Relvaseadus

[Kriku]

Pärast karistuse ära kandmist on süüdi mõistetud kurjategija ikka kurjategija. Võib arutleda selle üle, kas ka pärast nn. karistatuse kustumist, aga see väljub teemast ning tungib Uus-Meremaa õiguse peensustesse, milles minu teada keegi meist siin ei orienteeru.

[Andrus1973]

Ei viitsi seadust lapata hetkel. Kas meil on ikka need auguga käsirelvakuulid keelatud? Isegi nt jahirevolvril? Müügil neid igatahes näha pole...

[Kriku]

Õõnesotsaga? Jah. RS § 20 lg. 4 p. 5.

[slider]

Päevaleht on sellise tüki avaldanud, hea, et tuntud nägude seas ka sellist arvamust kohtab.

Indrek Teder: rahvalt korjavad relvi diktatuurid
Raske mõista, miks tahetakse süvendada rahva abitust.

Riigikogus on praegu arutusel relvaseaduse muudatused.

Eesti õigusesse on vaja üle võtta järjekordsest Euroopa Liidu direktiivist tulenevad nõuded. Sedakorda muudatused ei tundu väga suured. EL kohe ja täielikult relvade omamist ei keelusta. Kõige konkreetsem piirang puudutab padrunisalvede suurust. Need peavad olema nüüdsest (muudatuste jõustudes) väiksemad, tohtides mahutada 20 padrunit. (Varem soetatud ehk isikutel juba olemasolevad suuremate salvedega relvad võivad jääda.) Murelikuks teeb aga EL-ist lähtuva regulatsiooni suund.

Samm-sammult liigutakse üha suuremate keeldude ja piirangute suunas, eriti kui tegemist on relvade omamisega. Paratamatult tuleb mõte, et relvaseadus on nagu kurat, mis tuleb hävitada. Tahetakse, et kogu ühiskond peab olema (seaduslikult soetatud) tulirelvadeta. Peab tunnistama, et mul on raske mõista, miks on (Euroopas) võetud kurss ühiskonna abituse suurendamisele. Kas tõesti on lõppeesmärk see, et enesekaitse arsenal peab piirduma „paide ja kallidega” ja kogu vahe on nende intensiivsuses?

Kaks demokraatia vundamenti

Tuletan meelde, et alles paari aasta eest muudeti meie relvaseadust ja relvade omamist piirati oluliselt ja reguleeriti rangelt. Võtsin ka siis selle vastu sõna. Olin siis ja olen endiselt seda meelt, et demokraatial on kaks vundamenti: vaba sõna (ehk sõnavabadus) ja vaba rahvas.

Pean sobilikuks korrata tuntud ütlust „Parim demokraatia garantii on relvastatud rahvas”.
Mis teeb rahva vabaks? Siinkohal pean sobilikuks korrata tuntud ütlust „Parim demokraatia garantii on relvastatud rahvas”. Kui vaadata ajalukku, siis demokraatia arenes ja levis koos tulirelvade kasutusele võtmisega. Just relvastatud rahvas tekitas diktaatorites hirmu. Küll oli isikul relva omamine täielikult keelatud Nõukogude okupatsiooni ajal.

Ajalugu ja teiste riikide kogemus on näidanud, et kui kardetakse demokraatiat, korjatakse rahvalt relvad ära. Ainult valitud isikutel (institutsioonidel) on õigus relva kanda. Näib nii, et Euroopa Liit läheb tasapisi selles suunas. Kõlavast retoorikast hoolimata Euroopas tegelikult teist inimest ei usaldata. Aga meil? Meie riik on piiririik. Piirates tugevalt isiku õigusi relva omada või võimalust seda kasutada, vähendatakse sellega riigi kaitsevõimet.

Kuidas täita põhiseadust?

Põhiseaduse § 54 sätestab isiku õiguse kaitsta põhiseaduslikku korda. Kui riik on ohus, on põhiseaduse § 54 kohaselt Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. See on oluline. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Seega meie põhiseaduses on seadustatud riigiorganitega otseselt mitteseotud riigikaitse alus.

Üksikisikule ei saa seda aga vahetult rakendada. Üksikisik ei saa asuda mistahes hetkel vahendeid valimata riigi iseseisvust kaitsma tulenevalt oma subjektiivsest ettekujutusest, et põhiseaduslik kord on ohustatud. Peamine on lähtuda põhiseadusest, seadustest ja põhiseaduslikust korrast. Riigina ellujäämine seondub põhiseadusliku korraga. Kuidas aga see saaks teostuda, kui rahvas ei ole relvastatud? Või kui relv küll on, kuid füüsiliselt kasutu, sest padruneid ei tohi olla.

Meie eesmärk ei pea olema abitus ja alandlikkus. Hoidkem oma relvaseadust ja koos sellega võimalust kaitsta kogu ühiskonda.

[Andrus1973]

Õõnesotsaga? Jah. RS § 20 lg. 4 p. 5.

Tõepoolest on selline asi seal kirjas! Huvitav mis kaalutlustel? Ilmselt veel vanast ajast jäänuk, kui käsirelvi jahil kasutada ei võinud. Vintrelvadel võib jahis kasutada õõnesotsaga kuuli, miks käsirelval ei peaks võima...

[vtl]

Õõnesotsaga? Jah. RS § 20 lg. 4 p. 5.

Tõepoolest on selline asi seal kirjas! Huvitav mis kaalutlustel? Ilmselt veel vanast ajast jäänuk, kui käsirelvi jahil kasutada ei võinud. Vintrelvadel võib jahis kasutada õõnesotsaga kuuli, miks käsirelval ei peaks võima...

Õõnesotsaga kuul ekspandeerub kokkupuutel subjektiga ja tekitab suurema haavakanali ning raskemad vigastused. Mida peetakse ebahummaanseks. Ajalooliseks põhjuseks on Haagi konventsioon ja rahvusvahelised kokkulepped. Googelda "dum-dum".

Reaalselt puudutas Haagi konventsioon küll ainult sõjapidamist, mitte teenistus- või enesekaitserelvi, aga seaduseloojatel on ilmselt teistsugune ettekujutus ohutusest. Täismantelkuul on tegelikult ümbrusele märksa ohtlikum, läbistab kergemini, võib hulkuma minna ning palju kergemini rikošetti anda.

Alternatiivina on võimalik enesekaitse-käsirelvas kasutada nõgusaotsalise kuuliga moona, mis on meie seaduste järgi legaalne. Näiteks Fiocchi Black Mamba. Ei hakka siin konkreetsetele müüjatele reklaami tegema, kuid hästivarustatud maaletoojatel on valikus täiesti olemas.

[bodom]

Vintrelvadel võib jahis kasutada õõnesotsaga kuuli, miks käsirelval ei peaks võima...

Jahiseaduse järgi võib käsirelva kasutada püütud väikeuluki surmamiseks.
Jahiseadus § 26, (2).
Samas seda ei mainita, et milline kuul peab olema, täis-, poolmantel või õõnesotsaline, nii et....

[Andrus1973]

Enesekaitserelvadel võib see põhjendus isegi, täiesti asjakohane olla. Usun, et keegi ei taha sellist õõnesotsalist sireliõit omale ribide vahele. Jahirelvadega on seis jällegi vastpidine. Pigem ikkagi üks mõjus ja lõplik pauk, kui täismantlist augustatud elukas metsas piinlemas. Olgugi, et praeguse seaduse kohaselt vaid väikeuluk. See Mamba, ma pole proovinud, kas annab korraliku õõneskuuli tulemuse välja? Pealegi õõnsaotsalised on keelatud, selle Mamba puhul läheb kah head advokaati vaja vist, selgitamaks ,et otsas olev lohk pole õõnsus.

[vtl]

Jahiseaduse järgi võib käsirelva kasutada püütud väikeuluki surmamiseks.
Jahiseadus § 26, (2). Samas seda ei mainita, et milline kuul peab olema, täis-, poolmantel või õõnesotsaline, nii et....

Kui relvaseadus §40 lg 4 p 5 ütleb konkreetselt, et tsiviilkäibes on KEELATUD õõnsaotsalise kuuliga PÜSTOLI- ja REVOLVRIPADRUN, siis pole vahet, kas Sa kasutad seda turvalisuse tagamiseks, jahipidamiseks või spordialaga tegelemiseks.

Enesekaitserelvadel võib see põhjendus isegi, täiesti asjakohane olla. Usun, et keegi ei taha sellist õõnesotsalist sireliõit omale ribide vahele. Jahirelvadega on seis jällegi vastpidine. Pigem ikkagi üks mõjus ja lõplik pauk, kui täismantlist augustatud elukas metsas piinlemas. Olgugi, et praeguse seaduse kohaselt vaid väikeuluk...

Käsirelv ei ole mõeldud jahipidamiseks (a'la hiilimis-, varitsus-, peibutus-, aju-, otsijaht jt.) vaid ainult kinnipüütud väikeuluki surmamiseks. Mõte on selles, et koera abil urust välja aetud või välja kaevatud ja kahva või kastlõksuga kinni püütud väikeuluki surmamiseks oleks humaanne viis.

...See Mamba, ma pole proovinud, kas annab korraliku õõneskuuli tulemuse välja?

Ei anna. Pealegi püstolikuuli energia on niigi vindi omast väiksem, seega on ka ekspandeerumine veelgi väiksem.

Pealegi õõnsaotsalised on keelatud, selle Mamba puhul läheb kah head advokaati vaja vist, selgitamaks ,et otsas olev lohk pole õõnsus.

Hollowpointiks loetakse kuuli alates kindlast augu sügavusest. Mäletamistmööda oli see 1mm.
Black Mamba lohk on suurusjärk 0.5mm ja ei kvalifitseeru veel HP-ks.

[Walter2]

Just eile ostsin sellise moona:
https://www.sportsmansguide.com/product ... ?a=2149766
sobib nii vintpüssi- kui käsirelvale. See on ju ikka legaalne moon? Ei deformeeru nii palju kuna algkiirus on piiratud?

[Kriku]

Enesekaitserelvadel võib see põhjendus isegi, täiesti asjakohane olla. Usun, et keegi ei taha sellist õõnesotsalist sireliõit omale ribide vahele.

Ründaja ei taha endale üldse midagi ribide vahele. Ründaja tahab rünnaku ohvrit vigastada või tappa. Enesekaitserelva kasutamise eesmärk on selline ründaja peatada.

[vtl]

Just eile ostsin sellise moona:
https://www.sportsmansguide.com/product ... ?a=2149766
sobib nii vintpüssi- kui käsirelvale. See on ju ikka legaalne moon? Ei deformeeru nii palju kuna algkiirus on piiratud?

Ma just mõtlesin, et millal keegi .22LR näitega tuleb, kus sama moonaga lasevad nii püssid kui püstolid-revolvrid.
Asi on ju lihtne ja loogiline. Vintpüssi tohid sellist auguga moona panna, käsirelva ei tohi.

[Kriku]

Asi on ju lihtne ja loogiline. Vintpüssi tohid sellist auguga moona panna, käsirelva ei tohi.

Oot, vabandust, ma ei suuda hetkel jälgida. Kus kirjas on, et käsirelva ei tohi seda panna?

[vtl]

Asi on ju lihtne ja loogiline. Vintpüssi tohid sellist auguga moona panna, käsirelva ei tohi.

Oot, vabandust, ma ei suuda hetkel jälgida. Kus kirjas on, et käsirelva ei tohi seda panna?

Seesama korduvalt tsiteeritud ReS §20 lg 4 p 5, mis keelab õõnsaotsalise moona käsirelvas.

[Kriku]

See on nüüd väga tõlgendamise küsimus. Tsiteeritud norm keelab õõnesotsalise püstoli- ja revolvripadruni tsiviilkäibe ning küsimus on IMHO ikka selles, kas ja miks ei ole kõnealune laskemoon püstoli- ja revolvripadrun seaduse mõttes ja miks selle tsiviilkäive lubatud on. Minu arvates ei saa viidatud normi nii tõlgendada, et see keelab midagi oma käsirelva panna. Padrun ei muutu sellest revolvripadruniks, kui see panna revolvrisse.