Kuperjanovi ÜJP

[airman]

teenisin ka kuperjanovi üjp-s luurekomapniis ka aastatel 2001-2002 ja kohati oli ikka päris karm aga ei saa kurtaaga tunduvalt lõdvem elu oli kui 90-ndatel seal

[Hjalmar Nelk]

Esimest korda nägin seda teemat ja võttis päris tummaks. Ärgu nüüd keegi isiklikult võtku, aga noh andke andeks! Siin vennad lausa tahavad, et neid "pannakse". Väga imelik lugu - mulle pole see kunagi meeldinud. Tuletab meelde üht kaua aega tagasi kuuldud kommentaari ühe tegelase suust, kes ütles, et see ei ole mingi õige kotitrenn (poksikotti mõtlen) kui nukid veriseks ei lähe. No kulla mees! Astu siis kohe paekiviseina juurde ja anna paar toud ära! Nukid verised ja trenni peale ei lähe kaua aega.
Mida tuleks võrrelda oleks muidugi see väljaõppe (ja mitte ajutu "nussimise") tase. Kas 2005 kupis väljaõpe on mõtekam kui 92? Loomulikult on, tean mõlema aasta tegelasi. Kas varustus on parem? jne jne. Aga teie vaidlete siin tühiasjade pärast.

[tlpWFG]

Mul oli au olla 92 aasta kevadel Kuperjanovi pataljoni uuesti loomisel üks esimestest ajateeniatest. Kurb on lugeda, et seal nüüd kord nii käest on läinud.
Esimeste ajateeniatena olime me muidugi katselambad ja meiega tehti ikka sada imet ära aga praegu meenutan seda aega igatsusega.

Kui olid esimeste hulgas, kas siis sellist meest nagu Maido Sulev, mäletad.

[Ogre]

Esimest korda nägin seda teemat ja võttis päris tummaks. Ärgu nüüd keegi isiklikult võtku, aga noh andke andeks! Siin vennad lausa tahavad, et neid "pannakse". Väga imelik lugu - mulle pole see kunagi meeldinud. Tuletab meelde üht kaua aega tagasi kuuldud kommentaari ühe tegelase suust, kes ütles, et see ei ole mingi õige kotitrenn (poksikotti mõtlen) kui nukid veriseks ei lähe. No kulla mees! Astu siis kohe paekiviseina juurde ja anna paar toud ära! Nukid verised ja trenni peale ei lähe kaua aega.
Mida tuleks võrrelda oleks muidugi see väljaõppe (ja mitte ajutu "nussimise") tase. Kas 2005 kupis väljaõpe on mõtekam kui 92? Loomulikult on, tean mõlema aasta tegelasi. Kas varustus on parem? jne jne. Aga teie vaidlete siin tühiasjade pärast.

Noh ma ei tea, kas ikka siin keegi nüüd taga nutab, et neid sõjaväe ajal korralikult ei pandud. Pigem on just see uudishimu teada saada, kas olid need asjad nii nagu kuulsid vanemate olijate käest või ei. Ja siis ju hea võrrelda, kas vedas või oli asi sama ka oma ajateenistuse ajal. Ja kuuldes neid jutte, räägivad need kes seal 8 aastat hiljem teenivad siis tuleb küll mõnikord kadedus peale. Võrdled kohe, et siis kui mina teenisin, siis need asjad olid küll nii ja mitte naa. Vene kroonus teeninud meeste jaoks on need mälestused küll vist nagu pioneerilaagri kirjeldus, aga see selleks. Teenistusajal olid Kupis suured kordusõppused kus neid kes vene kroonus teenisid oli päris palju kohale aetud. Ühega jutt klappis ja küsimuse peale kuidas elu on hakkasin kohe kurtma, et muidu normaalne, aga koju saab nii vähe. Meil oli vahepeal Staabikompaniis kindel kord et ca 4 meest said nädalas linnaloale rühmast ja mitte kriips rohkem. Samas Pärnu pataljonis käisid pooled kodus. Mees muigas ja ütles et oli Afgaanis 8 kuud mägedes ja seal ei saanud ennast peaaegu pestagi korralikult, puhkusele saamisest võis ainult unistada. Kurat omal oli selline mark, et ei tulnud enam piiksugi antud teemal.
Jutujätkuks küsiks kohe et kas praegu liiguvad ka noored noorteajal joostes või on see tripper ära lõpetatud?

[matiair]

Sõjavägi ja sõjaväelased alluvad tsiviil kontrollile. Meie poolt valitud poliitikud on ära määranud arengu suunad. Sõjaväelise väljaõppe osas on kogu kaitseväe eksisteerimise ajal mitu nn. verstaposti. Alguses käis kogu väljaõpe kompanii või rühmaülema nägemuse järgi. Suuremates ( Kup, Viru, Vahi . . ) ehk ka pataljoni õlema korralduste järgi.
Palju muutis uus määrustik- kes teenis oma aja veel 36 aasta määrustiku järgi ei tea midagi sellest, et sisemäärustikus on kirjas "Sõdur peab saama ööpäevas 8 tundi katkematut uneaega" - öised häired ja muu selline mis ei ole õppeplaanis kirjas jääb ära ja läbiviimise eest väljaspool õpekava saab ja on saadud karistada.
Teine oluline verstapost on kõrgel ja kaugel kinnitatud õppekavad (SBK jne.) Tegelikkuses on kahjuks nii, et siis kui seersantide koolitus käis ainult lahingukoolis meegomäel oli üldine väljaõpe märksa ühtlasem. Ikka on nii, et siin ja seal kiputakse tänapäeval asju pisut teist moodi tegema aga kui väeosad said iga 3 ku tagant värsket verd seerude näol ja seal ikka seda sama üle vabariigi sarnast koolitust läbi hakkasid suruma siis tulemuseks oligi ühtemoodi õppe saanud sõdur tulgu ta siis virust või vahist.
Kolmas ja esmalt mitte eriti olulisena tunduv mure ka see, et enam ei ole sellist veeblite koolituse süsteemi nagu oli lahingukoolis . . . veebleid napib ja kes on ei ole enam noored aktivistid, kellel neid ikka vaja läheb . . .

[Loom]

Alguses käis kogu väljaõpe kompanii või rühmaülema nägemuse järgi. Suuremates ( Kup, Viru, Vahi . . ) ehk ka pataljoni õlema korralduste järgi. Palju muutis uus määrustik- kes teenis oma aja veel 36 aasta määrustiku järgi ei tea midagi sellest, et sisemäärustikus on kirjas "Sõdur peab saama ööpäevas 8 tundi katkematut uneaega

Väljaõppe karmus sõltub ka praegu ikka ülematest, kes kuidas etteantud kavade piires oskab ja tahab asja läbi viia. Varem oli see häda, et nussiti sõdureid niisama oma lõbuks või selleks, et töötunde täis saada, nüüd on probleem pigem see, et ei viitsita rohkem teha kui ette nähtud (eks on vastu näppe ka ülematelt saadud). Õiseid õppuseid läbi viia on täitsa võimalik, kui ainult vaeva näha ja kavad valmis teha, suurem töö on siin vast ülemustele asja vajalikkuse selgitamine.

[marksman]

njah, ise ka KUPi kasvandik lähiminevikust, niiet tean, mis seal toimub.

1) keegi rääkis, et 92 oli halvem varustus kui praegu......noh, osaliselt....võrrelge ak74 ja ak4. ple nagu midagi öelda

2) kaadrist troppe on igalpool, ei hakka nimesid tooma, MUSTe KASVANDikke leiab ju kõikjalt, mõne pilgu peale võib ka PEEGEL katki minna. aga see, kuidas ajateenijate aega sisustatakse, on küll tänapäeval samasugune. ei ole midagi muud teha, sis puhastame relvi,või teeme varustuse kontrolli. üks väheseid, kelle kohta alati ainult head võib rääkida, on Päevalill! mees teab, mida teeb.

3) aj jaa, KORD väeosas. sellist asja ple seal. luurekunnid jah jebisid reedeti kuni mingi 2000 enda omi, enne, kui need koju lasti. kui kell 1700?? kukub, on kõik teisiti. ka metsas. kui kaaadrit ple, tehakse selliseid lollusi, et anna otsad.

4) selle võib mujale teeamsse lausa panna, aga seeru auaste on oma väärtuse minetanud. igasugu tölpareid lastaxe NAKist läbi aj sis ple nende vastu mingit respecti. sama on ka see, et kui põhikutse tuleb, sis ple NAK ju veel läbi, niiet reamehed on ju võrdsed! kui olex samasugused seerud, nagu 95-97, sis olex kord ka majas.

[wagenführer]

Ajateenijate kohtlemist ja üldiselt KV-s toimuv tuli esiteks, ajakirjanduse tähelepanu alla pärast Kurkse tragöödiat 97a. septembris. Enne seda käis trill-mahv-ajudenuss igapäeva toimingute juurde. Kuid peale seda läks elu lahedamaks. Enneseda sain jõulupuhkusel kodus olla ning alles linnaloaga nädalavahetuseks koju maikuus, alati pidi heapõhjuse LL avaldusele kirjutama.
Nüüd anti regulaarselt linnalube välja, pühapäevasel päeval võis voodis linadevahel magada. õhtul AK uudiste vaatamine oli nüüd soovituslik-kohustuslik, isegi vist õhtuse pat. rivistuse aega nihutati sellepärast.
Kõige rohkem kardeti et, mõne ajateenijaga mingit õnnetust ei juhtuks, metsas taktikal jalga välja ei väänaks või veel hullem konte ära ei murraks.
Ülemad rivi ees ikka lõõpisid et, "Täna me ei saa riviplatsile rivi harjutama minna, kuna veel pole maadlusmatte mahapantud, keegi võib komistada ja viga saada".

Astud asutuses aega teeninud 96-97.

[sokkmiis]

Antud kohas teeninud 98-99. Jah pool aastat läks aega kui sain sealt välja linnaloale. Kartsas ei istund, ja kerge ei olnud. Ja nn. viimane tähtis kuu liikusime territooriumil kiiremini kui vasttulnud noored, kellele see lõbu pakkus nagu te arvata võite, aga käsk on vanem kui meie ju. Kuid ma tean, et see kõik oli teatud distsipliini hoidmiseks ja A-kompaniile ju ei tohi rahu anda....Mina olen rahul

[Jako]

Teenisin 93-ndal ja võin öelda, et tolleaegne väljaõpe seisnes põhiliselt varustusega jooksmises, igasugune taktikaline mõtestatud tegevus puudus. Oli mõni üksik ohvitser, kes üritas midagi. Voronov tol ajal tundus selline, aga mis ma praegu arvaks? Ei tea. Siis oli veel allohvitseride koolkond kelle jaoks väljaõpe seisnes sõdurite jooksutamisega mööda märgi kohti, mingi Vietnami sõjafilmi sündroom ilmselt. Arvan, et praegu kasutatakse ajateenijate aega tõhusamalt ära.

[tambovski volk]

Eks seda jooksmist oli seal kogu aeg varustusega ja ilma,teenisin seal 95 siis oli juba asjal mõte ka sees,olid tulnud soomest ohvitseride kursuselt värsked allohvitserid kes kohe ka õpitud tarkust lahkelt meile jagasid nii öösel kui päeval ja muidugi ei saa unustada kompaniülem Hopet kes oli siis leitnandi auastmes ja kes ütles: kes jääb ellu arktilises kliimas see jääb ellu ka kõrbes ja ajas A-kompani metsa terveks veebruariks,aga talved on Võrus külmad

[sokkmiis]

Ma pakun, et kokku sa metsas elatud pea pool teenistusaega. Ja minu ajal oli see mees siis juba kapten ja pat. ülem. Kuigi enamuse ajast oli Voronn... Ja seal polnud eriti vahet, oli see suvi või talv ikka olime metsas, siss oli meil ntx üle põlve lume ja -20C'ga.

[sadist]

tulin ajateenistusest 2006 kevad ja mind üllataab jutt mingist uuest määrustikust,mille järgi ei tohi ajateenijaid nussida,tsiviilkontrolljne.noorteajal liikusime joostes,tsikliasendis olime iga jumala päev vähemalt noorteajal,hiljem harvem.viimased voodi- ja kapirallid saime paar päeva ennem reservi ja kui vahel pati korrapidaja tahtis head ööd soovida,pexti kogu patt öösel kell kax riviplatsile,8 tundi uneaega my ass.21 detsember nussiti üks vend haiglasse,neli voodireziimile,merry christmas.enivei,üritan väita,et ajateenistus on alati ühesugune olnud,nuss oleneb seerudest ja kaadrist ning vaevalt et inimloomus mingi kümne aastaga nii totaalselt muutub,et nüüd on sõjaväes drastiliselt vähem alaväärsuskompleksi põdevaid või muidu haigeid võlle kui 1996..a muide, üks leitu ja üks veebel olid meil narva-jõesuu sissikoolist,aga nende meetodid ja raskustase distsipliiniotsimisel ei kujutanud endast midagi erilist,tagalapati ajateenijad-seerud ja kaadrikapralid olid selles suhtes palju võimekamad.

[speedsta]

Tundub nagu oleksid sa ajateenistusest oodanud pidevat lebotamist, viinajoomist ja tühjapeksmist.
Noorteajal meie jooksma ei pidanud, aga see eest sai samamoodi istutud "puhkeasendis" (tsiklimees), kägarkõndi, voodi- ja kapirallisid ja sööma saime alati kõige viimasena. Tagantjärele on naljakas meenutada.
See, et nüüd peakski elu lebom olema, ma ei poolda. Mingisugune nö. nuss peaks kogu aega olema, st tamp taga. Nii kui jääb aega lebotada, hakatakse kohe lollusi genereerima.
Ülemad peaksid aru saama, et põhirõhk on ikka väljaõppel ja sõdurist kaitsja koolitamine.
Ajateenijad peaksid mõistma, et ajateenistus pole mingi lebolaager. Minnakse ju ikka õppima kodumaa kaitsmist ja mis see 8-11 kud ära ei ole.

[sadist]

ei oodanud ma mingit lebolaagrit,tegelt arvasin,et saab hoopis hullem olema.yritasin vaid väita,et muutunud pole aastatega muhvigi ja lohutada vanu kupi ja kalevi mehi,et ka tänapäeva ajateenijad ei ela just või sees.