Allveelaevnike võidud dets. 1939- märts 1940 (uputatud kaubalaevad)
britte-15,10,16,8
Norra-8,17,8,2
Rootsi-6,9,7,1
Taani-5,6,6,8
Holland-1,1,5,4
Eesti-1,0,3,0
samal ajal veel 9 kreeklast, 4 prantslast, 2 itaallast, 1 jugo, 1 panama, 1 hispaania ja 1 belgia/läti alus.
Äkki führer andis käsu just neid aaria lõustadega uputada? Andmed võtsin Rohweri teatmikust. Ei usu et mahakirjutamisel väga suuri vigu tegin. Ka C.Blair oma raamatus kirjutab, et esimese 7-me kuuga uputati 277laeva, millest ainult 118 olid inglased.
Ma pole väitnud , et Lemp uputas üle 1000 inimese. Ma ütlesin, et laeva pardal oli üle 1000 inimese.

[susi]

Troll!
Äkki Sa avaldaksid , kui palju Saksa allveelaevu Briti relvastatud transpordid ja maskeeritud sõjalaevad uputasid 3.sept. 1939-6. aug. 1940?

[Karuke]

tõnis.SS!
Vaatame algul üle Sinu aaria rassi. Allveelaevnike võidud dets. 1939- märts 1940 (uputatud kaubalaevad)
britte-15,10,16,8
Norra-8,17,8,2
Rootsi-6,9,7,1
Taani-5,6,6,8
Holland-1,1,5,4
Eesti-1,0,3,0
samal ajal veel 9 kreeklast, 4 prantslast, 2 itaallast, 1 jugo, 1 panama, 1 hispaania ja 1 belgia/läti alus.
Äkki führer andis käsu just neid aaria lõustadega uputada? Andmed võtsin Rohweri teatmikust. Ei usu et mahakirjutamisel väga suuri vigu tegin. Ka C.Blair oma raamatus kirjutab, et esimese 7-me kuuga uputati 277laeva, millest ainult 118 olid inglased.
Ma pole väitnud , et Lemp uputas üle 1000 inimese. Ma ütlesin, et laeva pardal oli üle 1000 inimese.

Jääb töesti mulje, et saksa allveelaevad uputasid absoluutselt igasuguse veepinnal hulpiva objekti - kui selle vaid pani liikuma müra tekitav sõukruvi....
Esitaks kõikvõimalikest aarialastest pisut tehnilisema küsimuse

Nagu me tänapäeval hästi teame kasutavad lennukid, laevad jms - respondereid, oma-võõras süsteeme jne.
Saksa allveelaevnike taolise tohutu "isu" puhul ei imestaks ma aga sugugi kui saksa allveelaevad oleks uputanud ka saksa laevu, või oma kamraade teises allveelaevas?
Arvestades, et rünnati tihtipeale öösel ?
Kuidas oli II MS ajal korraldatud oma-võõras identifitseerimine

Tundub, et peale visuaalse kontakti ja sõukruvi müra iseärasuse ei kuidagi...
On see nii

[susi]

Esialgu nõudis Hitler siiski reeglite järgimist ning kimbutati ainult britte. 24.sept. 1939 võeti ette ka prantslased ja neutraalid. 30.sept . 1939 peale Norra, Rootsi, Soome ja Taani proteste jäeti nad jälle rahule. 17. okt. 1939 tuli uus otsus. Keelatud olid Sbr. ja Pr. reisilaevad ja üksikud neutraalid ning Hispaania, Iiri, Itaalia , Jaapani , Liidu ja USA laevad. 12.nov. 1939 anti jahiluba tankerite peale (ilma ühegi hoiatuseta). Nii neid keelde järjest vähendati. Esialgsed brittide kaotused olid väikesed,lisaks said nad osta neutraalide laevu (USA-s seisis ligi 1 milj. brutotonni). Saksa kaubalaevastik osaliselt hõivati inglaste poolt, osa uputati sakste poolt hõivamise vältimiseks ning ülejäänud pugesid sadamatesse.
Kuni veel reegleid järgiti olid paljudel allveelaevadel kogenud kaubalaevastiku meremehed, kes tihti juba laeva kuju järgi ütlesid ära laeva kuuluvuse ning nime. Samuti olid allveelaevadel kaasas teatmikud , kus sees laevade andmed.
Muidugi juhtus ka oma laevade uputamist. Juhtus ka inglastel ja venelastel (kasvõi reid Rumeenia rannikule ).

[susi]

Uurisin veidi ubootide hukkumise põhjusi. 1939 ei uputanud briti relvastatud transpordid ega Q-laevad ühtegi ubooti. 1940. a. jäi küll mõni teadmata kadunuks, st. hukkumise põhjus teadmata. Samas ei leidnud ka selle aasta kohta ühtegi, mille kohta oleks kirjutatud, et ta oleks uputatud Q-laeva poolt. Ka ei võimutsenud briti lennuvägi sugugi sõja algul merede kohal. Sõja lõpus olid uboodid vee all ja liitlaste lennukid mere kohal patrullimas.

[krizz]

Minu vanaonu hukkus 1939.a põhja lastud eesti laeval,mis sõitis Norra ja Inglismaa vahel.perek nimi oli Heinmets.Ega kuskilt midagi lähemalt teada ei võiks saada?
Tänud teadjaile!

[susi]

Äkki on M. Õuna raamatust abi. Seal kirjas mitte ainult 1940. aastal hukkunud laevad, vaid ka enne ja hiljem hukkunud. Kirjutab osade puhul ka hukkumise asjaoludest ja ka osade meremeeste nimed on välja toodud. 1939. aastal hukkus läänes vist 4 laeva ja idas 1-Kassari.

[MOrav]

Karla Johannes Heinmets on II Ms ajal hukkunud Eesti meremeeste nimekirjas küll.

Eesti laevanduse aastaraamat 1948/49 (Vadstena 1949), lk 22.