Kaadrimuudatused

[Kriku]

https://www.postimees.ee/6757430/kaitse ... e=12481213

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88497797

..mõneti kummastavad karjääripöörded - majorist vanglaülemaks

Või oli see "uus aeg nõuab uusi inimesi"

[Mudakoon]

Tegemist on väga mõistliku ja lugupeet härrasmehega. On olnud au ühes üksuses teenida ( tema muidugi pulki-pulki kõrgemal)
Jõudu uuel rindel!

[ruger]

Viru vangla direktoriks sai ju ka ca aasta tagasi KV taustaga Marek Aas.
https://www.ohtuleht.ee/897831/viru-van ... -marek-aas

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Et miski ilmne uus trend siis

Et kui varasemalt tulid meil vanglaülemad ikka Sisekaitse Akadeemiast - siis nüüd tulevad õkva Kaitseväe Akadeemiast..
Ja majori auaste näikse sellesse rolli kvalifitseerumiseks ka kohustuslik..
Teab keegi, mis "teaduskond" sääl Tartus Riia mäel neid vangladirektoreid ka ette valmistab

[Mudakoon]

"Trendi" tekitab vist pakutav tasu. Numbrid on ju antud kohtadel päris kõrged. KV pensistaazh on olemas , miks ka mitte...

[KategorieC]

Ma kusjuures mõtlesin sama, et kuidas sellistesse erialavahetustesse suhtuvad korrektsiooni inimesed ise? Kui ühtegi erialaspetsialistist huvilist nendele ametikohtadele ei kandideerinud siis saan aru. Muul juhul... politseimajorid kaitseväkke pataljoniülemateks?

[Harnland]

Võibolla kuulub vangladirektor erioperaatoritest majorite karjäärimudeli juurde, ehk et kui kunagi peaks olema vaja rändtirtsudele koonduslaagreid rajada, on meil selleks oskajad mehed juba olemas.

[Leo]

Mulle paistis ka silma, et mõlemad vanglaülemaks läinud majorid teenisid või teenivad Kaitseväes erioperatsioonide grupis vanemohvitserina.

[sang]

Mõneti paratamatu protsess: kaitsevägi hakkab teatud vanuses ohvitsere täis saama ning kõik ei soovi nn paralleelset karjääri ehk rotatsiooni kuhugi mittejuhi/spetsialisti ametikohale teljel Viru-Võru. Sellele ongi kaks alternatiivi - kas vahetad KV sees eriala või liigud organisatsioonist välja. Kusjuures väljumine ei pruugi olla lõplik. Kui säilitad sidemed ja sind suudetakse meeles pidada, siis mõne järgmise rotatsiooniperioodi järel võidakse leida sulle sobiv väljakutse.

Minu hinnangul on see täiesti OK protsess, elu on ka väljaspool KVd ning pärismaailma kogemuse sisse toomine on KV jaoks ainult tervitatav. Eelkõige peab siin pingutama J1 ja S1-d, et hoida selliste minejatega jätkuvalt sidet ning tuua nad võimalusel tagasi. Sest haritud, mitmekülgse kogemusega ja tublisid ohvitsere võib ikka vaja minna.

Pigem oleks probleemiks vastupidine paindumatu süsteem, kus väevõimuga hoitakse vanemohvitsere süsteemis sees kuni pensionini. Nii mõneski Euroopa liitlasriigis võib kohata ämbritäite kaupa kol-ltn, kol auastmes pensionieelikuid, kellele on loodud mingid napakad ametikohad, millel istudes pensionit oodatakse.

[Kriku]

Vastastikused solvangud eemaldatud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu hinnangul on see täiesti OK protsess, elu on ka väljaspool KVd ning pärismaailma kogemuse sisse toomine on KV jaoks ainult tervitatav.

..kaminaametnik seletab siin ehk ka asjatundlikult ära, milles seisneb vangla "pärismaailma kogemuse sissetoomise tervitatavus" kaitseväele

Pigem oleks probleemiks vastupidine paindumatu süsteem, kus väevõimuga hoitakse vanemohvitsere süsteemis sees kuni pensionini. Nii mõneski Euroopa liitlasriigis võib kohata ämbritäite kaupa kol-ltn, kol auastmes pensionieelikuid, kellele on loodud mingid napakad ametikohad, millel istudes pensionit oodatakse.

..sama toimib ka EKVs - ja vastupidise väitmine on kas eluvõõras eduraportöörlus või teadlik hämamine

[Kapten Trumm]

Antud personaliteema põhjuseid tasuks otsida ehk vanglateenistusest endast, mitte KV-st või KV ohvitseridest.
Uurida nt, kui palju kogenud vanglaametnikke on viimase 10-15a jooksul siirdunud tööle PPA-sse. Näiteks. Ja mis kõige tähtsam - miks?

[Veiko Palm]

..sama toimib ka EKVs - ja vastupidise väitmine on kas eluvõõras eduraportöörlus või teadlik hämamine

Tuleb nõustuda Borjaga - seekord on kaasfoorumlane sang tõesti leidnud hea lahenduse probleemile, mida ei eksisteeri. Kõigepealt pean muidugi ütlema, et inimeste kaitseväest väljaliikumise vastu me kindlasti (otseselt) ei ole, kuid loomulikult üritame inimesi ikkagi sees hoida. Näiteks kolonelleitnandi koolitamiseks kulub siiski paarkümmend aastat, ei ole mõtet ressurssi raisata. Samas muidugi mingit "kinni hoidmist kõrge eani" ei ole võimalik teha - tänu jumalale oleme siiski vaba riik ja voli ametikohta vahetada on kõigil olemas.

Samas - mis on mõnevõrra paradoksaalne, siis riigiametites on väga raske tööandja poolt viisakalt teenistuslepingut lõpetada. AInuke viis oleks inimesele närvidele käia ja näiteks piisavalt palju karistada. Aga miks on vaja ilmtingimata tüliga lahku minna?

Aga lähemalt

Mõneti paratamatu protsess: kaitsevägi hakkab teatud vanuses ohvitsere täis saama ning kõik ei soovi nn paralleelset karjääri ehk rotatsiooni kuhugi mittejuhi/spetsialisti ametikohale teljel Viru-Võru. Sellele ongi kaks alternatiivi - kas vahetad KV sees eriala või liigud organisatsioonist välja. Kusjuures väljumine ei pruugi olla lõplik. Kui säilitad sidemed ja sind suudetakse meeles pidada, siis mõne järgmise rotatsiooniperioodi järel võidakse leida sulle sobiv väljakutse.

Minu hinnangul on see täiesti OK protsess, elu on ka väljaspool KVd ning pärismaailma kogemuse sisse toomine on KV jaoks ainult tervitatav. Eelkõige peab siin pingutama J1 ja S1-d, et hoida selliste minejatega jätkuvalt sidet ning tuua nad võimalusel tagasi. Sest haritud, mitmekülgse kogemusega ja tublisid ohvitsere võib ikka vaja minna.

Tegelikkus on pigem (kõikides sõjavägedes) selline, et need kõige "teravamad tipud" ei saa endale lubada sõjaväest lahkumist. Võtmeametikohtade peale käib pidev ja terav konkurents ning mõni aasta eemalolek viib sind paratamatult konkurentsist välja. On väga raske endale ette kujutada, kuidas saad veel kandideerida näiteks koloneli-tasandi võtmeametikohale, kui oled organisatsioonist 4-5 aastat eemal olnud.

Meil praegu suuremad tegevväelastest lahkujate grupid võib jagada väga robustselt kolme kategooriasse - kõigepealt pensionärid või pensionieelikud. Ja kaitseväes tähendab see (veel) vanust alates ca 45 eluaastast. Paljusid nende hulgast sooviksime me ise edasi teenistuses hoida, kuid nende kinnihoidmine on tihtipeale lihtlabaselt võimatu. 50-aastaselt saab inimene ca 75% oma viimasest sissetulekust, seega piisab juba palgast, mis on 30% viimasest sissetulekust, et äraminemine rahaliselt tasuv oleks. Teiseks teatud erialade inimesed ja siia kategooriasse kuulub palju inimesi, keda kaitsevägi ise on nende erialade peale välja koolitanud. Ning kolmandaks ja tõusvaks trendiks on noored inimesed, kellele kaitsevägi tööandjana ja töö ise väga meeldib, kuid kes ei ole nõus niipalju energiat töösse panustama. Ületunnid (tasustamata), õppused, perest eemal elamine ei ole midagi sellist, mis ligi tõmbab.

Pigem oleks probleemiks vastupidine paindumatu süsteem, kus väevõimuga hoitakse vanemohvitsere süsteemis sees kuni pensionini. Nii mõneski Euroopa liitlasriigis võib kohata ämbritäite kaupa kol-ltn, kol auastmes pensionieelikuid, kellele on loodud mingid napakad ametikohad, millel istudes pensionit oodatakse.

Siin on täiesti valesti aru saadud probleemi olemusest. Paljudes Euroopa riikides ei eksisteeri kaitseväes piirvanust, ehk teenistuses võib olla kuni üldise vanaduspensioni eani. Saksamaa on suurepärane näide. Probleem on selles, et inimestel ei ole mingit motivatsiooni süsteemist väljuda ja enamgi veel, osades riikides on see tehtud sisuliselt võimatuks. Näiteks selsamal Saksamaal peab teenima sõjaväes peansionini, et saada (üldisest vanaduspensionist vähe kõrgemat) kaitseväepensioni. Miks peaks 50-55 aastane inimene vabatahtlikult oma mugavustsoonist väljuma ja minema üldisele tööturule?

On lihtne näha, et kohe-kohe on meil sarnane probleem ees. Piirvanust ja kaitseväepensioni ei ole, miks vabatahtlikult kaitseväest ära minna?

[Leo]

Kunagi nägin USAs, kuidas üks major kolonel-leitnantiks edutati, ta oli selle üle siiralt õnnelik, sest mitte kõikidele ei olnud seda õnne antud ja ta ise oli edutamise nimel kõvasti vaeva näinud. Ta ise arvas, et see jääb ka tema karjääri laeks, ning kusagilt on veel meelde jäänud, et USA ohvitserid teenivat keskmiselt 18-20 aastat ja lähevad erru kolonel-leitnantina. Kas mõni asja sees olev jaksaks lahti kirjutada, kui palju on üldse EKJ vanemohvitseride kohti, muidugi pataljoniülemad ja KL malevate pealikud, kuid mis veel, ilmselt mõned KJPS osakondade ülemad ja sõjalised esindajad välisriikides, kuid kui palju neid põhimõtteliselt on? Kui hakata karjääripüramiidi altpoolt vaatama, siis tundub mulle, et iga 3-4 madalama auastme kohta on põhimõtteliselt 1 kõrgem koht riviüksustes, ma ei arvesta siia staabiohvitsere ja erialaohvitsere. Nii et iga 3-4 leitnanti kohta on 1 kapteni ametikoht ja vastavalt igal kaptenil on 30% võimalus majoriks saada. Täiskolonelidega on eriti keeruline, ajalooliselt peaks see olema rügemendi ülema või brigaadi staabiülema ametikoht ja neid on vähe, ilmselt sellepärast paljud vanemohvitserid jäävadki tiksuma majoriks või kolonel-leitnantiks, sest selleks ajaks ollakse juba 20 aastat väes teeninud ja raske on kusagil mujal uuesti karjääri alustada. Samas liikumist teistesse riigiametitesse või erasektorisse tuleb ainult tervitada, samas on selge, et mõned aastad eemal olnutel enam KJs kiiret karjääri on raske oodata.

Kas see kolmas eelnevalt mainitud ohvitseride grupp tähendab KV Akadeemia lõpetanud, kes mõne aasta jooksul teenistusest lahkuvad, sest mujal teenib paremini lihtsamalt? Kui palju neid on? Olen aru saanud, et Soome ohvitseride kooli lõpetanud määratakse esialgu mõneks aastaks ajutiselt leitnanti ametikohale ja peale seda on võimalik tähtajatu tööleping. Kui palju jätkavad, ei mäleta täpselt, kui olen aru saanud, et enamus.