Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Pildil on siis meilgi kasutuses olnud Storm-klass vs Trummi poolt varem välja pakutud 15m alus. Mõlemal on kujutatud Penguin raketid. Nagu näha, siis koos konteineriga mahub 15m alusele võib-olla üks rakett, kuid kindlasti mitte rohkem. Rakett koos konteineriga kaalub ligikaudu 1 tonn. Penguini järglasest NSM-ist võib suu puhtaks pühkida, sest see on omakorda terve meetri pikem.

Ei ole nii.

Mahub, mahub rohkem kui 1 rakett, ole mureta. Kuna sa joonistasid raketi olemasoleva, rakettide kandmiseks mittekohandatud disaini peale. Kui konstrueeritakse taolist kaatrit, siis kõigepealt paigutatakse relvad ja siis ülejäänu. Rooliruhv võib olla ahtris, keset laeva või vööris - ei oma erilist tähtsust.

Pildil on Iraani alus, mis kannab 2 tiibraketti



Alus on analoogse suurusega. Mina rakette nii ei paigutaks.

[Kapten Trumm]

Mis tehniline probleem segab paigutamast kaks 4 meetri pikkust ja 500 kg koos konteineriga kaaluvat raketti näiteks 15 m RIB-i tekile (sellise aluse kandejõud on ca 8 tonni)?

Mõlemal on kujutatud Penguin raketid. Nagu näha, siis koos konteineriga mahub 15m alusele võib-olla üks rakett, kuid kindlasti mitte rohkem. Rakett koos konteineriga kaalub ligikaudu 1 tonn. Penguini järglasest NSM-ist võib suu puhtaks pühkida, sest see on omakorda terve meetri pikem.

Kui Trumm unistas NSM-st, siis see koos konteineriga kaalub ka 885 kg https://ndiastorage.blob.core.usgovclou ... bright.pdf Kas jälle eksis enda kasuks?

Palju antud koma**** muidu asja muudab, kui aluse kandevõime on 8000 kg? On see väga suur erinevus?
Mina teeks lihtsalt kergemad konteinerid, sest nende eesmärk on raketi kaitse ilmastiku eest ja ei rohkemat.
Või siinkohal ununes kriitiline mõtlemine, sest oli vaja ennast upitada?

[davidsoniharald]

Mis tehniline probleem segab paigutamast kaks 4 meetri pikkust ja 500 kg koos konteineriga kaaluvat raketti näiteks 15 m RIB-i tekile (sellise aluse kandejõud on ca 8 tonni)?

Mõlemal on kujutatud Penguin raketid. Nagu näha, siis koos konteineriga mahub 15m alusele võib-olla üks rakett, kuid kindlasti mitte rohkem. Rakett koos konteineriga kaalub ligikaudu 1 tonn. Penguini järglasest NSM-ist võib suu puhtaks pühkida, sest see on omakorda terve meetri pikem.

Kui Trumm unistas NSM-st, siis see koos konteineriga kaalub ka 885 kg https://ndiastorage.blob.core.usgovclou ... bright.pdf Kas jälle eksis enda kasuks?

Palju antud koma**** muidu asja muudab, kui aluse kandevõime on 8000 kg? On see väga suur erinevus?
Mina teeks lihtsalt kergemad konteinerid, sest nende eesmärk on raketi kaitse ilmastiku eest ja ei rohkemat.
Või siinkohal ununes kriitiline mõtlemine, sest oli vaja ennast upidada?

Ei tee sa midagi, suuga teed suure linna jne. Suuga teed ainult.

[Kapten Trumm]

Kui ei õnnestu tõendada ka 2x800-1000 kg lahingukoorma sobimatust, siis ei jää muud tõesti üle, kui tatti asuda pritsima

[andrus]

Kui ei õnnestu tõendada ka 2x800-1000 kg lahingukoorma sobimatust, siis ei jää muud tõesti üle, kui tatti asuda pritsima

Oot, aga sa ju lubasid kergemad konteinerid teha?
Ma jäin ootama, et Trumm kohe esitab oma arvutused ja eskiisid. Tegu ei ole ometi ju foorumlasega, kes niisama sõnu pilluks?

[klamber]

Rooliruhv võib olla ahtris, keset laeva või vööris - ei oma erilist tähtsust.

Mis asi on rooliruhv???

Omab ikka erilist tähtsust küll. Kui eesmärgiks ei ole aluse meeskonna sisikonna segipaiskamine, siis ei saa sellises suuruses aluse roolimaja kuidagi vööris paikneda.

ISEGI PPA Raju (pikkus 45 meetrit) puhul planeeriti roolimaja võimalikult ahtrisse, et laevapere võimalikult vähe väntsutada. Väita, et 20-meetri puhul see erilist tähtsust ei oma...

[Kapten Trumm]

Sama tootja kodukal leiab küllalt avamerepaate, kus roolimaja (vanas keeles ruhv) asub küllalt vööris.
https://www.m-ribs.eu/boats-by-categories/crew/
Ju on siis tegemist amatööridega, kes pole Läänemere rasket lainet tundnud.
Aga antud koma töötlemine ei muuda eriti asja - kaks raketti pannakse sinna peale ära, eriti siis kui pealisehitus projekteeritakse nullist.
Kui natuke ajusi liigutada, küllap on võimalik teatud moduleerimine, et kanda vajadusel rakette ja vajadusel inimesi.

Taolisel alusel peaksid üldiselt olema sellised õhkvedrustusega istmed nagu traktoritel, mis muudavad aluse rappumise lainetel enamvähem talutavaks.
Kes pole kogenud, siis kiirustel 25+ sõlme muutub vesi piisavalt "kõvaks" ja laev rappub mis kole. Ma olen erinevate "rappuvate" alustega merel olnud lapsest alates ja väikealusel pole suurt vahet, rappub ikka kõvasti.

edit: mis puudutab inimeste taktikalist vedu, siis sama 15 m kerele ehitatud "crew carrier" kannab 49 inimest lisaks meeskonnale. Relvastusega see arv ilmselt väheneb, aga võiks vist öelda, et 15 m lubab transportida ka terve jalaväerühma oma kantava relvastuse ja laskemoonaga. 25 alusega on võimalik vedada 850 (25 alust * 34 meest alusel) meest ehk terve kergjalaväe pataljon kiirusega 45 sõlme.
https://www.m-ribs.eu/boat/mr-1500-crew-inboard/

[Illike]

Ee, see on nüüd küll nn tähenärimine, kuid üks tõsine merekaru ei saa eksida mereliste väljenditega. Roolikamber on ikka hoopis mingi muu asi. Minu mäletamist mööda nimetasime me ruhviks meeskonna kajutit. Tuleb aga välja, et ta on ka olnud suurtükitekk 18 saj sõjalaevas, kus elasid madrused.
Ruhv (hollandi keeles roef) on:
juhtkonda mittekuuluva laevapere (peamiselt madruste, kütjate, trimmerite ja tööliste) ühine eluruum pakil või ahtris, mis on sisustatud kahekordsete koide ja hädapärase mööbliga. Purjelaevades asus ruhv harilikult eespool grootmasti.
suurtükitekk 18. sajandi sõjalaevades, seal elasid ka madrused ja suurtükiväelased.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ruhv
Aga äkki riputaks sellele toredale 10-20m alusele nüüd hinnasildi ka külge? Järjest tuleb vidinaid juurde, 1 rakett ja siis teine rakett ja siis õhktoolid ja siis kuulipildujad ja siis kahurid ja siis dessandiruum ja siis.....
Me ostame tooriku ja siis hakkame projekterima ja siis ehitama. Oskad Sa mingi numbri kokku panna või on jälle see jutt, et tehtagu.

[URR]

Kui ma õigesti aru saan, on Trummi pildil iraanlaste/süürlaste Tir II (SPS 18). (Oleks võinud nime või lingi juurde panna.)
Rakett on tõenäoliselt Noor. Neid on tehtud 6 erinevas versioonis laskekaugusega 30-200 km ja lõhkepeadega 100-180 kg. Suuremate variantide kaal võiks olla 750 kg, väiksemate kohta infot ei leidnud.
Trummi pildil on mingi vanem ja väiksem variant, sest need on ilmselgelt suuremad: https://www.google.com/search?q=Tir+II+ ... tqOwnkIRRM:
Vikipeedia annab Tir II pikkuseks 23 meetrit ja veeväljasurveks 28 tonni.

[Kapten Trumm]

Riskeerin välja käia sellised arvud/suurusjärgud (tellime 50 15m alust, sh 4 juhtimisalust ja 4 õhutõrjealust)

Tavaline ründealus (aluse kohta):
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350hj 100 tuhat
-navigatsiooniseadmed 100 tuhat
-side, raadiolingid ja BMS kasutajakohad 200 tuhat
-Enesekaitse relvastus (12,7 BMG), suits, flared 50 000
kokku 850 000 x42 =35 700 000

Juhtimisalus (aluse kohta)
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 200 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-SAAB 1x radar 3 000 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 4 300 000 x4 =17 200 000

Õhutõrjealus
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 100 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 1 200 000x4= 4 800 000

Seni kokku 57 700 000 ehk keskmiselt 1 154 000 alus.
Siia tuleb nüüd lisada
1. tiibraketid esimese hooga vähemalt 100 tükki koos 84 laskeseadmega.
2. Simbad ÕT raketid (Mistrali merevariant) ca 300 tk koos laskeseadmetega
3. Raskekuulipildujad 50 tk ca 250 tuhande padruniga
4. Meeskonna kantavad relvad (automaadid, püstolid).

Ühe Hamina-taolise aluse ostuhind täna võib olla ca 100 miljonit ja see ei sisalda eelmises lõigus olevaid raketivarusid (mis tegelikult on soetustest kõige kallim osa). Penquin võiks olla ehk 2 miljonit tükist ja NSM sellest poole kallim. Meie jaoks.

[Mercurius]

Ma ikka hästi ei mõista, miks peab nii võimeka (Penguin, NSM) raketi just aluse peale kruvima...
Võibolla oleks piisava merekindlusega aluste peal radarid (üks olukorrateadlikkuse komponent) ja raketid maal rataste peal?

[Kapten Trumm]

Vikipeedia annab Tir II pikkuseks 23 meetrit ja veeväljasurveks 28 tonni.

Arvestada tuleb seda, et RIB kandevõime omakaalu suhtes on tunduvalt parem, st sarnase kasuliku koorma kandmiseks võib alus olla ise väiksem. Kui vaadata väikepaate, siis koefitsient on 1,3-1,5. Lisaks tuleb arvestada, et me kasutaks välispäramootoreid, mis on statsionaarsest sisemootorist tunduvalt kergemad ja kompaktsemad (kuid diislitest kütusejanusemad).

Näiteks tsiviilkasutuse peat avatud RIB paadid omavad kandejõudu, mis on kuni 2 korda suurem aluse omakaalust (kere, mootor(id), juhtpult, kütusepaak täis).

[Kapten Trumm]

Ma ikka hästi ei mõista, miks peab nii võimeka (Penguin, NSM) raketi just aluse peale kruvima...
Võibolla oleks piisava merekindlusega aluste peal radarid (üks olukorrateadlikkuse komponent) ja raketid maal rataste peal?

Edukas võitlus mere piirkonnas eeldab ka võimalust liigutada maismaaüksusi mööda vett. Kõik sõjad Eesti pärast 20. sajandil on erandita sisaldanud ka amfiibmaabumisi. Alates 1918 Tagaranna dessandist Saaremaal ja lõpetades Vintri dessandiga Saaremaal 1944. Üle Peipsi on seejuures pressitud vähemalt 2 korda. Minu talupojaloogika ütleb, et siis peaks olema alused sellised, mis teeks mõlemat.

Analoogselt sisaldas taolist tegevust WWII sõjategevus Soomes. 1941 suvel maabus terve Soome diviis Punaarmee tagalasse Kannasel ja 1944 üritas Punaarmee vastupidist, kuid löödi Kuhlmey lennukoondise ja ühe saksa jalaväediviisi poolt merre tagasi.

[Mercurius]

Ok.
Piltlikult öeldes, radari alla ma paneks rühma istuma küll (kolm kummipaati slepis), kuid raketi kõrvale

[nimetu]

Kui ma õigesti aru saan, on Trummi pildil iraanlaste/süürlaste Tir II (SPS 18).

Tegu on selle alusega:
http://www.mindexcenter.ir/system/files ... atalog.jpg
https://www.graphicnews.com/links/nl/gn ... oard_1.png
Kannavad Nasr-1 rakette:
https://en.wikipedia.org/wiki/Nasr-1

Kui ma õigesti olen aru saanud, siis see paat on osaline koopia inglaste Bladerunner kiirpaadist. Tegu ei ole siiski RIB-iga. Väidetavalt ei olnud nad varasemate Korea ja Hiina väikealustega rahul ja seetõttu otsustasidki kopeerimise kasuks. Ma tõsiselt kahtlen sellise aluse merekõlbulikkuses üle 4 bofoori oludes.