Viktoriin

[Kriku]

ma näen täna liipreid unes ka

Inglise keeles kõlab see paremini: Tonight I will dream about sleepers.

[Manurhin]

Peaks vist ära mainima ka selle et foto on minule teadaolevalt tehtud 1995 paiku Eestis.

No oleks siis kohe seda öelnud, et pilt juba veerand sajandit vana, see oleks asja tiba teise valgusesse seadnud. Samas üllatavalt hea kvaliteediga foto ja laitmatult skaneeritud kah. Ma arvasin, et alles nüüdsama tehtud. Reeglina mittedigitaalsed fotod, eriti värvifotod suuremaks suumida eriti ei kannata. Mõtlesin veel just küsida, et ega sa sellest liiprist ka mõne teise nurga alt pilti ei teinud. Lisaks venelastele ja sakslastele veel tont teab mis rahvusest sõjavangid mängus olnud?

[Soobel]

Ei ole see pilt nii vana, 2011 või 12 võetud.

[Sam Beaver]

Ei ole see pilt nii vana, 2011 või 12 võetud.

Ai! Siis oli mul valesti meeles. Aga see ei muuda küsimuse sisu, et mis tolle liipri teeb ülejäänutega võrreldes eriliseks?

[Manurhin]

Äkki on täpselt riigipiiril (või siis ajutisel kontrolljoonel) olev liiper, mida kumbki piirinaaber enda omaks ei pea?

[Sho]

Antud selgitused viitavad, et vastust tuleb lihtsalt teada ning fotolt seda välja lugeda polegi vôimalik.

[Sho]

Ma siis pakuks, et see on kôige vanem teadaolev vôi siis lausa esimene liiper meie territooriumil.
Militaariaga seos vôib olla see, et tegemist oli mingi laskemoona transportimise liiniga kusagil merekindluses.

[Sho]

Tegelikult andis Manurhin kaks vastust, mille peale küsisti, et mis siis täpsemalt. Seega kas Saksamaalt reparatsioonidega saadud vôi sakslaste poolt kohapeal ehitatud. Ning lisaks venelastele ja sakslastele on mängus ka kellegi kolmanda käsi, kes aga pole soomlased.
Liiper on pärit mônest koonduslaagrist?

[Svejk]

Ma märkan seltsimeeste nägudel tõsist entusiasmi!

"Keegi kolmas" võib vabalt olla meie enda poisid.

Liiper on EW aegne, saklased tõstsid ringi ja venelased tõstsid tagasi.

[Sam Beaver]

Ma märkan seltsimeeste nägudel tõsist entusiasmi!

"Keegi kolmas" võib vabalt olla meie enda poisid.

Liiper on EW aegne, saklased tõstsid ringi ja venelased tõstsid tagasi.

Nii ta on. Küsi!

[Kriku]

Kuidas sa selle kindlaks tegid?

[Sam Beaver]

Kuidas sa selle kindlaks tegid?

Sakslased siin ju raudteid ei ehitanud, kui nad siia tulid siis nad lihtsalt naelutasid raudteed oma rööpalaiusele ringi, venelased naelutasid hiljem tagasi. Aga raudtee oli ju maas juba enne sõda. Erinevalt korralikult immutatud EW aegsest liiprist mingi kiiruga paikapandud sõjaaegne liiper vaevalt et oleks meie päevini säilinud, ei siis raisanud keegi aega liiprite immutamisele, tähtis oli rongid kiiresti sõitma saada.

[Svejk]

Kuidas sa selle kindlaks tegid?

Pidin juba enne küsima või paluma, et avalikustataks pildi tegemise koht. Teades, mis lõigud millal maha pandi, on kõike võimalik tuletada....
Endal on lapsepõlve kogemus 1939 vist oli EW aegu mahapandud kitsarööpmelise liipritega, mis kulges Väo karjääri tagant Maardu uude fosforiiditööstusesse.
Üle 40 aasta maasees olnud liiprid kannatasid bunkri seinteks laduda küll...


Ja nahaal, nagu ma olen, siis tuimalt tõstan vastamata jäänud, aga minuarust huvitavat küsimust: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 84#p596984

[Castellum]

Kuidas sa selle kindlaks tegid?

Sakslased siin ju raudteid ei ehitanud, kui nad siia tulid siis nad lihtsalt naelutasid raudteed oma rööpalaiusele ringi, venelased naelutasid hiljem tagasi. Aga raudtee oli ju maas juba enne sõda. Erinevalt korralikult immutatud EW aegsest liiprist mingi kiiruga paikapandud sõjaaegne liiper vaevalt et oleks meie päevini säilinud, ei siis raisanud keegi aega liiprite immutamisele, tähtis oli rongid kiiresti sõitma saada.

Ehitasid küll.

Laiarööpmelisi (need naelutati ümber) enam mitte, aga standard- ja kitsarööpmelisi küll.

Ja 5-jalase laiarööpmelise (1524 mm) ning standardrööpmelise (1435 mm) vahe on 89 mm, mitte 85 mm nagu siin väideti.

[Sam Beaver]

Pidin juba enne küsima või paluma, et avalikustataks pildi tegemise koht.

Riisiperes 2011.