Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Some]

Olen hakanud vaatama toidukorra asendajate poole. Ei võta ruumi, säilib kaua ja toitained/mineraalid/vitamiinid täpselt soovitusliku normi alusel. Pikema uurimise põhjal võtsin hetkel proovimisele https://queal.com 700 kcal toidukord maksab ca €2 (MRE-st kaks korda soodsam). Minu kupong QRFC4A6D150 annab 10% hinnavõitu esmatellimusel. Miski hetk raporteerin oma arvamuse, võtsin alustuseks Taste Testery.

[Kapten Trumm]

Kalev on välja toonud väga rämeda kakao sisaldusega tumedad shokolaadid 56 ja 70% kakao sisaldusega. Maitsest on kohe tunda.
Pluss on see, et ei sisalda mingeid imerasvu.Negatiivne on (endiselt) see, et sisaldab 23% suhkrut. Mina oleks valmis sööma, kui suhkru sisaldus on 10%.
Muidugi edusamm võrreldes tavalise, nt Anneke shokolaadiga on suur, sest seal on suhkrut 51%

Konks on selles (magusatööstuse reegel nr 1), et toode on maitsev, kui suhkru ja rasva sisaldus on umbes sama. Kõnealune Anneke on minu maitse jaoks juba läägevõitu. Selles "reeglis" on jälle kahjuks paradoks, et kui tuuakse välja nt loomuliku rasvaga koorejäätis, siis pannakse suhkrut kah juurde.
Muidu ei ole inimesele maitsev.

Seepärast tasub hoolega vaadata alati suurema rasvasisaldusega toodete suhkrusisaldust. Taolises koguses suhkru õgimine nagu on tänapäeval kombeks, pole inimesele vajalik. Et vanasti olid inimesed peenemad, mängis kindlasti rolli ka suhkru väiksem kättesaadavus ja sisaldus toidus.

[Z03]

Nu vat, akf Kapten Trummi kommentaaris väljendub meeste arusaam šokolaadist: lihtsalt toit, suhkrud, rasvad ja kakao. Naised kunagi nii pragmaatiliselt šokolaadi ei suhtu, šokolaad on pigem kirgede paradiis patusel maal, mitte toit.

Kõige mõrum šokolaad praegu kaubanduses:

[Kriku]

Heade mõtete kaugest maailmast: https://sobranna.postimees.ee/6700975/v ... 1530278500

[kalleb]

https://www.aripaev.ee/uudised/2006/05/09/paast-on-moes

Nii näiteks pidid sõbrannad iga päev endale ise klistiiri tegema. Kaks korda nädalas tehti neile soolte survepesu. "Sageli arvatakse, et kui oled paar päeva juba paastunud, on sooled seest puhtad. Tegelikult soolte survepesu ajal näed, mis jubedusi sealt veel välja tuleb,"

Niiet eest , tagant ja seestpesu ning kaal langeb mühinal

Ajupesu vist juba tehtud - sealt pole enam miskit mahah võtta

[Benjy]

Olen hakanud vaatama toidukorra asendajate poole. Ei võta ruumi, säilib kaua ja toitained/mineraalid/vitamiinid täpselt soovitusliku normi alusel. Pikema uurimise põhjal võtsin hetkel proovimisele https://queal.com 700 kcal toidukord maksab ca €2 (MRE-st kaks korda soodsam). Minu kupong QRFC4A6D150 annab 10% hinnavõitu esmatellimusel. Miski hetk raporteerin oma arvamuse, võtsin alustuseks Taste Testery.

Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?

[AMvA]

Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?

Kas rääsuvad? Oliivõli võib küll ikka väga pikalt seista, ilma et midagi juhtuks.

[Benjy]

Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?

Kas rääsuvad? Oliivõli võib küll ikka väga pikalt seista, ilma et midagi juhtuks.

Jah, seemneõlisid peab stabiliseerima, et nad pikalt pudelis püsiks. Oliiviõli on selles osas parem, aga ei kannata ka näiteks valgust.

[Jaanus2]

Üks väga hea ja ära unustatud õli on tudraõli, väga tervislik seejuures. Koostiselt sarnane linaõliga, aga sisaldab looduslikke antioksüdante ja sellepärast ei rääsu nii kergesti ja ei maitse nagu värnits, mis linaõliga kergesti juhtub. Sobib imelikul kombel ka praadimiseks, kõrge suitsemistemperatuur. Meeldiva neutraalse maitsega.

[kalleb]

Kas too tudraõli on trafoõli ?

[Some]

Olen hakanud vaatama toidukorra asendajate poole. Ei võta ruumi, säilib kaua ja toitained/mineraalid/vitamiinid täpselt soovitusliku normi alusel. Pikema uurimise põhjal võtsin hetkel proovimisele https://queal.com 700 kcal toidukord maksab ca €2 (MRE-st kaks korda soodsam). Minu kupong QRFC4A6D150 annab 10% hinnavõitu esmatellimusel. Miski hetk raporteerin oma arvamuse, võtsin alustuseks Taste Testery.

Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?

Sain kätte. Sisaldab õlidest päevalille- ja linaseemneõli. Rääsumist ei oska kommenteerida, pole nii kaugele asja lasknud minna. Üks ports sisaldab 80gr süsivesikuid (sellest 25gr suhkurt). Ülejäänud peaks aeglased süsivesikud olema. Lisaks 12gr kiudaineid, nii et glükeemiline indeks oli alla 50. ehk väga hea. Suhkruhaigena hoian süsivesikutel silma peal, aga et aju ja närvisüsteem suudavad energiaallikana kasutada ainult süsivesikuid (ja avariivariandina ketoone), siis selleks peab ca 150-200gr süsivesikuid päevases toidus kindlasti olemas olema. Soovitavalt siis võimalikult aeglased süsivesikud või siis süsivesikute imendumist aeglustavate kiudainetega kombineeritult. Nii et matemaatika osas on Queali arendajatel küik korras.

Tootest endast - ühte toidukorda korraga manustada küll ei suuda. Kõht saab enne täis. Maitse on nagu nõukaaja beebitoidul (Maljutka?) St otseselt vastu ei hakka aga päris toit on ikkagi maitsvam. Ise hakkasin seda kasutama kui töö asjus ringi sõidan. Varem ronisin kuhugi söögikohta aga kaks korda päevas väljas süüa on paras mõrv rahakotile,

[Svejk]

Suhkruhaigena hoian süsivesikutel silma peal, aga et aju ja närvisüsteem suudavad energiaallikana kasutada ainult süsivesikuid (ja avariivariandina ketoone), siis selleks peab ca 150-200gr süsivesikuid päevases toidus kindlasti olemas olema.

http://lchfeesti.blogspot.com/2014/02/r ... oonid.html

Aju, teatud rakud silma võrkkestas ja munandites, selgroos ning teatud vererakud ei suuda põletada rasvahappeid, vaid ainult glükoosi või ketoone. Aju põletab umbes 120 grammi glükoosi sellises seisundis, kus toiduga saadav süsivesikute tarbimine ulatub vähemalt 120 grammini. Kui saadav kogus jääb alla 100 grammi, toodab maks ketoone, et varustada aju energiaga. Väiksem osa ajurakkudest suudab põletada ainult glükoosi ja see hädavajalik glükoosi kogus ulatub umbes 20-30 grammini ööpäevas. Selle koguse suudab siiski maks toota glükogeneesi kaudu, mis tähendab, et kehale hädavajalik süsivesikute kogus on 0 grammi. Muude keharakkude kohta, mis ei suuda rasva põletada, arvatakse, et nad toodavad oma glükoosi läbi glükogeneesi ja seda eelkõige piimhappe konverteerimise kaudu.

Kas ketoosi poole tasuks püüelda?
Erinevatel inimestel tekib ketoos erinevalt. Mõne inimese jaoks võib see juhtuda, kui süsivesikute tarbimine jääb alla 100 g päevas, teise jaoks siis, kui süsivesikute tarbimine on viidud alla 50 g päevas. Terve inimese jaoks ei ole ketogeneesi maksimeerimises tegelikult mingit omaette väärtust. Omaette väärtus seisneb pigem selles, et saada käima ainevahetuslik üleminek, tänu millele keha hakkab glükoosi asemel rasva põletama. Ning aktiivselt treenival inimesel võib see juhtuda ka siis, kui süsivesikute tarbimine ületab 100 g, kuna see inimene sööb väga suurtes kogustes toitu.
Insuliini suhtes resistentsel inimesel tasub seevastu püüelda just optimaalse ketoosi poole. Seda seetõttu, et siis on ketoonidel määrav tähtsus energia kulutamisele nendes rakkudes, mis on muutunud insuliini suhtes resistentseks ning mis ei suuda põletada rasvhappeid – eelkõige aju närvirakud. Ketoosi poole peaks püüdlema ka teatud neuroloogiliste haiguste puhul, nagu näiteks epilepsia, kuna ketoonid stimuleerivad närvirakkude paranemist ja aju elektriliste signaalide tasakaalu. Vaata seda niimoodi, et ketoonid on ajule rahustava toimega. Selle poole tasuks püüelda ka sinul, kes sa soovid kaalust alla võtta, aga ei tee trenni. Ketoos viib kaalulanguseni läbi selle, et rasva põletatakse efektiivselt ja rasvamass väheneb, aga ketoos ei ole efektiivse kaalulangetamise eelduseks.

Ketoonid on tervislikud
Ketoonid säilitavad lihasmassi, varustades aju rasvast tuleva energiaga, selle asemel, et aminohapped peaks toimima maksa toodetud veresuhkru alusmaterjalina. Ketogenees vähendab söögiisu, mis võib olla kaalu kaotamise faasis kasulik. Pikaajalise ketogeneesi suhtes on tervist puudutavaid küsitavusi, mis puudutab elektrolüütide tasakaalutust, eelkõige just naatriumi-kaaliumi. Inimesel, kes on ketoosis, on just seetõttu suurem soolavajadus, kuna tal on osalt vähem vett kehas ning ta on seetõttu haavatavam vedelikukaotustele, nagu näiteks higistamine, osalt seetõttu, et neerud ei ima sama suures koguses vett, kui siis, kui süüa süsivesikurikast toitu.

Siiski ei ole mingit alust uskuda, nagu tooks pikaajaline ketogenees endaga kaasa mingeid ohte tervisele. Paljud tunnevad end tänu ketogeneesile hästi, aga paljud tunnevad end hästi ka veidi liberaalsemat tüüpi süsivesikuvaesest toitumisest, millega ei kaasne ketoosi või millega kaasneb vaid nõrk ketoos. On olemas loodusrahvaid, näiteks eskimod, kes on pidevas ketoosis ning keda ei kimbuta moodsad läänemaailma haigused.

[Some]

"Ketoos on ohutu seisund, teisisõnu tähendab see suuremat ketokehade kontsentratsiooni kui vere glükoositase. Esineb ketoosi ja ketoatsidoosi, paljud ei erista neid seisundeid ja ajavad segi. Kindlasti ei ole need üks ja sama. Ketoatsidoos esineb diabeetikutel, kelle organism ei ole võimeline ketokehasid energiaallikatena kasutama. Ketokehade tootmine on hästi kontrollitav ja reguleeritav, liigsed ketokehad eritatakse uriiniga (va. osad diabeetikud).

Nagu eelnevalt mainitud, ketoos tekib, kui insuliin langeb ja glükagoon tõuseb. Diabeetikutel, kellel on kõrge insuliinitase, on probleeme kõrge veresuhkruga, sest insuliini ei eritu (insuliin juhib glükoosi verest rakkudesse). Insuliini madal tase oli aga ka ketokehade tekkimise üheks tingimuseks. Tootes samaegselt kõrge vere glükoositasemega ka ketokehi, tõuseb veresuhkrutase enneolematule tasemele (80-120mg/dl kohta kuni 300-2000mg/dl-ni), vere pH langeb, tekib ketoatsidoos ja inimene sureb. Tervete organismide puhul seda ei juhtu."

Olen ketoatsidoosis olnud, kaal kadus kilogramm nädalas aga lõpetasin haiglas koomas. St, eelistan süsivesikud seal 150-200gr peal hoida. Võib ka vähem aga päris kindlasti mitte nullis nagu Atkinsi dieedis! Ketoonide üks miinus on veel see, et nad panevad suure koormuse maksale ja neerudele. Ehk tasub pidevalt vereanalüüsis neil markeritel silma peal hoida (mida pean nagunii tegema). Üks asi veel, et ketoonidel on küll suur energiasisaldus aga paraku on ketoosis olles siiski uimasem olek kui siis kui aju glükoosist toitub. Kui kaalulangetuseks ketodieeti kasutada, siis tasuks seda teha intervallidena, vahepeal süüa normaalset toitu (jälgides kaloraaži mõistagi). Aga ohutum ongi lihtsalt tavalist täisväärtuslikku toitu süüa, jälgides, et kaloraaž oleks nii ca 10% vähem kui päeva jooksul kulutad. Kui kalorid liiga maha tõmmata, siis tekib jojo efekt.

[Z03]

Heade mõtete kaugest maailmast: https://sobranna.postimees.ee/6700975/v ... 1530278500

Kõlab hästi. Ega suvel palava ilmaga ei tahagi palju süüa, vaid rohkem juua. Dieedi lõppedes vist alkonaut valmis.

Olen ketoatsidoosis olnud, kaal kadus kilogramm nädalas aga lõpetasin haiglas koomas. St, eelistan süsivesikud seal 150-200gr peal hoida. Võib ka vähem aga päris kindlasti mitte nullis nagu Atkinsi dieedis! Ketoonide üks miinus on veel see, et nad panevad suure koormuse maksale ja neerudele. Ehk tasub pidevalt vereanalüüsis neil markeritel silma peal hoida (mida pean nagunii tegema). Üks asi veel, et ketoonidel on küll suur energiasisaldus aga paraku on ketoosis olles siiski uimasem olek kui siis kui aju glükoosist toitub. Kui kaalulangetuseks ketodieeti kasutada, siis tasuks seda teha intervallidena, vahepeal süüa normaalset toitu (jälgides kaloraaži mõistagi). Aga ohutum ongi lihtsalt tavalist täisväärtuslikku toitu süüa, jälgides, et kaloraaž oleks nii ca 10% vähem kui päeva jooksul kulutad. Kui kalorid liiga maha tõmmata, siis tekib jojo efekt.

Jah. 1. tüübi diabeediga ei kannata väga toiduga eksperimenteerida, kui ikka tekib hüpo, siis vaja kiiresti glükoosi vms magusat. Siis võib tõesti ketoosi asemel ketoatsidoosi sattuda. 2. tüübi diabeet aga allub madala süsivesikusisaldusega toidule hästi (ma teoreetik, ei ole diabeeti). Eestis praegu jagatakse tervishoiuasutustes brošüüre infoga, nagu oleks täitsa ok, kui diabeetik sööb ooteks saiakese või tüki torti. Sügisel Diabeedikonverentsil kuuldavasti tutvustatakse uusi toitumissoovitusi diabeetikutele, eks jääme siis ootama, kas süsivesikute kogus tuleb allapoole ja rasvade kogus ülespoole või mitte. Lugesin ühe ravimifirma poolt välja antud brošüüri toitumissoovitustega 2. tüübi diabeetikutele ja mulle tundusid need loogilised. Soovituseks oli mitte ületada 100 g süsivesikute piiri päevas ja mõnel juhul, kui diabeet ravile hästi ei allu, süüa mitte rohkem kui 50 g süsivesikuid. Ega palju peale köögiviljade siis süsivesikuid tarbida ei saaks.

Päevamenüü selle toitumissoovituse kohaselt oleks:
Hommikusöök
Munapuder (2-3 muna) köögiviljadega
1 viil täisteraleiba
1 kiivi
kohv või tee
Vahepala
Maitsestamata jogurt peotäie marjadega
Lõuna
Tuunikalasalat (tuunikala, tomat, kikerherned, mais ja oliiviõli)
Õhtusöök
Kanafilee, kodujuust, brokoli, porgand, sibul, paprika, tomat ja oad
Põhimõte on üsna selge - väga vähe teravilju ja puuvilju, palju kaunvilju, köögivilju ja kiudaineid. Lisaks kana, kala, muna, juust, oliiviõli.

[Svejk]

Vanahalb vene majanduse teemades on huvitava ja hästikirjutatud kokkuvõtte teinud - lausa täielises mahus mis puudutab toiduteemasid, pidin siia kopeerima, aga:

Venelaste endi igapäevamuresid kogesin just mõni päev tagasi Venemaal käies. Lihtrahval on raha silmnähtavalt vähemaks jäänud ja laiatarbekaupade hinnad on suures plaanis tõusnud. Kui veel 5 aastat tagasi tasus sealt üht-teist tuua, siis ei ma ei osanud seekord küll midagi ühes võtta. Kes räägib odavatest vene toiduainetest siis odavad on toorained nagu tatar, suhkur või jahu. Muud asjad on kas lääne päritolu ja kallid või siis omatoodang ehk solk.
Siinse foorumi teemasse sobivalt - õnnestus näha 23% lihasisaldusega konservi mis maksis alla euro ja selle panin õudusega letile tagasi. 98 % lihasisaldusega 325 g konserv oli 168 rubla ehk 2.4 EUR: Neid võtsin paar tükki prooviks kuigi minumeelest on akf Svejki viimsepäevateemas heaks kiidetud sarnased konservid Eestis kopikapealt sama hinnaga.
Parmesani juustu kääritatakse minuteada 8 kuud. Venelaste välja töötatud tehnoloogiaga saab niisugune juust valmis 8 tunniga. Keemiatööstus on venelastel alati tasemel olnud, ainuke häda on selles, et toodang söögiks ei kõlba. Sellist, mis toiduks kõlbab on imporditult ja hingehinna eest vavaõi on vaja ise Eestist/Soomest seljas tuua. Vähemalt Soomest kus toit on vahel odavam kui Eestis tuuakse seda Venemaale autokoormate kaupa ja krt, ma seisin 4 tundi koos kotipoistega Soome-Vene piiril järjekorras. Putin ehitab parasjagu "blokadnikute" jaoks Peterburist Soome piirile uut "Elu teed" - neljarealist maanteed. Umbes pool on valmis. No liiklustihedust hinnates oleks tegelikult võinud kohe kuus rida maha märkida. Sakslased , erinevalt 1941 aastast, on seekord venelaste poolel ning Lidl on Lappenrantas otse piirile suured toidupoed ehitanud.

Viin, üks kohalikest esmatarbekaupadest, on impordituna samuti kallis. 0,7 l Soomes tehtud Koskenkorva viin oli Jamburgi (tuntud ka Kingissepa nime all) Lentas (tööinimesepood) 19 EUR. Ma toetasin end riiuliservale ja vahtisin tükk aega lolli näoga kahele poole. Eestis on liitrine Liviko firmapoes 16 EUR. Soome kohalikus raadios rääkisid hommikusaatejuhid ükspäev, et Soome Alkos on Koskenkorva viin mõni sent odavam kui Tallinna Prismas ja õhkasid, et kes seda oleks uskunud, et "kossu" maksab kunagi Soomes vähem kui Eestis. Kui nad teada saaks, et Venemaal on viin kallim Eestis, rääkimata siis Soomest - ega nende nõrk süda seda vist vasta ei peaks. Uus reaalsus ongi kohal ja maailm pole enam endine.
Venelaste enda tehtud "noname" viin on küll mingi 3,5-5 EUR "poolik" kuid muarust opereerivad lätlased parematel sooduspäevadel samuti kuskil 5 EUR tasemel. Ei hakanud võtma

Õudne...

Õudusega riiulisse tagasipandud 23% konservist on muidugi kahju - õpetlik näide kulub nö alati ära ja inimene õpib ainult oma vigadest....

Mis puudutab akf väiteid, et varem teemasreklaamitud Läti vastav konserv "kopikapealt" sama hinnaga oleks olnud, siis see ei vasta tõele -
tookord, kui mina selle ostsin, oli kilohind paar senti alla viie. Ja üleüldse on tükihind lollidele ja sellega kõlbab ainult vareseid loopida....
Nüüd on muidugi olukord kardinaalselt muutunud ja viimane kord kui Muuga poes käisin ja tuttavat konservi härdusega silmitsesin, siis kilohind oli tõusnud taevasse...
Ma isegi ei mäleta, mida nad selle eest küsida nahhaalitsesid - olin lihtsalt shokis. Need numbrid minu aparaadi skaalale ei mahtunud.

Sokkidest veel - 1996ndamal aastal - enne kui jeltsinivenes pauk ärakäis - oli sama olukord muideks.
Elasin tookord paar nädalat Piiteris ja akf kirjeldus kallidusest, importtoiduainetest, kohalikku päritolu saastast jne oleks nagu sealt maha kirjutatud...

Ruts oli siis samuti arusaamatult stabiilne ja toidukaubad kohati kallimad kui Soomes.