Viktoriin

[Runkel]

Soojendusküsimus läks lennates, ei jõudnud oma teksti korrektuuriga enne isegi valmis. Jah, lasti maha koos abikaasaga.
Aga nüüd too fantaasiaküsimus. Millised tumedad mõtted on tekkinud?

[sadist]

Ega Sa ei pea silmas ometi kaasvangide terroriseerimist ideoloogiliste loengutega?

[Runkel]

Liigud õiges suunas, akf sadist. Õiges suunas ses mõttes, et neid kolme ruineeriti eelkõige vaimselt, kuigi füüsiline katsumus oli sellelgi meetodil. Võitlema nad omavahel ei pidanud (ka seda rakendati seal, ja kes omavahel piisava tõsidusega ei tapelnud, said valvuritelt tappa), füüsilist kontakti polnud vaja.
Lõik raamatust: "See on kõige kohutavam hetk - kui tuleb silmitsi seista omaenda julmusega. Kui tuleb iseend vihata või tuimaks muutuda. Pitesti eksperimendi ajal satuvad need, kes mässu tõstavad, "maskide maharebimise" faasi, isiksuse hävitamise faasi. Nad istuvad kuude kaupa kartseris. Proovivad ennast tappa. Lõpuks murduvad kõik."

[gorilla]

See sama raamat kirjeldab Ceausescu vanglarežiimi ühe "pärli", Pitesti vangla eksperimentaalsust. Vangivalvuritel kästi vange piinata, selleks valvurite initsiatiivikust ei piiratud. Põhimõte lihtne - mõeldi vangidele kord, mida neil tuli järgida, kes korra vastu eksis, sellel hambad kurku. Raamat kirjeldab ühe kongi "korda". Kongis oli kolm kinnipeetavat: 2 pappi ja üks "kulak". Milles seisnes nende kodukord? Nad pidid üksteise järel teiste vangide suhtes midagi tegema, mida? Nii et vahelduseks sadismifantaasia küsimus (aga ärge liiga hullu pange, õudus peitub lihtsuses)?

See väike nali või?

https://www.countingsheep.net/torture-sleep-deprivation

[Runkel]

Ei, magamatusega ei piinatud.
Tegevus toimus "vahetpidamata hommikust õhtuni".

Lisatud: tegevuse asemel võib öelda pigem tegevusetus.

[Runkel]

Viimased pakkumised palun.
Kell 23:00 (foorumi kell 24:00) tipin raamatust vastuse.
Magusad unenäod ootavad.

[Runkel]

Pitesti vangla eksperiment nende kolme osas oli järgmine:
"Petre (kulaku nimi - R.) oli peaaegu viiekümneaastane, mungad olid palju vanemad. Ühel päeval Petre istus ja valvas, et mungad seisaksid vahetpidamata hommikust õhtuni. Teisel päeval istus munk ja ülejäänud kaks seisid. Kolmandal päeval istus teine munk ja valvas ülejäänuid. Kolmest päevast ühel olid timukas, kahel - ohver.
/.../
Ühel päeval, kui oli Petre kord olla timukas, ei pidanud ta vastu. Mungad seisid tema ees, habemesse kasvanud ja kõhnad, pead norus. Nende põlved nõtkusid.
"Ma palun teid, istuge," ütles Petre. "See läheb minu kraesse, aga istuge."
Nad istusid kõik kolmekesi ja nutsid. Valvur tuli kongi ja virutas Petrele vastu nägu. Haaras tal kratist ja tiris kongist välja. Mungad ei näinud Petret mitu päeva.
Kui Petre tagasi tuli, ei olnud tal enam vanust. Tema juuksed ja vuntsid olid valged nagu munkade habemed. Valvurid olid tal hambad sisse peksnud. Oli muutunud kõik - see, kuidas ta kõndis, tema silmavaade. Enam ta ei rääkinud midagi."

Mees surigi vanglas, vaimulikud pääsesid amnestiaga vabadusse, kes siis Petre omakstele mehe vaprusest kõnelesid ja tänasid. Julm värk, 60-ndate kommunistlik Rumeenia.
Raamat on Margo Rejimeri "Bukarest. Tolm ja veri". Kesk-Euroopa riikidest huvitatutele soovitaks ka Mariusz Szczygiełi "Gottlandi". Raamatu nimi tuleb sotsialismiajastu estraadisensatsiooni Karel Gotti järgi. Raamat mõistagi tollasest Tsehhoslovakkiast. Ja Marek Hlasko "Kaunid kahekümneaastased" - Poola. Kõik Lindepuu tõlkes!

Küsimuse esitamise kord läheb akf Noorele. Samas raamatus on Ceausescude hukkamisest öeldud järgmist: 3 eksekutsioonikomando liiget sihtisid oma kalasnikovid ja meetri (!?) kauguselt tühjendasid magasinid. Seejärel liitusid nendega veel kaks sõdurit. Nemadki tahtsid tulistada.

Lõpetan optimistliku noodiga, nagu tavaks. Kaks Rumeenia anekdooti:

Nicolae ja Elena naasevad helikopteriga välismaareisilt.
"Ah, küll meil on ilusad jõed," on Elena vaimustuses.
"Need ei ole jõed, need on teed," ütleb Nicolae.
Piloot pöördub: " Need ei ole teed, need on inimesed järjekorras."
***
Dimitru Prunariu, rumeenia kosmonaut, jätab emale kaardi:
"Ema, lendan kosmosesse, tulen tagasi järgmisel nädalal." Teisel päeval jätab ema kirjakese: " Pojake, lähen ostma juustu, ei tea, millal tulen."

[Noor]

Nimetage Võrumaalt pärit eestlasest lendur, kes esimesed lahinguristsed sai 1915. aasta Varssavi lähistel. 1929 aastal lõpetas Žukovski nimelise lennuväeakadeemia. 1986 aastal ilmus ajalehes "Pravda" artikkel Moskvas elavast 92-aastasest lennundusveteranist. Nimelt olid Moskva entusiastid taastunud omaaegse lennuki "Ilja Muromets" ja veteran oli ainuke veel elus olev õhusõitja, kes selle lennukiga oli lennanud. Kellest on jutt?

[sadist]

Äkki Julius Rätsep?

https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata ... ius-ratsep

[Noor]

Tema see oli. Sadist küsib.

[sadist]

Hea küsimus oli muidu ja niisama lihtsalt poleks vist vastust internetiotsinguga leidnud, aga olin seda raadiosaadet varem kuulanud. Lennukiga Ilja Muromets seonduv jäi sealt meelde.

Aga küsin siis.

Teeneline kommunist Feliks Pärtelpoeg on meenutanud, et kord ammu hallil aal, 1941. aasta suvel, rajas ta koos mõne teise seltsimehega Avinurme kandis metsa peidiku partisanisõja tarbeks. Peidikusse sai pandud "püsse, laskemoona, lõhkeaineid, paberit ja rotosid". Küsimus oleks järgmine- kuidas peidik maskeeriti? Minule tundus see omamoodi huvitav lahendus.

[Kriku]

60-ndate kommunistlik Rumeenia.

Rumeenias tuli jah ette liialdusi, mis olnuks äärmuslikud isegi Nõukogude Liidu süngeimatel aastatel. Minu poolt lugemissoovitus: Ana Blandiana, "Minevikuplaanid". Õhuke vihik, mille lugemist te ei kahetse!

[Vilks]

40 liitrine piimamannerg.
Kuda maskeeriti, ei tea, kaevati kuiva liivapinnasesse.

[sadist]

Piimamannerguid või -plekke Pärtelpoeg enda mälestustes ei maininud. Neid kasutasid vist rohkem metsavennad peale Teist Maailmasõda, vähemalt mina ei ole kuulnud või lugenud ühestki sellisest peidikust 1941. aastal. Tolleaegsed püssid ( vene vindid ilmselt) ei oleks nende sisse ka ära mahtunud.

Ootan veel pakkumisi maskeeringu kohta

[Svejk]

Metsamaastikul pole eriti inimtekkelisi objekte, mille alla/taha leidlikult maskeerida - sellepärast tuli meelde metsloomade söötmiskoht.
Teine, millele mõte läks, on õõnes puutüvi (ja sinna mingi eriline ligipääs).