Isa oli 63 - 66 sõjaväes olnud ning siis polnud asi nii hull kui 80-ndate lõpul ning suhtus rahulikult meie minekusse vene sõjaväkke, kuna arvas, et see on meheeksam, aga ema oli ikka päris pöörane kuniks lõpuks selguse sai ajaga, mina olin EKV-s. Aga sõprade vanemad, eriti just emad olid ikka mõnedel päris pöördes poja nõuka armeesse saatmise pärast. Kõik tulid kenasti tagasi:-), aga ühe tuttava poeg oli 84 - 86 Afganistaanis ning vahel juhtus nii, et kirja ei tulnud olude trõttu päris mitu kuud, see viis närvid ja tervise...

Kas teie emad olid väheke sarnased? Muidugi unustasid nad ära et poja armees oleku ajal olid vanemad maamaksust vabastatud ja kirja sai ka vist poolehinnaga vastu saata
