Parvlaeva "Estonia" hukkumine ja vrakk
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ega ma vaidlegi, ma rohkem täiendan. 
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Mul küsimus, et mida see kummuli laeva pinnal püsimine (näiteks hommikuni) oleks andnud?
Legendid räägivad, et Pearl Harbouris oli sedasi mehi päästetud läbi põhja (lõigates sinna augu), aga see toimis siis, kui laev toetus juba põhja. Kui see tuukrikell rikkuda ja laev sai vajuda, siis esimese augu tekkimisel pahises õhk sealt välja ja vesi tõusis lõpuni.
Laeva seest tõenäoliselt välja ei oleks ikkagi saanud. Kes jäi, see jäi, olgu muld neile kerge.
5 m lainega vaevalt seal oleks ka merehädalised kükitada suutnud - iga laine pühib selle põhja puhtaks.
Õnnetuse tagajärgi oleks vähendanud, kui Estonia oleks uppunud Titanicu stiilis - aeglaselt, ühtlaselt kiilul, tundide kaupa. Sellisel juhul prognoosin, et ohvrite arv poleks isegi 100 olnud. Allatuuleparda paadid ja parved oleks vähemalt vette saanud ja alumised tekid oleks jõudnud tühjaks teha. Laevaliikluse tihendust arvestades oleks teised laevad appi jõudnud. Antud stsenaarium aga oli välistatud nii laeva vööri ehituse kui ka suure lahtise autoteki tõttu. Nagu vesi autotekile suuremas koguses pääses, oli laeva saatus määratud.
Legendid räägivad, et Pearl Harbouris oli sedasi mehi päästetud läbi põhja (lõigates sinna augu), aga see toimis siis, kui laev toetus juba põhja. Kui see tuukrikell rikkuda ja laev sai vajuda, siis esimese augu tekkimisel pahises õhk sealt välja ja vesi tõusis lõpuni.
Laeva seest tõenäoliselt välja ei oleks ikkagi saanud. Kes jäi, see jäi, olgu muld neile kerge.
5 m lainega vaevalt seal oleks ka merehädalised kükitada suutnud - iga laine pühib selle põhja puhtaks.
Õnnetuse tagajärgi oleks vähendanud, kui Estonia oleks uppunud Titanicu stiilis - aeglaselt, ühtlaselt kiilul, tundide kaupa. Sellisel juhul prognoosin, et ohvrite arv poleks isegi 100 olnud. Allatuuleparda paadid ja parved oleks vähemalt vette saanud ja alumised tekid oleks jõudnud tühjaks teha. Laevaliikluse tihendust arvestades oleks teised laevad appi jõudnud. Antud stsenaarium aga oli välistatud nii laeva vööri ehituse kui ka suure lahtise autoteki tõttu. Nagu vesi autotekile suuremas koguses pääses, oli laeva saatus määratud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Sellise kaldega on evakuatsiooni suht võimatu läbi viia. Allpool parda kajutitest pääsemiseks peab suutma korralikult lõuga tõmmata ja mööda kaldus koridore üles vinnamine nõuab rämedat füüsist. Ilma kaljuronija rakmeteta poleks seal küll ringi ukerdanud. Kui keegi on käinud Tartu tagurpidimajas, siis seal on kalle 7 kraadi. Mina isiklikult kobasin juba seal seintest kinni hoida.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ega praktilises plaanis enamat kui et auguversioon langenuks ära. Sealt edasi võib taas ainult oletada - kas Estonia oleks näiteks pukseeritud madalamasse kohta, lihtsustamaks edasist uurimist, hukkunute äratoomist vrakist jms kuni nö lõpliku päästmiseni (kaldale/dokki) välja ning milline kõige selle kulg oleks olnud.Kapten Trumm kirjutas:Mul küsimus, et mida see kummuli laeva pinnal püsimine (näiteks hommikuni) oleks andnud?
Sest muuhulgas jäänuks misiganes põhjus(ed) hämamisteks, salatsemisteks ja salastamiseks samuti pardale...
KST.
Enamate elude päästmise šansside osas olen sinuga täiesti nõus.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ma miskipärast arvan, et kui võtta ette mingi 100 suuremat laevade uppumist, siis pole seal kuigi palju selliseid põhi püsti hulpimisi - pean silmas õnnetusi, kui laeva põhi jäi terveks (mitte miin ega torpeedo). Ka siis, kui tegemist on uppumiskindlamate (vaheseintega) alustega kui on üks ro-ro. Lihtsalt laev pole disainitud ujuma põhi püsti ja enamike laevade ehitusel maksab raha - kui seda võimet ei nõuta, siis seda ka ei ehitata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Laeva uppumises ehk polegi midagi müstilist. Aga kapten Pihtiga seonduv on küll segane. Kas siis tema pääsemise tõestuseks on siis mingi udune kaameralõik? Ja siis selle põhjal pandi ta esialgselt pääsenute nimekirja?
Aga Pihti stoorit oli ilmselt vaja laevahuku tegelike põhjuste varjamiseks.
Aga Pihti stoorit oli ilmselt vaja laevahuku tegelike põhjuste varjamiseks.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ma hästi ei mõista - milliste "tegelike põhjuste" varjamiseks? Minu arust juba selge, et laev uppus ebaõnnestunud konstruktsiooni tulemusel. Iseküsimus, kas vigase laeva sõitulubamist oleks saanud vältida ja mida saanuks inimeste päästmisel paremini teha. Psühholoogiliselt arusaadav - kuniks süüdlast pole oksa tõmmatud, seniks rahu huku asjus ei tule.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Seal pole küsimus ainult jõus, vaid ka selles, et tekib tugev desorientatsioon. Mõnel hakkab seal kaldus toas lausa pea ringi käima. Nüüd kujutage, ette et terve laev on kreenis ja õõtsub...Kui keegi on käinud Tartu tagurpidimajas, siis seal on kalle 7 kraadi. Mina isiklikult kobasin juba seal seintest kinni hoida.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Pihli-loo tõenäoline põhjus on pardakk päästetute nimekirjadega - ilmselt tehti mingeid parandusi ja jutaraabedele sellest piisas. Osalenud on rääkinud, et Soomes ja Rootsis oli segadus ülemõistuse. See lõim tõsteti kõrvalteemasse, aga miks sai 1986 Georg Ots NSVL delegatsiooni "jahiks" Islandil, selle põhjus oli lihtne ja konkreetne - laeva enda ja eestlastest meeskonna kõrge maine. Kurb on seda vaadata, et igasugu jutaraabed ja muud vandenõu teoreetikud roojavad lihtsalt Eesti meremeeste mainet täis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Avo PihtKapten Trumm kirjutas:Pihli-loo tõenäoline põhjus on pardakk päästetute nimekirjadega - ilmselt tehti mingeid parandusi
Kui järgnev nimekiri on nüüd ehtne, siis isegi pardaki korral on arusaamatu, kuidas selline tekkida saaks. Selle järgi võttis kopter Y 64 ajavahemikus 03:30-03:50 peale 9 inimest ja kell 04:40 registreeriti nad Huddinges. Ühe kohta (Tiit Meos) on kirjutatud, et ta võis kohale jõudes olla surnud. Nii saan mina sellest nimekirjast aru. Ma ei taha vandenõuteooriatele hagu alla panna, aga siiski kummaline, et kui see on tõesti ehtne nimekiri ja need inimesed päriselt jäid merre, siis kuidas nimed kirja pandi? Olid nad kõik teadvusetud ja keegi näitas- see on Avo Piht, see jälle Tiit Meos jne. Aga tegelikult olid hoopis teised inimesed. Ja kui ei olnud teadvusetud ning ütlesid oma nimed ise, siis kui tõenäoline on, et kirjutati kuulmise järgi ja kogemata läksid kirja selliste inimeste nimed, kes olid laevas, aga keda tegelikult üldse ei päästetud
Päästeparvede numbrid on seal ka, kust need siis võeti veel?
Segane värk.
http://heiwaco.tripod.com/Tabell2flottar.htm
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Samuti kirjalikke tõendeid ei oma, kuid teise kapteni päästmisest olla kopterimeeskond ka kohe kaldale ette kandnud ning Kuku raadiol olla õnnestunud teha intervjuu meeskonnaliikmega, kes seda veelkord kinnitas. Hiljem minu meelest Pihti ja temaga koos päästetute teemal lihtsalt vaikiti ilma isegi võimalikku eksimust kuidagi vabandamata. Et kaldale jäänud nimekirjadega oli bardakk - jah, aga et juba päästetud inimesed, kes pidid ise ütlema enda nime, oleks end kellekski teiseks luuletanud - ei. Ei usu.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Et Gorba otsustas GO kasuks, kuna pidas selle laevapere seltskonda pikal teekonnal kõige turvalisemaks, kui ka veelkord siin teemas see näide tuua?Kapten Trumm kirjutas: See lõim tõsteti kõrvalteemasse, aga miks sai 1986 Georg Ots NSVL delegatsiooni "jahiks" Islandil, selle põhjus oli lihtne ja konkreetne - laeva enda ja eestlastest meeskonna kõrge maine. Kurb on seda vaadata, et igasugu jutaraabed ja muud vandenõu teoreetikud roojavad lihtsalt Eesti meremeeste mainet täis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Justnimelt. GO oli suhteliselt tagasihoidlik alus ühe superriigi juhile. Eks vastavatelt laevastikelt küsiti Moskvast sobivat alust ja antud tasemel ei taha ju keegi tervemõistlik selget jama ka soovitada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kindlasti. Pean veel vajalikuks ära märkida, et Gorbatšov ei sõitnud Tallinnast Reykjavikki Georg Otsa pardal, vaid lendas tippkohtumisele Moskvast. GO järel sõitis samale missioonile Leningradist väljunud "Baltika", Reykjavikis seisid nad vastaskaide ääres ja enne kui Gorba eskort laeva juures peatus, ei teadnud kumbki kapten, kes neist kõrgeid külalisi ujuvhotellina võõrustab.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Arvan ka, et ei ole tõenäoline. Igaüks on sellises olukorras huvitatud sellest, et tema nimi saaks õigesti kirja ning omastele teatavaks. Kui mu nimi on Paul Tamm näiteks, miks ma peaks ütlema "Avo Piht"? Ise just napilt surmasuust pääsenud ja hakkan nalja tegema. Ning veel mitu inimest teevad sama nalja ja valetavad end kellekski teiseks. Ei ole loogiline, ei ole võimalik.Sekeldaja kirjutas:aga et juba päästetud inimesed, kes pidid ise ütlema enda nime, oleks end kellekski teiseks luuletanud - ei. Ei usu.
Kui nimesid andis keegi teine, kõrvalseisja, siis kust ta oleks neid reaalsete reisijatega klappivaid nimesid nii ladusalt võtnud ja miks ta oleks pidanud valetama? Ja eksis lausa kahe parvetäiega nii, et andis kõigile valed nimed? Pole jälle kuigi usutav.
Ja kui nimesid kirjutatud kuulmise järgi, siis need oleks pidanud olema ennem koletute kirjavigadega, aga mitte reaalsete- aga teiste, mittepääsenute- inimeste nimed. Kui ma ütlen Paul Tamm, siis ok, välismaalane võib kirja panna Paul Dam näiteks, aga mitte kuidagi ei saa sellest Avo Piht.
Järgnevas artiklis on nendest nimekirjadest juttu:
https://arvamus.postimees.ee/2923021/es ... astu-lougu
Aga isegi telefoni teel nimesid edasi öeldes ei tohiks 9 nime (ja kõik veel samast pääsenute grupist) niimoodi kirja minna. Koos kopteri ja päästeparvede numbritega.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: tsiviilinärakas ja 6 külalist