Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42812
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Ma eespool ka vastasin, et ütlemaks kategooriliselt - sõjaväkke läksid tugevad või väga tugevad seepärast, et nõrgad olid maha surnud - peaks vaatama ka toonaste surmade põhjuseid.
Ma nüüd nii kategooriliselt ka ei öelnud. Muidugi oli maaelanikkonna suuremal osakaalul ning sealse töö vähesel mehhaniseeritusel suur osa.

Üldiselt ma väga ei viitsi sel teemal vaielda, sest pole üldse minu eriala - aga näiteks kaasasündinud südamerikkega sünnib kuni 1% lapsi. Nende prognoos on tänapäeval kindlasti palju parem kui 1922. aastal. Teiseks päästetakse tänapäeval ära ka suurem osa väga madala sünnihindega vastsündinuid, kellest omakorda valdav enamus kasvab üles. Sportlikud tulemused jäävad aga kummalgi rühmal tõenäoliselt alla keskmise.
AndresTy
Liige
Postitusi: 1398
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AndresTy »

Kapten Trumm kirjutas:Kapitalistlikus süsteemis on mõned asjad õnneks lihtsamast lihtsamad - kui eksisteerib mingi ühiskondlik probleem (nt miski asi rikub laste tervist), tasub uurida, kes sellest rahalist kasu saab - see on ka enamasti põhisüüdlane olukorras. Täna tegelikult sel teemal raha räägib ja järelvalveametid ei jõua sammu pidada - eriti kui tegutsetakse mingite 20 aasta taguste arusaamade järgi.
Kipub ikka väga vandenõuteooriaks kätte ära minema... Ükski kapitalist ei sunni sind (või sinu peret) sööma ühekülgselt või kalorsusega liialdama või tarbima üle aineid, mis suures koguses kahjulikud - sool, suhkur näiteks. Täiesti vabalt võid ka tänapäeval toituda nagu 19. saj Eesti talupoeg. Paha kapitalist müüb sulle lahkelt kõiki neid toiduaineid, mida vaja. Silku, rukkijahu, tangu, kartulit, kaalikat naerist (vist on keerulisem kätte saada) piima (muidugi pastöriseeritut, aga kes viitsib leiab ka käsitsilüpstud, pastöriseerimata ja kärbestega) soola, liha-pekki ka kaheks korraks kuus jne. Ja kui skorbuut sellise toitumise peale kallale kipub, siis võid aia äärest nõgeseid korjata ja nendest suppi teha. Nimelt sedasi võitles Eesti talupoeg omal ajal skorbuudiga.

Mis puudutab, aga sinu väidet nagu tapetaks meie lapsi koolides ja lasteaedades toiduga, siis see on ikka väga ülekohtune jama. Tean - olen servapidi kokku puutunud kooolide toitlustamisküsimusega - üldiselt poevad kokad nahast välja, et tekitada huvitav vaheldusrikas jne. menüü. Sellel peetakse koolide endi poolt vägagi teraselt silma peal. Kool on tihtipeale ainus koht kus alapsele normaalset ja mitmekülgset toitu pakutakse. Aga mis sa arvad, mis juhtub näiteks pahatihti, kui pakutakse kala? Lapsed lihtsalt ei söö seda - ja väga palju jääb järele. On lapsi, kes peale keedukartuli või makaroni midagi muud ei söö ja neidki süüakse ilma kastmeta. Mõni sööb ainult leiba-saia. Salateid süüakse vägagi pika hambaga. Ei tea kust küll sellised söömisharjumused? Kas kapitalist käseb? Ei - see kõik tuleb kodudest kaasa. See on sinu enda vanemate valik. Pole ime, et selliste koduste toitumisharjumustega pärast tervisega probleeme on...

Vähempakkumiste kirumine on tavapärane peavoolufolkloor ja tihti iseloomulik neile, kes ise ei oska hankes kirja panna mida nad tahavad. Või siis lihtsalt lepingu täitmise ajal ei suuda seda kontrollida, mis toimub. Tänapäeval peab hankija olema targem, kui pakkuja - ta peab teadma, mida tahab.
Kapten Trumm kirjutas: Elustiilis kõike süüdistada on....peavoolupropagandistlik minu meelest. Selle lükkega üritavad enamasti vastavad asutused endalt vastutust veeretada, viidates mingile laialivalguvale "elustiilile". Kuidas aga saab elustiiliga asja mõjutada inimene, kellele on 15a järjest lõuna ajal söödetud (lasteaias ja koolis) mingit toidu imitatsiooni? Selle inimese ainevahetus on juba piisavalt rikutud, arvan - et ilma asjatundliku abita ei saagi järjele. Söödetud on seepärast, et toiduraha on väike ja vanemal pole valikut. Siin pole mitte süüdi inimene, vaid see, kes ei leidnud raha toidule ja see, kelle tegematajätmiste tõttu on meil suhkru kallamise kogus supipotti "soovituslik". :oops:

Mis see elustiil on? Inimesed, kes tegelevad tervisega (sh paksusega) kimpus olevate inimeste treenimisega, on kindlasti märganud, et kui treenitav jätab täna igalt poolt saadaoleva, lisatud suhkrutest, jahust, transrasvadest jne töödeldud toidu söömist, võib ta kasvõi jõusaalis elada, pekipolster ei vähene. Miks? Sest seda mõjutab eelkõige vinge glükeemiline koormus, mis ka 30 aastat tagasi lihtsalt puudus, mitte trenn.

Eestis tehtud uuringud näitavad, et üsna suur protsent inimestest on kimpus kaaluga ja samal ajal umbes samasuur protsent tegeleb regulaarselt spordiga.
Noomaeitea…..
No mida sa nüüd selle jutuga öelda tahad. Ütled, et elustiili jutt on peavoolupropaganda. Ja siis paned ülejäänud jutu otsa, mis just seda näitabki, et elustiilis on asi kinni. Üle/liigtoitumine on ka elustiili küsimus, muide... See mis puudutab lasteaedu koole - nagu juba sai kirjutatud, need on meie inimeste (lapsevanemate) toitumisharjumuste juures pahatihti ainukesed kohad kus lapsel on võimalik ka normaalset toitu saada. See nagu oleks koolid/lasteaiad a'priori need kes valest toitumisest tulenevates probleemides süüdi on on ikka väga pahupidipööratud soovmõtlemine.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis puudutab, aga sinu väidet nagu tapetaks meie lapsi koolides ja lasteaedades toiduga, siis see on ikka väga ülekohtune jama. Tean - olen servapidi kokku puutunud kooolide toitlustamisküsimusega - üldiselt poevad kokad nahast välja, et tekitada huvitav vaheldusrikas jne. menüü. Sellel peetakse koolide endi poolt vägagi teraselt silma peal. Kool on tihtipeale ainus koht kus alapsele normaalset ja mitmekülgset toitu pakutakse. Aga mis sa arvad, mis juhtub näiteks pahatihti, kui pakutakse kala? Lapsed lihtsalt ei söö seda - ja väga palju jääb järele. On lapsi, kes peale keedukartuli või makaroni midagi muud ei söö ja neidki süüakse ilma kastmeta.
Kui sul raha koolilõuna jaoks on 1,34 eurot (kus KOV juurde ei maksa, on seda raha 70 sendi ringis), siis selle raha eest polegi lootust midagi saada, kasvatagu kokku või tiritamme. Tegelikult nad väga ei kasvatagi, lihtsalt näruvõitu sisu varjatakse ära naatriumglutamaadi abiga või siis suhkruga (kasutatakse lihavaste suppide puhul).

Üks Tallinna eliitkool palkas endale paar aastakest tagasi restoranikoka, et see "muudaks kivi leivaks". Peale mõnekuulist tööd lahkus kokk parematele jahimaadele, no kui raha on Talleggi kondilihamassist pihvi jaoks (mis maksab 2,5 eurot kilo), ei saa selle eest veise steiki ega isegi mitte karbonaadi viilu.

Enne, kui see summa ei tõuse vähemalt 3.50 kanti, ei olegi lootust paranemisele. Mis lõunat loota sellise raha eest? Kui kvaliteetseid aineid kasutada ei saa, siis ilmselt jääb kogu see menüü olema süsivesikute keskne (valge riis, kartul, tataar) ja sellega tehakse karuteene juba niigi kolossaalsele glükeemilisele koormusele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Eks koolil ja koolil, toitlustajal ja toitlustajal, ning KOV-il ja KOV-il on vahe.
Aga muidu üldiselt reguleerib õppeasutustes toitlustamist sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8
https://www.riigiteataja.ee/akt/13360799?leiaKehtiv

Panin netti otsingusse koolitoit/menüü ja esimesena viskas ette
Rocca al Mare Koolis lähtume põhimõttest, et lapse tervise seisukohast peavad kõik õpilased kord päevas sööma sooja toitu. RaM Koolis pakub koolisööki Baltic Restaurants Estonia AS. Alates 2019/2020 õppeaastast on tervisliku koolilõuna maksumus 2,50 euri (1 euri ulatuses tasub lõuna eest riik).
RalM koolitoit1.png
Pole praegu aega, vbl hiljem vaatab veel mõndasid menüüsid ja võrdleb...

*

2007 viidi Virumaal ja Tartumaal läbi üks suht põhjalik uuring (no sealt leiab pms kõike).
Toon välja sealt kontrollpäeva menüüd erinevates kontrollitud koolides ja kokkuvõtva analüüsi menüüdest.

"Kooliõpilaste toitumine Virumaa ja Tartumaa koolides 2007. aastal"
2007 vaatluspäev.png
Menüüde analüüsi tulemused

1) Võrreldes 2002. a soovitusega jäi energiasisaldus menüüs alla soovitatava 69%-il menüüdest. Võrreldes 2008. a soovitusega jäi uuritud menüüdest 25%-il energiatarbimine alla poole PK II soovituse alampiiri ning 47%-il alla PK III soovituse alampiiri.

2) Minimaalse ja maksimaalse energiasisalduse vahe vaadeldud viie päeva jooksul oli 127– 536 kcal.

3) Põhitoitainete osatähtsuse (valgud 10–15% E, rasvad 27,5–32,5% E ning süsivesikud 55–60% E) koha pealt oli täiesti tasakaalustatud menüüsid seitse. Peamiselt oli menüüdes liiga suur rasvade ning liiga väike süsivesikute osatähtsus.

4) Kiudainete keskmine hulk jäi pisut alla PK II soovituse vaid ühes koolis, alla PK III soovituse jäi kiudainete saamine viies koolis.

5) Kahe kooli menüüs oli kolesteroolisisaldus soovitatavast veidi suurem.

6) Küllastunud rasvhapete osatähtsus toiduenergiast ületas maksimaalse lubatu (10% E) 75% menüüdes.

7) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. vitamiin A – 21 / 4 / 9 kooli menüüs
b. vitamiin D – 36 / 36 / 36 kooli menüüs
c. vitamiin E – 11 / 3 / 8 kooli menüüs
d. vitamiin B1 – 26 / 26 / 26 kooli menüüs
e. vitamiin B2 – 29 / 25 / 29 kooli menüüs
f. niatsiin – 1 / 0 / 1 kooli menüüs
g. vitamiin B6 – 6 / 6 / 10 kooli menüüs
h. vitamiin B12 – 0 / 2 / 2 kooli menüüs
i. foolhape – 34 / 16 / 34 kooli menüüs
j. vitamiin C – 15 / 14 / 26 kooli menüüs

8 ) Vitamiini D sisaldus vastas soovitatavale vaid ühe kooli ühe päeva menüüs.

9) Foolhappesisaldus kõikide koolide kõikide päevade menüüdes kokkuvõtvalt vastas PK III soovitusele 39 päeval ning 2002. a soovitusele 15 päeval.

10) Üle PK III soovitatava 24 mg oli vitamiini C sisaldus kõikide koolide kõikidest päevadest 50 päeva menüüs. Üle poolte päevadest (57,8%) oli vitamiini C sisaldus alla 16 mg.

11) Toiduainetest saadava naatriumi sisaldus ei olnud alla maksimaalselt lubatu 2002. a soovituse põhjal mitte ühegi kooli menüüs. Võrreldes 2008. a PK II soovitusega, ületas toiduainetest saadud naatrium soovitusliku maksimaalse naatriumikoguse 75% menüüdes ning võrreldes 2008. a PK III soovitusega 64% menüüdes.

12) Üle PK III maksimaalse soovituse 640 mg oli naatriumisisaldus ainuüksi toiduainetest 44%-il kõikide koolide kõikidest päevadest.

13) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. kaalium – 13 / 10 / 13 kooli menüüs
b. kaltsium – 36 / 32 / 32 kooli menüüs
c. magneesium – 19 / 8 / 19 kooli menüüs
d. raud – 16 / 2 / 6 kooli menüüs
e. tsink – 9 / 2 / 9 kooli menüüs
f. vask – 33 / 0 / 0 kooli menüüs
g. jood – 19 / 18 / 18 kooli menus

14) Fosfori- ja seleenisisaldus vastas kõigis menüüdes kõikidele soovitustele.

15) 2002. a soovitusele vastas kaltsiumisisaldus 17 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.

16) Alla PK III soovituse oli rauasisaldus 55 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.

17) Kui võrrelda laborilt saadud toitude analüüside andmeid koolide endi esitatud andmete ning inter- netipõhise toitumisprogrammiga (http://www.terviseinfo.ee), ei saa väita, et üks neist meetoditest oleks toiduenergia ja põhitoitainete määramiseks parem kui teine.

18) Erinevused koolide esitatu, analüüsi teel saadu ja programmiga arvutatu vahel võivad tulla peamiselt kolmest asjast:
● andmebaaside toorainete rasvasused (nt veise- ja sealiha) ei vasta tegelikult kasutusel olevate toorainete rasvasusele;
● ebakorrektsetest tehnoloogilistest kaartidest;
● tegeliku roa valmistamise erinevus tehnoloogilisele kaardile kirjapandust.

19) Käesoleva uuringu andmete põhjal on oma lõputöö koostanud kolm Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üli- õpilast 7,8,9 ning üks Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli üliõpilane 10.
https://intra.tai.ee/images/prints/docu ... 07_est.pdf
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Arvestades igasugu süsivesikuliialdusi, mis on kodus, väljaspool kooli osaks saavad jne, siis minu arvates peaks koolilõuna olema suht süsivesikute vaene - koosnedes näiteks juur/köögiviljast ja lihast-kalast. Ja mitte "pihvina", vaid naturaalsel kujul.

Ükskord tegin kodus eksperimenti - koolisööklast pärinev paneeritud kalafilee, et millest koosneb. Eemaldades sealt paneeringu, selgus, et paneering (jahu/riivsaia möga) oli see kalafilee kogu tootest ca 40%. Ja loomulikult on see praetud rapsiõlis.

See, mida sa Fucs ülalpool näitad, pole tavaline koolitoitlustus. Koolitoit on üksainus valik, supp või praad (mitte korraga) ja mingi magustoidu moodi asi. Magustoit võib olla üks mandariin, pirn või klaas taolist kompotti nagu meie kooliajal oli. Seda saab selle 1,34 eest ja seda saavad kõik süüa maksmata. Paremates koolides on muidugi valik suurem, aga seda tuleb ka õpilasel omast taskust juba maksta. Taoline valik nagu seal Daily menüüs, ei tule 1,34 päev mingi valemiga. Daily toitlustus on nt TTÜ sööklas ja seal tuleb praad koos keefiriga 5-6 eurot (käisin viimati nii aasta tagasi) ja kolmekäiguline lõuna kisub 10 euro kanti.
3) Põhitoitainete osatähtsuse (valgud 10–15% E, rasvad 27,5–32,5% E ning süsivesikud 55–60% E) koha pealt oli täiesti tasakaalustatud menüüsid seitse. Peamiselt oli menüüdes liiga suur rasvade ning liiga väike süsivesikute osatähtsus.
Ilmselt on siin jutt vananenud arusaamadest, kus toidulaud pidi sisaldama vähemalt pool süsivesikuid. Arvestades järjest suuremat probleemi laste vohamisega oleks ehk aeg arusaamu korrigeerida? Kui ma enda menüü sisestan koolilastele mõeldud kalkulaatorisse ampser.ee, siis hakkavad punased tuled põlema, su kaloritest tuleb ainult 15% süsivesikutest :oops:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Kapten Trumm kirjutas: See, mida sa Fucs ülalpool näitad, pole tavaline koolitoitlustus. Koolitoit on üksainus valik, supp või praad (mitte korraga) ja mingi magustoidu moodi asi. Magustoit võib olla üks mandariin, pirn või klaas taolist kompotti nagu meie kooliajal oli. Seda saab selle 1,34 eest ja seda saavad kõik süüa maksmata. Paremates koolides on muidugi valik suurem, aga seda tuleb ka õpilasel omast taskust juba maksta. Taoline valik nagu seal Daily menüüs, ei tule 1,34 päev mingi valemiga. Daily toitlustus on nt TTÜ sööklas ja seal tuleb praad koos keefiriga 5-6 eurot (käisin viimati nii aasta tagasi) ja kolmekäiguline lõuna kisub 10 euro kanti.
Ei ole koolitoitlustuses "kodus" ja nüansse ei tea. Toodud inf ja tabelid on Rocca al Mare kooli kodulehel üleval ja sealt võetud. Ja seal on kirjas, et
Alates 2019/2020 õppeaastast on tervisliku koolilõuna maksumus 2,50 euri (1 euri ulatuses tasub lõuna eest riik)
ja keegi polegi väitnud, et sellist toitu saab 1,34 EUR eest.

Minu eelmises postituses toodud vasakpoolne tabel on lõunasöök 2,50 EUR eest ja parempoolne tabel on "pikapäevasöök" 2,50 või 3,00 EUR eest
Pikapäevasöögi maksumus ettetellimisel on 2,50 eurot. Kohapeal ostes on hind 3 eurot.
Tabelid ise on siin: https://ramkool.edu.ee/wp-content/uploa ... litoit.pdf

*

Otsisin veel mõnede koolide menüüd välja.
Tundub, et igas koolis on selle toitlustamisega isemoodi.

Haljala kooli menüü
Esmaspäev, 3. veebruar
Hommik: Piima- nuudlisupp, võileib 200/40
Lõuna: Risotto kanahakklihaga, leib/sepik, porgandi-herne-pirnisalat, koolipiim/keefir 300/50/50/200

Teisipäev, 4. veebruar
Hommik: Mannapuder, piim 200/200
Lõuna:Tomatine kartuli-tähestikusupp leib/sepik, kohupiimakreem moosiga 300/50/150/30
PRIA 1.-5. klass pirn 100g

Kolmapäev, 5. veebruar
Hommik: Piima- riisihelbesupp, võileib 250/40
Lõuna: Kartul, guljašs, leib/sepik, peedi-küüslaugusalat, koolipiim/keefir 150/150/ 50/50/200
PRIA 1.-5. klass paprika 30 gr

Neljapäev, 6. veebruar
Hommik: Nisuhelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Kartuli-frikadellisupp, leib/sepik, riisipuder kisselliga 300/50/100/100
PRIA 1.-5. klass porgand 50 gr

Reede, 7. veebruar
Lõuna: Spagetid, Bolognese kaste, leib/sepik, kapsa-porgandi-õunasalat, koolipiim/keefir 150/150/50/50/200
PRIA 1.-5. klass õun 100 gr

Esmaspäev, 10. veebruar
Hommik: Piima- mannasupp, võileib 250/40
Lõuna: Tatar/makaron, lihapallikaste, leib/sepik, porgandi-ananassisalat, koolipiim/keefir 150/150/50/50/200

Teisipäev, 11. veebruar
Hommik: Hirsihelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Hapukapsasupp, hapukoor, leib/sepik, jogurt maisihelvestega 300/10/50/150/30
PRIA 1.-5. klass õun 100g

Kolmapäev, 12. veebruar
Hommik: Piima-kaerahelbesupp, võileib 250/40
Lõuna: Kartul, pikkpoiss köögiviljadega, külmkaste, vitamiinisalat, leib/sepik, koolipiim/keefir 150/1 tk/50/50/50/200
PRIA 1.-5. klass pirn100g

Neljapäev, 13. veebruar
Hommik: Odrahelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Kala-riisisupp, leib/sepik, kaneeliküpsis, tee 300/50/1 tk/200
PRIA 1.-5. klass porgand 50 gr

Reede, 14. veebruar
Lõuna: Tatar lihaga, külmkaste,leib/sepik, porgandi-porru-õunasalat majoneesiga piim/keefir 300/50/50/50/200
PRIA 1.-5. klass värske kapsas 50 gr
https://www.haljala.edu.ee/teated/koolitoit

Vändra gümnaasium
Vändra gümnaasium menüü.png
1 – 12. klassi õpilased saavad tasuta koolilõuna;
õpilaskodu õpilase hommikueine 0,75 eurot,
õpilaskodu õpilase õhtueine 0,85 eurot.
pikapäevarühma õpilase oode 0,38 eurot (pikapäeva õpilaste toiduraha tagant järgi),
Personali hommikusöök 1.40 eurot.
Personali lõunasöök 2 eurot alates 01.02.2019.
Personali õhtusöök 2 eurot alates 01.02.2019.

Tallinna Nõmme Gümnaasiumi menüüd
https://drive.google.com/drive/folders/ ... 2Yxd3BvTWM
ja toitumisalane teave
https://drive.google.com/drive/folders/ ... G00eDBiVmM
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määrusele nr 15 kaetakse alates 1. septembrist 2017 munitsipaalkoolis statsionaarses õppes lisaks põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kuludele ka keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud.

Tallinna Rahumäe Põhikooli menüüd
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/koolitoit
Lisasöök (kell 14.30) menüü
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/lisas%C3%B6%C3%B6k-1
Kell 14.30 saab lisasööki süüa, hinnaks 0,86 päev
Nagu ma aru saan, siis eraldi saab lisaks osta päevaprae
ESMASPÄEV 10.02
AHJUKALA TOORJUUSTUGA, hapukoore-majoneesi-kurgikaste, kartul või riis, toorsalatid, leib/sepik, tee
3,50€

TEISIPÄEV 11.02
PANEERITUD SEALIHA, koorekaste , karulipuder või riis, toorsalatid, leib/sepik, apelsinimahl
3,50€

KOLMAPÄEV 12.02
KANAFILEE JUUSTU JA TOMATIGA , kartul või riis, toorsalatid, leib/sepik, piim
3,50€

NELJAPÄEV 13.02
SEALIHA ŠAMPINJONIDEGA, sinepikaste , kartul või tatar, toorsalatid, leib/sepik, õunamahl
3,50€

REEDE 14.02
ŠNITSEL KANAFILEEST,koorekaste , kartul või köögivilja- riis, toorsalatid, leib/sepik, jogurtijook
3,50€
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/paevapraad-0

*

Veel mõned näited erinevatest hindadest ja tasumispõhimõtetest.

Tallinn
Tallinna õpilaste kõhud tuleb vahelduva, kvaliteetse ja tasakaalus toiduga täis sööta 1,34 euro eest koolipäevas. Selles piirhinnas ei kajastu aga üksnes toidu maksumus, vaid see sisaldab ka kokkade töötasu, toitlustaja kommunaalkulusid, käibemaksu ja eeldatavalt ka kasumit. See summa on püsinud muutumatuna juba viis aastat, ehkki elukallidus ja sellega koos ka toitlustaja püsikulud on vahepeal suuri hüppeid teinud.

2014. aastal andis riik iga õpilase kohta toidurahaks 78 senti. Tallinna linn pani omalt poolt 56 senti juurde, et saaks kokku toidurahaks määratud 1,34 eurot, ilma et lapsevanemad peaksid omalt poolt juurde maksma.

Möödunud aastast tõstis riik oma panuse 78 sendilt ühe euroni. Tallinna ümbruskaudsed vallad jätsid omaosaluse kas samaks või panid omalt poolt sama palju juurdegi.

Tallinn aga samaga ei vastanud. Linn ei jätnud oma 56-sendist panust isegi mitte samaks, vaid alandas seda sama palju, kui riik juurde andis ehk võttis oma osa 22 sendi võrra vähemaks, andes õpilase kohta 34 senti toidurahaks. Kokku jäigi endiselt 1,34 eurot, mis on kokku lepitud alammäär.
https://www.err.ee/923451/hoolekogud-so ... aha-juurde

Tapa
Tapa Vene Põhikooli toitlustaja on Virumaa Koolitoit OÜ
1.- 9. klassideni on toit tasuta.
Lõuna hind 1 euro ja 25 senti.
https://tapavpk.kovtp.ee/toitlustamine

Viru-Nigula valla koolid
Toidupäeva maksumuseks on alates 01.08.2018 2.25, sealhulgas hommikusöök 0.34 EUR, lõuna 1.35 EUR ja õhtuoode 0.56 EUR.
Volikogu määrusega nr 16, 28.03.2018 on kehtestatud lapsevanema osalustasu suuruseks alates 01.09.2018 21 eurot kuus ühe lapse kohta. Vanema osalustasu makstakse 11 kuud aastas.
https://aserik.edu.ee/toidupaeva-maksumuse-muudatus/

Harjumaa, Kiili Gümnaasium
Kiili Gümnaasiumi koolitoidu (lõunasöök) maksumus on 1.86 eur/päev (alates 01.01.2018). Sellest 0.52 eurot tasub õpilase lapsevanem, 0.34 eurot tasub Kiili Vallavalitsus ja 1.00 eurot on riigi toetus.
Pikapäeva toidu maksumus on 0.75 eurot/päev (alates 01.01.2016), selle tasub lapsevanem terves ulatuses.
Õpetajate lõunasöögi maksumus on 1.64 eurot/päev (alates 01.01.2016).
Hommikupuder on õpilastele tasuta.
https://www.kiilivarahaldus.ee/index.ph ... 4&Itemid=5
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Võrdluseks, minu tänane ratsioon, kiitke või laitke.

2822 kcal
Rasvad 69%
Valgud 26%
Süsivesikud 4%

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus (tegelik - palju ma saan, soovituslik - 30-60aastasele soovitatav).

Vitamiin A - tegelik 1616.84 µg, soovituslik 900 µg
Vitamiin D - tegelik 20.72 µg, soovituslik 7.5 µg
Vitamiin E - tegelik 21.74 mg, soovituslik 10 mg
Vitamiin C - tegelik 108 mg, soovituslik 75 mg
Vitamiin B1 - tegelik 2.22 mg, soovituslik 1.4 mg

Vitamiin B2 - tegelik 2.13 mg, soovituslik 1.7 mg
Niatsiin - tegelik 88.18 mg, soovituslik 19 mg
Vitamiin B6 - tegelik 5.08 mg, soovituslik 1.6 mg
Vitamiin B12 - tegelik 17.62 µg, soovituslik 2 µg
Naatrium - tegelik 3.19 g, soovituslik kuni 3 g
Sool - tegelik 8 g, soovituslik 1.5-6.9 g
Kaalium - tegelik 5.29 g, soovituslik 3.5 g
Kaltsium - tegelik 580.7 mg, soovituslik 800 mg
Magneesium - tegelik 382.98 mg, soovituslik 350 mg
Fosfor - tegelik 2176.86 mg, soovituslik 600 mg
Raud - tegelik 15.01 mg, soovituslik 9 mg
Tsink - tegelik 15.44 mg, soovituslik 9 mg
Jood - tegelik 771.76 µg, soovituslik 150 µg
Seleen - tegelik 280.05 µg, soovituslik 50 µg

Hommikusöök - 1 tass kohvi vahukoorega, 200g peekonit praetud oliiviõlis, 4 suurt keedumuna.
Lõuna: 400g broileri kintsuliha praetud oliiviõlis, 300 g värsket kurki, 200 g värsket tomatit
Õhtu: 120 g õrnsoola lõhe, 200 g värsket kurki, 200 g värsket tomatit
Veevajadus: 1 pudel 1,5 liitrit Värska Originaal mineraalvett (sellest ilmselt ka soola ületamine, sest toidule ma soola ei pane üldse).
Päevas sisaldub ujumine 0,75 km.

Plussid, mida võiks nimetada
1. kõht tühi ei ole hetkekski ja mingeid näljasööste ei ole, öösel külmkapis ei käi
2. veresuhkur püsib hüpeteta 6-7 piirkonnas
3. mõte töötab väga hästi ja mingeid uimasuse/unisuse hooge pole (vt mineraalid ja mikro).
4. mingeid füüsilisi puudujääke vaatamata süsivesikute väga väiksele tarbimisele pole

Miinused:
1. mitte kõik ei suuda päeva alustada lihaga
2. kalkulaator hoiatab mind maksa ja neerude koormamise eest, hetkel on aga näidud korras
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Veebr, 2020 10:21, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas oliver »

Lõhe ikka 120g?
Lõhe kõrvale leiba või saia? Tundub kuidagi tilluke see õhtusöök?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ikka 120 g :oops:
On lihtsalt selline pakend.
Panin pühapäeval korvi ka Rehe täisteraleiva, kui kodus uurisin, siis leidsin, et see sisaldab 9% lisatud suhkrut, otsustasin lõhet leivale mitte panna :oops:
Seejuures tavaline leib sisaldab suhkrut 5%. Miks on tarvis teha sellist ostja petmist ja tervislikuna reklaamitavasse tootesse toppida topelt kogus suhkrut, jääb segaseks. Süsivesikuid on seal muidugi nii 40%, 9% on suhkur.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4567
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Nagu eespool mainisin, peab moodne eestlane rukkileiba hapuks, kui seda pole suhkruga "järele aidatud". Nii need töösturid ühest suust väidavad. Kui suhkrut pole, asendab seda linnasejahu või -siirup, vahet pole. Ostaks isegi suhkruta leiba, aga raske ülesanne ja jääb tavapoes lahendamata.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4835
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Some »

Pärnu rukkileib, Prismas, Selveris ja Maximas müügil, võib-olla ka teistes kettides: https://www.eestileib.ee/toode/parnu-leib/

Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega valmistatud vormileib, mis on oma maitselt leivalikult kergelt hapukas ning konsistentsilt tihe ja täidlane. Leib on pakendatud viilutatult kilepakendisse.
Pärnu rukkileib on tervisliku leiva etalon. Pärnu leiba pole lisatud ei pärmi, nisujahu ega ka suhkrut.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kõiksugu kaalulangetamise ja vormiparandamisega tegelevad inimesed ütlevad, et hommikused võileivad ongi paljudele see komistuskivi. Lihtsalt enesele teadmata, süües neli sellist täisteraleiva viilu võileiva alla a' 33g, tähendab see 12 grammi suhkrut. Kui jäetakse kohvile suhkur panemata - siis sama laksu saad enesele teadmata mujalt.

Ühesõnaga, toit sisaldab sinna topitud suhkruid nii palju, et see maksumaksja finantseeritav koolilõuna võiks väga vabalt olla tehtud paleo/LCHF stiilis. Mingit suhkrupuudust pole karta. Küll aga ei õnnestuks see rahapuudusel - kvaliteetne loomne toit+värsked köögiviljad on summana küllaltki kallid, mingit võiga söödavaks tehtava tatrapudru kilohind on palju odavam - ja küllap ka kcal hind. Kõht püsib kauem täis ja peale tundide lõppu pole nii suurt kihku McDonaldsisse edasi minna. Rammusaid/rasvaseid asju pole tarvis karta, lihtsalt seal on liigsete kalorite oht - tuleb kogust kontrollida.

Taolised, 3g viilu kohta suhkrut sisaldavad leivad oleksid asjakohased siis, kui füüsiline koormus on hirmus ja vaja on kiiresti omastatavat energiat (nt kes käivad lisaks 4 kehalise tunnile nädalas ka kolm korda a 1,5 tundi füüsilises trennis. Täna 80% inimestest taolist elu pole. Pigem on probleemiks stress (kortisool) ja kergesti omistatav energia tähendab füüsilise koormuse puudumisel selle kiirendatud rasvaks paigutamist, sest looduses tähendab stress hädaohtu ja keha valmistub selleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4567
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mingi kiiks sel Pärnu leival oli - vaatasin arvustusi ja muidugi - kui suhkruga leiba magusaks ei saa, siis kuidagi peab ju ikka saama! Lisatud linnasejahu... Linnastes muudab idanemine tärklise teatavasti suhkruks, nii et keemiliselt ei ole vahet. Täisa tavalist rukkileiba tahaks - rukkijahu, juuretis, vesi, soola pandi vist ka natuke. Lisaks peab leivapäts olema piisavalt suur, et õige küpsemisprotsess toimuks, poes müüdavad põrandaleivad on kõik selleks liiga väikesed (et inimesed jõuaksid leiva ikka ära süüa). Vormis on igasugust vedelat ollust võimalik küpsetada, aga nii meil varem leiba ei tehtud. Nõukaajal oli just vormileib see, mida loomadele söödeti - "lehmakeeks". Ja nüüd tunnistan pattu - oli üks lemmikleib, mida harva sai - Saaremaa leib, tegeliku nimega Borodino. Kes Saaremaale läks, pidi tooma leiba ja Tuuliku õlut. Linnasejahuga tumedaks ja magushapuks tehtud vormileib, maitset andsid peale puistatud koriandriseemned. Siis tuli iseseisvus, Borodinod hakati "ratsionaliseerima". Päts jäi järjest väiksemaks ja ühtlasi nätskemaks, koriandriseemneid raatsiti lisada järjest vähem. Pole ammu enam poes (Rimis) kohanud, vist ei toodeta enam.
Väike otsing näitas, et ikka toodetakse https://www.selver.ee/borodino-leib-saare-leib-320-g Kallis leib, oli ka varem teistest veidi kallim, aga kvaliteet pole enam endine.
Viimati muutis Jaanus2, 18 Veebr, 2020 15:53, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lehmakeeks oli vormileiva odavam variant (olid kas 16 või 12 kopikat päts), selle iseärasus seisnes selles, et taignasse segati poes kõvaks läinud (mitte ära ostetud) vormileiba peeneks jahvatatud kujul. Ühelehmapidajale oli see täiesti arvestatav moodus lehmale jõusööta asendada. 16 kopikane leib oli täitsa hea toona, kui õnnestus pehmena saada, kuna siis kilesid ei tuntud, siis pidi õigel ajal löögile saama - järgmine päev olid nad poes juba kõvavõitu.

Minu roll lapsena oli maal muuhulgas lõuna paiku (kui kaup tuli), tarida poest lehmakeeks kohale - sestap enamvähem tean, millest jutt :D
Saaremaa leib, tegeliku nimega Borodino.
Selle maitseomaduste alus oli muidu peedisiirup, samast siirupist tehakse ka (peedi)suhkrut. Sai ka üks suvi leivatehases töötatud :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas oliver »

86 aastal umbes oli lavkaautol kongiga käru järel justnimelt lehmaleiva pärast, mutikesed ostsid seda ikka nii 20-30 pätsi korraga. Ega tal midagi häda polnud, polnud nii magus ja ilma seemneteta. Tänasel päeval ilmselt seda ainult võtakski...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist