Eesti abi Kriegsmarinele?

[gans]

Jäi mingist Discovey Civilisationi saatest silma- teiste riikide hulgas,kes olevat sakslastele rasketel kahekümnendatel oma abi allveelaevade ehitamisel andnud olla olnud ka Eesti. Huvitav,kas sellel jutul ka mingit tõepõhja all on? Ise pole küll miskit kuulnud

[Kapten Trumm]

Siin ühes teemas arutati, et venelastest olla Tallinna maha jäänud mõningad remondis olevad allveelaevad.

Viimati (enne EW) okupeerisid Tallina sakslased, kes M. Õuna andmetel olid sadamas kannibalitsenud laevade kallal.

Vahest rüüstati neid vene allveelaevu ja viidi sealt asju saksamaale kaasa, mis hiljem käiku läksid - ja sellest see Eesti abi versioon. Või müüs EW valitsus tarvilikud jupid ära ja lõikas laevad metalliks?

Selline mõte tekkis neid kahte asja kõrvutades.

[gans]

Siin ühes teemas arutati, et venelastest olla Tallinna maha jäänud mõningad remondis olevad allveelaevad.

Viimati (enne EW) okupeerisid Tallina sakslased, kes M. Õuna andmetel olid sadamas kannibalitsenud laevade kallal.

Vahest rüüstati neid vene allveelaevu ja viidi sealt asju saksamaale kaasa, mis hiljem käiku läksid - ja sellest see Eesti abi versioon. Või müüs EW valitsus tarvilikud jupid ära ja lõikas laevad metalliks?

Selline mõte tekkis neid kahte asja kõrvutades.

Antud saates räägiti juba hilisemast, kahe sõja vahelisest perioodist.

[Kapten Trumm]

Eks siis EW mehed ärisid, 20ndatel kui sõda läbi oli.

Hiljem polnud siin midagi suurt müüa või ette näidata ja kui 2 allveelaeva tulid, polnud sealt sakslastel enam midagi õppida.

[EOD]

Eesti kaks Vickers- Armstrongi tehastes valmistatud allvee- miiniveeskajat olid selle aja viimane sõna. Venelastel oli nendest veel peale sõdagi õppida. Samuti oleks ka U-Flottele laevade ehitamisel sakslased sealt häid ideid saanud. Häda vaid selles, et 20. aastatel neid laevu veel polnud. Seega tõesti vast vaid isakese tsaari ajast jäänud mingite seadmete parseldamisest jutt. Kui muidugi sel üldse tõepõhi all on.
Sõja ajal oli Dönitzi hallidel huntidel Eestist küll kasu. Nimelt kasutati allveelaevades Eestis toodetud põlevkiviõli, mis oli veest raskem. Seega ei jäänud allveelaeva vigastamisel veepinnale reetlikku õlilaiku. Kogu allveelaevastiku tarbeks seda siiski ilmselt ei jätkunud, otsustades ka netis leiduvate, põhiliselt USA lennukitelt tehtud fotode järgi.

[gans]

Meenub mingi kumu,et Tallinnas Admiraliteedi basseini ääres asunud remondihalli olla mingil moel allveelaevade remondiks kasutatud. Seda siis aastatel 1941-44.Aga see on ka kinnitamatta inf.

[Kapten Trumm]

Eesti kaks Vickers- Armstrongi tehastes valmistatud allvee- miiniveeskajat olid selle aja viimane sõna. Venelastel oli nendest veel peale sõdagi õppida.

Allvelaevanduses oli WWII ajal ikka juhtohjad sakslaste käes.

Venelastele pakkus Lembitust huvi ainult see välja tõstetav ÕT kahur, selle sahti tihendamine jne, mis pakkus huvi raketisahtide loomisel. Muidu polnud seal 1950ndatel enam midagi uurida. See, et Lembitul käisid mõned asjad elektrinupust ja venkud keerasid käsitsi kraane, on pigem teisejärguline mugavuse küsimus kui mingi oluline tehniline eelis.

Allveelaevastiku peamine arengu teema olid akustilised torpeedod ning pikemat vee all viibimist tagavad lahendused (snorkel, kinnise tsükliga mootorid) ja seal polnud Lembitult-Kalevilt midagi võtta. Täiesti tavaline 30ndate keskpaiga heatasemeline laev, mis aastaks 1943 oli juba vananenud.

[Tux]

Kalevil ja Lembitul olid peal siis Rootsist ostetud Boffors automaatkahurid ja need kahurid asusid siis laeva vee all olles hermeetilises konteineris. See oli vajalik selleks, et kui toru oli tuliseks lastud ja laev sukeldus, siis mõjus soolane ja külm merevesi torule väga sandisti ja selle vältimiseks siis kahurid veest isoleeritigi.