Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

[vtl]

...Mis puudutab kohustuslikku küsimust, et milleks relva vaja on, siis peale enesekaitse esimese relva puhul polegi midagi eriti ütelda.

Laskesportlase litsentsi säilitamiseks peaks justkui võistlemas aegajalt käima, kui just ajaliselt turvakoolitus ja relvaluba omavahel järjestikku ei lange. Praktikas ei ole võistlemine relva ja luba omamata eriti meeldiv tegevus, seega loogiline järjekord oleks relvaluba->võistleja litsents-> relvaloale soovi korral vastav märge.

Mina ütlesin esmase relvaloa taotlemisel ametnikule vist nii, et a) hädaolukorraks; b) laskeharrastusega tegelemiseks. Sportlase tähte sellepeale küll ei antud, aga relvaloataotluse ära sain põhjendatud. Täna on isegi lihtsam, et põhjendust ei ole vaja.

Laskesportlase litsentsi saamiseks pead olema kõigepealt läbinud turvakursuse ning olema tunnustatud laskespordiklubi liige. Litsentsi säilitamiseks pead näitama, et oled aktiivne. Näiteks EPLÜ nõuab, et koguksid aastas vähemalt 5 võistluspunkti. See tähendab minimaalselt kolmel klubisisesel L1 ning ühel veidi suuremal L2 võistlusel osalemist. Või 2x L2 + 1x L1.
Sellise tasemega võistlused on tunni-paariga läbitavad ning saavutatud koht ei ole oluline. Peamine on mitte saada disklahvi nt. ohutusreeglite rikkumise tõttu, muidu jääb matchpunkt saamata.
Nii mitmedki harrastajad "treenivad võistlusel" ning piirduvadki ainult aastas kolmelt-neljalt võistlustelt läbijalutamisega.

[Kriku]

Isiklikud märkused eemaldatud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See teema läeb siin ju järjest lõbusamaks

Mäletan hästi, mind "vaadati" 1990te algul minu esmast (tsiviil)relvaluba tehes Tallinna politseis(-siis veel Lubja tänaval) nagu üht õiget ja tubli eesti meest - enamgi veel, teooriaeksami juriidikas tsipa puterdades "aidati" mind kenasti järje peale tagasi
Aga nüüd siis "vaadatakse" esmast (enesekaitse)relvaluba taotlevat eesti meest nagu maniakki

Muig. Tõenäoliselt ei läinud sa politseisse anonüümse tänavakõutsina, vaid olid juba siis prominentne tegelane, keda teati-tunti ja suhtuti aupaklikumalt.

..ma läksin toona politseisse oma esimest (tsiviil)relvaluba taotlema täiesti mõttetult tundmatu // tundmatult mõttetu nooremohvitserina - tollasest verivaesest alarahastet kaitseväest pealegi


Nõuanne teatavaks võetud, lähme teemaga edasi.

Kriku

[Kriku]

Teisisõnu – tavainimeselt nõutakse justkui snaipri oskusi.

See on muidugi jama. Isik, kes pole kordagi varem relva käes hoidnud, võib relvaeksami sooritamiseks vajalikud oskused kätte saada 8-10 tunni harjutamisega. Näiteks autosõitu ei õpi nullist alates mitte keegi nii kiiresti ära, ometi on autojuhiluba Eestis sadadel tuhandetel inimestel.

Aga minu arust ei tasu selle tõepoolest veidi vinguvas toonis artikli peale siiski pahandada. Selle sõnum on ju relvaomaniku vaatenurgast positiivne - relvaeksam on liiga raske, kuid politsei ei kavatse latti alla lasta. Palju halvem oleks, kui ajakirjanduses klopitaks üles vahtu, et relvaluba saada on liiga lihtne ning nõudeid tuleks tingimata karmistada. See tekitaks tuleviku suhtes palju rohkem rahutust.

[Kriku]

Tsitaat artiklist:
"Relvaluba on pikendamata ka Rahumäel endal, kuid temale sai komistuskiviks teooriaeksam, kus ta läbi kukkus. Laskekatsele Rahumäge ei lastudki."
Huvitav missugust teooriaeksamit siin silmas peetakse relvaloa pikendamisel? Need 3 küsimust tulejoonel relvaohutuse A ja O kohta ppa instruktori poolt pole ju teooriaeksam?

Nähtavasti peeti siiski seda silmas:

„Noor tüdruk küsis, mis on kolm põhilist ohutustehnika nõuet, et vältida õnnetusi käsirelvadega. Panin väga lihtsalt kirja, mida instruktorid mulle kunagi USA-s õpetasid: ära võta relva kätte, kui pole vaja. Kui oled kätte võtnud, ära pane sõrme päästikule ja kui oled ikkagi sõrme päästikule pannud, siis ära suuna relva inimese poole. Kui täidad kasvõi ühe neist nõuetest, siis õnnetust ei juhtu. Mulle öeldi, et kõik need on valed vastused. Neile olid ette kirjutatud teised nõuded. Sain teada, et ma ei jaga ohutustehnikast midagi. Saatsin nad kuu peale ja jalutasin välja,” ütles Rahumägi, kes on nüüd oma kaks relva hoiule andnud.

https://epl.delfi.ee/uudised/laskeekspe ... d=88925957

Selle kohta ei oska muud öelda, et kui ego on nii suur, et ei mahu ära isegi nii avarasse ruumi kui lasketiir, siis tekib tõesti igasuguseid probleeme

Küsimus muidugi on ka nõmedalt sõnastatud - kujutage ette, kui sõidueksami ajal küsitaks, mis on kolm kõige olulisemat liiklusreeglit...

[Kriku]

Täitsa huvitav ausalt öeldes, mida sellele vastama peaks. Mina oskaks sellele, mida ütles Rahumägi (ära topi sõrme päästikule, hoia relva ohutus suunas) lisada vaid, et kontrolli isiklikult järele, ega padrunit padrunipesas pole. Soovitavalt pärast salve eemaldamist

[vtl]

...Noor tüdruk küsis, mis on kolm põhilist ohutustehnika nõuet, et vältida õnnetusi käsirelvadega...
Küsimus muidugi on ka nõmedalt sõnastatud - kujutage ette, kui sõidueksami ajal küsitaks, mis on kolm kõige olulisemat liiklusreeglit...

Need kolm reeglit on ilmselt “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid”, “ära suuna relva millelegi, mida sa ei plaani hävitada” ja “sõrm liigub päästikule alles siis kui on kindel soov lask sooritada”
Neljas reegel oli ka - tuvasta alati oma sihtmärk ja see, mis selle taga on.

Aga kolm kõige olulisemat reeglit autoroolis saab küll välja tuua ja ma olen vahel ka inimesi selle järgi sõitma õpetanud
1) Kui sa autot juhid, siis tee seda nii, et sa ise kellelegi otsa ei sõida ja vaata, et ka keegi sulle otsa ei sõidaks;
2) Arvesta sellega, et kõik teised sinu ümber on purulollakad, nendelt võib kõike oodata ja nad ei vastuta oma tegude eest;
3) Nii vasakult kui paremalt teine pedaal on piduripedaal. (See reegel kehtis käsikastide ajastul)

Neljas reegel oli ka - edasijõudnutele: Kamaz-il ON alati peatee.

[Kriku]

Need kolm reeglit on ilmselt “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid”, “ära suuna relva millelegi, mida sa ei plaani hävitada” ja “sõrm liigub päästikule alles siis kui on kindel soov lask sooritada”

Sel juhul 2/3 langevad sisuliselt kokku sellega, mida ütles Rahumägi. Kui ta oleks ise sõbralikumalt käitunud, oleks ta oma loa ülima tõenäosusega saanud ka.

[EOD]

Mina võtsin väljaõppes kasutusele nõukaaegsed ohutusnõuded. Lollikindlad, mõeldud ka neile, kes on nürid kui Siberi vilt.
Ainsa muudatuse tegin punktis, et laskmine tuleb katkestada madalalt lendavate lennukite ilmumisel. Sõna "lennukite" asendasin sõnaga "õhusõidukite".
See punkt on muusead aktuaalne Männiku tiirus. Kui ohuala D20 Männiku polügooni kohal on aktiivne, lendavad paljud Saku kaudu sisenevad või väljuvad visuaalreeglite järgi lendavad õhusõidukid otse üle lasketiiru kõrgusel alla 1200´ merepinnast ehk alla 300 meetri maapinnast. Kuul (ka rikošetist) on aga sel kõrgusel reaalselt ohtlik.

[vtl]

Need kolm reeglit on ilmselt “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid”, “ära suuna relva millelegi, mida sa ei plaani hävitada” ja “sõrm liigub päästikule alles siis kui on kindel soov lask sooritada”

Sel juhul 2/3 langevad sisuliselt kokku sellega, mida ütles Rahumägi. Kui ta oleks ise sõbralikumalt käitunud, oleks ta oma loa ülima tõenäosusega saanud ka.

Ja jah ja ei. Rahumäe kirjeldatud reeglistik on valel loogilisel alusel üles ehitatud. Äkki on see mingi keskmise ameeriklase peakuju järgi sõnastatud.

1) ära võta relva kätte, kui pole vaja.
BS. Relva kättevõtmist ei tule karta, kui relva käsitsetakse kui laetut.
Samahästi võiks liiklusreeglitesse kirjutada "ära mine autoga sõitma kui vaja pole".

2) Kui oled kätte võtnud, ära pane sõrme päästikule
Iseenesest mõte on õige, aga järjekord vale. Kõigepealt tuleb relva kätte võttes jälgida ohutut suunda ehk tegeleda järgmise, kolmanda punkti teise poolega. Ka siis kui sõrm ei ole päästikul, ei tohiks relva kätte võttes suunata seda ühelegi teisele inimesele ega oma kehaosale.

3) ja kui oled ikkagi sõrme päästikule pannud, siis ära suuna relva inimese poole.
Kah iseenesest ei oleks nagu vale, aga jällegi järjekord tagurpidi. Siit jääb praegu vale mulje, et kui näpp ei ole veel päästikul, siis nagu võiks inimese poole suunata? Ei, kõigepealt jälgid relva kättevõtmisel ja liigutamisel pidevalt ohutut suunda, seejärel liigub relv märki ja alles siis läheb sõrm päästikule. Aga mitte ei pane sõrme päästikule ja siis ei hakka vaatama, et ei oleks inimese poole suunatud.

[Kriku]

1. on jah jama, aga järgmiste puhul on vestlusruumi. Sama ka minu vastusega - selles küll ei sisaldu "käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid", aga padrunipesa kontrollimise mõte on siiski justnimelt selles, et kui sa isiklikult veendunud ei ole, et tulirelv pole laetud, siis kindlasti tee seda... Kui nüüd esitada täpsustav küsimus, miks on vaja padrunipesa kontrollida, köhiksingi ma välja "eelduslikult on iga tulirelv laetud" vms. Tahan öelda, et inimene võib küll õigesti käituda, aga ei pruugi alati väga korrektselt üldiselt üksikule minnes selgitada, miks ta õigesti käitub. Ja ka teistpidi - inimene võib mõne üldise kuldreegli pähe õppida, aga olla suutmatu seda konkreetsetel juhtudel rakendama.

Samas see “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid” ei ole absoluutse käsuna ka õige. Seda järgides ei tohiks näiteks kunagi relva suudmest sisse vaadata - ka siis mitte, kui oled relva just isiklikult tühjaks laadinud & kontrollinud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

90te keskel käibisid KV Ohvitseride kursustel hoopis 7 asjakohast reeglit:

KOHTLE ALATI IGA RELVA NAGU OLEKS TA LAETUD

SAANUD RELVA KELLELTKI, ERALDA KOHE SALV

RELVA KÄSITSEDES HOIA TORU OHUTUS SUUNAS

RELVA KÄSITSEDES ÄRA KUNAGI HOIA SÕRME PÄÄSTIKUL

ÄRA TOETU HOOLETULT RELVALE

ÄRA LASE OMA RELVA KÄEST VÕI SILMIST

ÄRA ASETA RELVA EBAKINDLASSE ASENDISSE


Mis oleksid aga need miskid "kolm kõige tähtsamat", ei suudaks ma ka kindlasti välja tuletada - mistap on ka hr RAHUMÄGI frustratsioon teda pookinud PPA tibi üle mulle täiesti arusaadav

[vtl]

1. on jah jama, aga järgmiste puhul on vestlusruumi. Sama ka minu vastusega - selles küll ei sisaldu "käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid", aga padrunipesa kontrollimise mõte on siiski justnimelt selles, et kui sa isiklikult veendunud ei ole, et tulirelv pole laetud, siis kindlasti tee seda...

Padrunipesa kontrollimine ei taga veel seda, et relv oleks ohutu. Näiteks lahtise lukuga relv (nagu nt. meie KV/KL-st läbi käinud "tavotiprits" Carl Gustaf M45) käitub risti vastupidi sellele reeglile - kui padrunipesa on tühi ja lukk taga, kuid salv on alla jäänud, siis nii kui luku ette lased võetakse padrun kaasa ja KOHE käib pauk. Kes ei ole selle relvasüsteemiga kokku puutunud, võib vägagi suure üllatuse (kui mitte õnnetuse) osaliseks saada.
Aga kui universaalselt lähtuda sellest, et relv ON laetud, siis arvestad sa ka võimalusega, et relvasüsteem on teistsugune, padrun on pesasse kinni jäänud vms.

Samas see “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid” ei ole absoluutse käsuna ka õige. Seda järgides ei tohiks näiteks kunagi relva suudmest sisse vaadata - ka siis mitte, kui oled relva just isiklikult tühjaks laadinud & kontrollinud.

Tegelikult ei vaadatagi relva suudmest sisse. Ka siis mitte, kui oled relva just isiklikult tühjaks laadinud ja kontrollinud. Just sellel põhjusel, et võib-olla sa ei märganud mingit detaili - nt. extractor läks katki, padruni tagumine ots on oksüdeerunud. Laskmise ajal ei pruugi katkist ekstraktorit alati märgata, kuna kest võidakse välja visata ka püssirohugaaside abil, aga käsitsi tühjakslaadimise ajal jäi viimane padrun pesasse.

Relva suudmest on kindel sisse vaadata siis ja ainult siis, kui relv on ohutuks tehtud ning siis lahti võetud.

[Walter2]

Need kolm reeglit on ilmselt “käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid”, “ära suuna relva millelegi, mida sa ei plaani hävitada” ja “sõrm liigub päästikule alles siis kui on kindel soov lask sooritada”

Sügisesel laskekatsel olid Põhjaprefis tulejoonel vastused:

1. käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid;
2. suuna/hoia relv alati ohutusse suunda (sisetiirus märklehe poole);
3. sõrm vii päästikule alles lasu sooritamiseks;

täiesti aktsepteeritavad ning lubati asuda praktilise lasketegevuse juurde. Tunnustuseks ppa ametnikud käitusid täiesti inimlikult, eelnevalt hoiatati et ohutusreeglite rikkumisel võidakse laskekatse katkestada ning parasjagu kõrvalrajal higistavat püstoliomanikku kutsuti korduvalt korrale sõrme päästikul mitte hoidma.

[Kriku]

1. on jah jama, aga järgmiste puhul on vestlusruumi. Sama ka minu vastusega - selles küll ei sisaldu "käsitse alati kõiki tulirelvi kui laetuid", aga padrunipesa kontrollimise mõte on siiski justnimelt selles, et kui sa isiklikult veendunud ei ole, et tulirelv pole laetud, siis kindlasti tee seda...

Padrunipesa kontrollimine ei taga veel seda, et relv oleks ohutu. Näiteks lahtise lukuga relv (nagu nt. meie KV/KL-st läbi käinud "tavotiprits" Carl Gustaf M45) käitub risti vastupidi sellele reeglile - kui padrunipesa on tühi ja lukk taga, kuid salv on alla jäänud

Kõik õige, aga ma ülal siiski soovitasin padrunipesa kontrollida pärast salve eemaldamist (ilmsetel põhjustel).

Üldiselt, see, mis järjekorras inimene iseenesest õigeid asju välja ütleb ja kuidas tegutseb, ei ole väga jäigas seoses. Põhjuseks on see, et inimese peas võivad tegevused olla organiseeritud eesmärkide järgi ning tulemusena kirjeldatakse neid tagurpidi, esiteks öeldakse välja eesmärk. Kui inimesele relv kätte anda ja vaadata, kuidas ta sellega toimetab, siis saab kõik kohe selgeks.

Rahumäe (ega ka teiste kergesti frustreeruvate isikute) frustratsioonist ma ei saa aru - selle asemel oleks palju eesmärgipärasem ilmutada natuke lahkust ja natuke huumorimeelt.