REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[loomake]

Testide suurendamis eesmärk on juba üksi see, et selles nimistus olevatest sümtomitest on mul röga, peavalu, ja kõhulatisus. Ma ei istu käimlas põlvini rögas, kopsud vilisemas ja ei holia peast kinni. aga Need kolm kergelt on olemas. Äkki olen lihtsalt midagi "huvitavat söönud ja pea valutab koduõppest jne. Ei tea lihtsalt.
Koroonaviiruse sümptomid esinemissageduse järgi:
palavik (87,9%)
kuiv köha (67,7%)
väsimus (38,1%)
röga (33,4%)
õhupuudus (18,6%)
lihas- või liigesevalu (14,8%)
kurguvalu (13,9%)
peavalu (13,6%)
külmavärinad (11,4%)
peapööritus/oksendamine (5,0%)
ninakinnisus (4,8%)
kõhulahtisus (3,7%)
vere köhimine (0,9%)

Alati segadus kui arst ütleb, et ma annaksin märku kui valus on. Kas see tähendab, et enam ei kannata välja valus või huvitab teda pigem millal on valuhaisting.

[Fucs]

Mehed hakkavad vaikselt taipama nn kriisireguleerimise laia mõõdet

Mina nüüd küll ei ole "see mees" kes hakkab praegu selliseid asju taipama.
Eelmisel lehel läks teema läpakate peale lappama... et pole enam saada jms.
Selle pärast pidasin vajalikuks mõningaid elementaarseid asju meelde tuletada.

See Ärilehe artikkel New York Times`ist, mille lingi ma panin....

Eesti on tuntud ühe tehnoloogiateadlikuma riigina maailmas, mis on potentsiaalselt suur eelis, kui haiguspuhang sunnib majandustegevuse internetti. Tarkvara Skype’i jaoks kirjutati Tallinnas. Sõidujagamis-, elektritõukeratta- ja toidu kojutoomise teenus Bolt, mis esitab väljakutse Uberile, baseerub siin.

Kaitsemaske, desovahendeid, piima ja vorsti ei saa internetis toota ega selle tootmist internetti üle kolida.
Igasugused "Uber, Sõidujagamis-, elektritõukeratta- ja toidu kojutoomise teenus Bolt" ei tooda mittemidagi ja nende tegevus saab toimida ainult siis, kui keegi kuskil lehma üles kasvatab, selle ära tapab, vorstiks ajab ja selle eest saadud rahaga neid vahendus- ja mugavusteenuseid ostab. Ja Bolt`il pole midagi kellelgi viia, kui keegi seda vorsti enam ei tooda. Ja kogu müstika.

****

Siia tekstilaviini alla mattusid IMHO kaks head artiklit, millede lingid sai siia pandud. Kuna sellise infovoo puhul keegi enam linke klikkida ei jõua ja loetakse ainult pealkirju (kui sedagi), siis kopipasteedin need lugemiseks nüüd siia.

Jaak Uibu: koroonaviiruse epideemiaks Eestis valmisolek puudus

Piirangutega viiruseleviku tõkestamiseks jäädi hiljaks, aga peaksime küsima, miks nii läks.

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst ja tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli õigus vaid NSVLi peasanitaararstil. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses.

Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänapäevalgi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: «Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu.»

Üldiselt sanitaarteenistus hoidis omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt, neurokirurg Andres Ellamaa sõnul: käivad ringi, krunn kuklas, ja muudkui kontrollivad.

Nüüdseks on sanitaar-epidemioloogiateenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: «Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud, kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest, kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte.»

Tõuke kirjutada artikkel praeguse olukorra kohta Eestis sain ajakirja Eesti Arst 2019. aasta jaanuarinumbri avaldatud Kuulo Kutsari kirjutisest, milles käsitleti valmisolekut epideemiateks. Teise tõuke sain Saaremaa patrioodilt Anti Liivilt, kes kunagi aitas seadustesse viia minu poolt pakutud termini «rahvatervis».

Olukorra tõsidust maailmas näitab Mihhail Gorbatšovi üleskutse valitsustele hoiduda sõjategevusest ja aidata nii kaasa praeguse koroonaviiruse pandeemia tõkestamisele. Kes teda kuulab!

Miks ma arvan, et epideemiaks Eestis valmisolek puudus? Selleks on seitse põhjust:

1. Likvideeriti profülaktilise meditsiin instituut 1997, kaheksakümnendatel kandis see nimetust Tallinna epidemioloogia, mikrobioloogia ja hügieeni instituut. Seal tehti tõsist rakendusliku iseloomuga teadustööd epidemioloogia, viroloogia, mikrobioloogia ja hügieeni valdkonnas. Likvideerimine toimus Eesti tippteadlaste soovitusel, kelle hinnangul oli asutuse teadustase rahvusvahelises plaanis nõrk, aga vajaduspõhisust ei arvestatud, otsustas tippteadlaste rahaarmastus.

2. Epidemiolooge Tartu ülikool ei koolita ja ega rahvatervise magistrantuur kellestki epidemioloogi tee või teeb seda formaalselt – niisiis puuduvad asjatundjad; epidemiolooge ei ole isegi enam nomenklatuuris. Geneetika ja semiootika vohamine ei kompenseeri sanitaarala puudumist.

3. Piirangutega jäädi hiljaks, vt terviseameti hiljutisi väärrahustavaid hinnanguid; selle kommunikatsioon on olnud selgelt puudulik ja ühekülgne. Selle ameti tegevuse hindamiseks tuleks algatada ametkondlik juurdlus.

4. Eesti ei ole püüdnudki koolitada epidemiolooge Euroopa Liidu programmide alusel.

5. Läinud reedel, 13. märtsil oli valitsuse pressikonverents eriolukorrast. Nägime, kuidas tund aega rääkisid ministrid teemal, milles asjatundlikkuse kujunemiseks õpitakse aastaid. Miks nad võtsid sõna seal, kus peaksid olema spetsialistid? Viimaseid ei ole, niisiis peavadki ministrid hädaolukorras esinema. Sotsiaalministri ametikoht ei tee Tanel Kiigest veel epidemioloogi. Paari aastaga on sõbralikust inimesest saanud bürokraat, kes ei võta enam nõuandeid kuulda. Nii oli rahvatervise arengukavaga, kust tähtsamast tähtsaim näitaja – sündimus – oli välja jäetud. Selle lisamist pidin pool aastat sotsiaalministeeriumilt taotlema, aga tulemus on ikka veel ebaselge.

6. Nõukogude ajal liikus anekdoot: mis on need tegurid, mis panevad inimese tegutsema? Vastus oli: surmahirm, sugutung ja sotsialistlik võistlus. Analoogia sunnib küsima: mis sundis praegust valitsust end mobiliseerima viiruse vastu, kui minu paljude aastate palumiste peale ei moodustatud sadade tuhandete sündimata laste puhul ei ministrite komisjone ega asjatundjate komisjone? Sagedane vastus oli: meil on arengukava! Praegune aktiivsus küll, aga küllap oli tõukeks hirm teistest riikidest abinõudega maha jääda. Aga takistasid erakorraliste abinõude rakendamist firmade ja ühenduste majanduslikud huvid.

7. Ülo Vooglaid küsis õigustatult: kuidas kehtestada Eestis personaalse vastutuse printsiip? Arvan, et see tuleks monteerida kõigepealt ministeeriumide põhimäärustesse. Ennistada tuleks karistusseadustikus ametialane lohakus, mis sealt tosin aasta tagasi vaikselt kõrvaldati. Küllap siis tagatakse ka ametialane kompetentsus ja näiteks terviseametit valitakse juhtima erialalt teadlik inimene.

Kas koroonaviiruse epideemilises levikus on ka midagi positiivset? On küll, see annab kainestava hoobi globalismile ja naudingutele suunatud eluviisile ning toob otsustajate teadvusse asjaolu, et Eesti vajab ka tänapäevase koolitusega arste-epidemiolooge.

Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks. Pettuvad seepärast, et Eestis pole epidemioloogia, diagnostika ja ravi alal juhtivat keskust – kõik on ühe targad, ei ole spetsialistide hierarhiat, ei ole otsesidemeid teiste maade haiguskollete kustutajatega. Kõik käib aegluubis WHO bürokraatia kaudu.

Epidemioloog Kuulo Kutsar: terviseamet alahindas õigel ajal ohtu

Epidemioloog Kuulo Kutsari hinnangul oleme täna seisus, kus kaitsevahendeid ja testimise võimekust napib, kuna terviseamet alahindas õigel ajal ohtu. Kutsari sõnul on epipeedia ohjeldamiseks vaja ka minimaalsete kaebustega isikute laboratoorset testimist, sest enamik nakkuse levitajaid ei tea, et haigust kannavad.

Kutsar ei pea õigeks ka praegu veel plaaniliste operatsioonide ära jätmist, kuna hetkel on haiglaravi vajavaid koroonahaigeid väga vähe.

Epidemioloog Kutsar peab rumalaks terviseameti vahepealset otsust muuta testimise metoodikat ja mitte võimaldada paljudele inimestele testimist. Tema sõnul oli see avalikkusele arusaamatu ja nakatunud inimeste õigusi rikkuv tegevus. Samuti rikkus see seireandmete korrektsust ning tootis mittevõrreldavaid ning statistiliselt vääraid andmeid.

«Sama vea tegi ka Hiina, kui nad veebruari algul loobusid haigusjuhu laboratoorse kinnitamise nõudest ja jätsid alles ainult kliinilise uuringu nõude. Nad said oma veast kiiresti aru ja taastasid nädala pärast laboratoorse kinnituse nõude,» selgitab Kutsar.

Kutsari sõnul oleme täna seisus, kus kaitsevahendeid ja muud vajalikku testimiseks napib seetõttu, et terviseamet alahindas ohtu ja jäi ettevalmistustöödega kardinaalselt hiljaks. «Nii teste kui ka kaitsevahendeid oleks pidanud vähemalt kaks kuud varem varuma hakkama, juba siis, kui Hiinas olukord kontrolli alt väljus,» leiab Kutsar.

Kuna koroonaviirusnakkusele on iseloomulik kerge (80%) haigusvorm ning esineb ka asümptomaatiline viiruskandlus, siis on võimalik, et noored inimesed puutuvad viirusega küll kokku ja nakatuvad, kuid väheste haigusnähtude või asümptomaatilise ehk haigusnähtudeta kandluse tõttu nad põevad haiguse läbi kerges vormis, arsti poole ei pöördu ning seire neid ei registreeri.

«Arvestades viimast asjaolu, on vaja, et ka minimaalsete kaebustega või riskipiirkonnas viibinud isikud saaksid ennast laboratoorselt testida. See annaks väga olulisi andmeid ka epideemiatõrje meetmete valikuks ja rakendamiseks. Kahjuks meil sellele ei mõelda või ei osata mõelda,» tundis Kutsar muret. «Perearsti nõusoleku küsimine oluliselt pidurdab diagnoosimist.»
Epideemia vaibumine ei allu hooajalisusele

Kutsari hinnangul ei ole haigestumise haripunk Eestis veel kohal. Selle saabumine ja epideemia vaibumine Eestis ei allu Kutsari sõnul kahjuks hooajalisusele. Samuti peab arvestama sellega, et tegelik nakatunute arv on oluliselt suurem kui terviseameti statistika.

«Kui enam ei testita kaebustega kergeid patsiente ja ainult väljakujunenud sümptomitega inimesi perearsti suunamisel, siis see ei kajasta ligilähedaseltki tegelikku nakatunud inimeste hulka,» selgitas Kutsar.

Epidemioloogi sõnul on väga oluline, et testitavasse riskirühma kuuluks teiste hulgas ka igapäevaselt kliente teenindav personal (poemüüjad, iluteenuse pakkujad jt). Hetkel see nii ei ole. «Kui nad ei kuulu terviseameti määratud riskigruppi, siis neid ei pea perearstid ega terviseamet kontrolli all hoidma ega vajadusel testima. See puudus jätab selge kanali viiruste võimalikuks levikuks/ülekandeks viirusekandjalt teenindajalt kliendile ja nakatunud kliendilt teenindajale. See nakatumisahel võib paljude kontaktide tõttu väga pikk olla, soodustades epideemia levikut,» leiab Kutsar.
Paberraha ja müntide ohtlikkus on üle paisutatud

Kutsar paneb kõigile südamele, et viirus võib üle kanduda ka õues viibides. «Välisõhus võivad viirused üle kanduda üksteisele lähedal viibivate inimeste vahel. Eriti peaks vältima sellises rühmas viibimist, kus keegi köhib või aevastab. Mõnes viiruse intensiivse levikuga riigis on antud korraldus, et üle viie inimese ei tohi koos viibida,» räägib Kutsar.

Ühistranspordivahendite kasutamist tuleks Kutsari sõnul vältida – nii lennukis, trammis, trollis, bussis kui ka taksos on inimesed üksteisele lähemal kui meeter (see on WHO soovitus), USA haiguste kontrolli keskus soovitab kaks meetrit, ja viimane distants on katseliselt kinnitatud ning see on parim distantseerumise lahendus.

Paberraha ja müntide ohtlikkus on Kutsari arvates üle paisutatud – need võivad erandkorras saastuda viirustega, kuid selle tõenäosus on väga väike, pealegi kasutab raha väike osa elanikest.

Toidukauplustesse soovitab Kutsar minna hommikul vara või õhtul hilja, mil ostjaid on vähe, ja hoiduda eemale teistest ostjatest ja poesaali teenindajatest. «Ma ei soovita tasuda ostu eest kassapidaja juures, vaid iseteeninduskassas ja pärast kaubakäru ja iseteeninduskassa ekraani kasutamist desinfitseerida käed kaupluses välja pandud seadmes,» soovitab Kutsar.

Kui töökohas on koroonaviirusesse haigestunu, peaks kogu töökollektiiv laiali minema, s.t minema kodu-isolatsiooni. «Kontaktsetena peaksid nad ennast ka testima, mida uus terviseameti juhis keelab tegemast,» ütleb Kutsar.
Plaaniliste operatisoonide edasi lükkamine ei ole õige samm

Haiglates on ära jäetud enamik plaanilisi operatisoone ja valmistutakse kriitiliste haigete saabumiseks. Olukorras, kus koroonaviiruse tõttu on haiglaravil ühe käe sõrmedel loetav arv inimesi, ei ole Kutsari sõnul mõistetav teiste haigete abistamise lõpetamine tervikuna.

«Mida teevad arstid, eeskätt kirurgid, aga ka teised eriarstid ning õed – kas ootavad, kui Eestis vajab mitme kuu pärast haiglaravi sadu koroonahaigeid? Haigla kriisiplaani järgi peab voodifond olema ümber korraldatud nakkushaigete hospitaliseerimiseks 24 tunniga – milleks peavad arstid-õed istuma praegu käed rüppes ja ootama Covid-19 haigeid aktiivravi haiglates üle Eesti? See on ressursi raiskamine, sest plaanilise operatsiooni eel tehakse patsiendile põhjalikud ja kulukad uuringud, mis paari kuuga aeguvad ja tuleb alata jälle otsast peale,» selgitab Kutsar.

“Plaaniliste operatsioonide ärajätmine on kahe teraga mõõk,» jätkab ta. «Ühest küljest nagu välditakse patsientide poolt viiruste toomist ja levitamist haiglas, kuid teiselt poolt jääb enamik krooniliste haigustega patsiente ravita, nende haigus ägeneb ja süveneb ning lõpplahendus on hilisem ravikulude kallinemine või patsiendi surm.»

Kutsar leiab, et see on patsientide tervist mittearvestav ja halvendav meede. Ka meie põhiseadus ütleb, et igale elanikule peab olema tagatud tervis, rõhutab Kutsar. «Igal juhul on see valitsuse poolt läbimõtlemata ja elanike, eeskätt vanemaealiste patsientide, tervist mittearvestav ja kahjustav tegevus,» hoiatab ta.

[Kapten Trumm]

See segadus saab selgemaks veits suve poole, kui läheb soojemaks ja need rutiinsed külmetused-paraviirused "turult" kaovad.
Hetkel on igal sammul rögisejaid ja tati löristajaid, päris väsitav on juba jälgida (vanasti ei pannud tähele).
See suur mood nüüd käia äkki terviseradadel tekitab taolisi juurde mis kole - kui toas harjunud keha satub äkki metsa külma kätte, siis kohanemine võtab aega ja tulemuseks võib olla mitte tervise paranemine, vaid halvenemine. Ei maksa üle pingutada.

Epidemioloog Kuulo Kutsar: terviseamet alahindas õigel ajal ohtu

Ma seda arvasingi. Et vana ei lastud eetrisse, kuna ta poleks kinnitanud ametlikke eduraporteid. Olen kokku puutunud, suht põhimõtteline vana on.

Epidemioloog Kutsar peab rumalaks terviseameti vahepealset otsust muuta testimise metoodikat ja mitte võimaldada paljudele inimestele testimist. Tema sõnul oli see avalikkusele arusaamatu ja nakatunud inimeste õigusi rikkuv tegevus. Samuti rikkus see seireandmete korrektsust ning tootis mittevõrreldavaid ning statistiliselt vääraid andmeid.

Aamen. Peaks vist selge olema. Õnneks on vähemalt peaminister ise sellest veast aru saanud ja parandus käib juba.

[atnekas]

Oma teema on veel töömoraal - paljud need elutähtsad inimesed on tegelikult päris pisku palgaga ja võib tekkida lihtsalt võimalus võtta endale ise haigekassast haigusleht ja mitte ilmuda. Mina pingutasin eelmine nädal kõvasti, et oleks anda mitte ühekordne mask, vaid korralik respiraator prillidega. Õnnestus.

Inimesi on juba ähvardatud tugevama jõuga.
See oli väga huvitav lähenemine.

Arstide palgal pole häda, aga med.õdedega võib tekkida küsimus, et kui Sul on mingi krooniline haigus (diabeet väga levinud), siis miks peaksid mitte-piisavate isikukaitsevahenditega meeletult riskima? Ei ole kursis ja järgnev on vaid subjektiivne arvamus, aga mingitest videotes on mulle jäänud mulje, et kantakse skafandrit palatites. Muidu ongi nii, et nakatumine 8% med.personali hulgas nagu Itaalias.

Ei oma andmeid meie varustustaseme kohta, aga kas meil selliseid skafandreid on piisavalt? Selle N95'ga on vist igapäevaselt kõrge proteiin+geen+aerosooli kontsentratsiooniga ruumides liikumine väga riskantne?

Kui ilma nende vahenditeta peab mingit kroonilist haigust põdev keskealine (või ka noorem) meedik sundkorras tööd tegema, siis meenutab see pisut 86. aastat.

[Fucs]

Pangad tõstavad eriolukorra tõttu viipemakse limiiti
https://tarbija24.postimees.ee/6927839/ ... se-limiiti

Välisministeerium ulatab Eesti ettevõtjatele abikäe
https://www.postimees.ee/6927835/valism ... ele-abikae

[Kapten Trumm]

Epidemioloogi sõnul on väga oluline, et testitavasse riskirühma kuuluks teiste hulgas ka igapäevaselt kliente teenindav personal (poemüüjad, iluteenuse pakkujad jt). Hetkel see nii ei ole. «Kui nad ei kuulu terviseameti määratud riskigruppi, siis neid ei pea perearstid ega terviseamet kontrolli all hoidma ega vajadusel testima. See puudus jätab selge kanali viiruste võimalikuks levikuks/ülekandeks viirusekandjalt teenindajalt kliendile ja nakatunud kliendilt teenindajale. See nakatumisahel võib paljude kontaktide tõttu väga pikk olla, soodustades epideemia levikut,» leiab Kutsar.

Aamen rasvases kirjas.
Selle Kutsari jutu puhul tundub mulle, et TA seltskond kaamera ees polnud lihtsalt ülesannete kõrgusel.

[Fucs]

Kahel vabatahtlikul päästjal tuvastati koroonaviirus

Päästeameti ühtses päästevõrgustikus on kahel vabatahtlikul päästjal tuvastatud koroonaviirus ja nad viibivad kodusel ravil. Diagnoosid kinnitati märtsi alguses. Enne haigussümptomite ilmnemist ei viibinud nad päästekomandos ega puutunud kokku ühegi kolleegi ega abivajajaga, mistõttu jõudis ka info COVID-19 nakatumisest päästeametisse viivitusega.

https://www.ohtuleht.ee/995913/kahel-va ... oonaviirus

[Kriku]

Suurima opositsioonierakonna silmatorkava esindaja Jürgen Ligi arvates nähtavasti on meil ennatlikult väga radikaalseid meetmeid võttev valitsus.

Ma tahaksin elada tavapärast elu, käia tööl, suhelda, kuulda ka suurematest asjadest kui pisik, ujuda ja sugugi mitte lennata. Mitte mina pole siin tähtis, vaid et sellistest inimeste tahtmistest kujuneb elu ja majandus. Kui meid on pandud neist loobuma, saame veel vähem käia tööl, suhelda, osta, vormistada eluasemelaene, toota ja abivajajaid aidata, ravida näiteks.<

Ma pole epidemioloog, aga parimaid asjatundjaid küsitledes olen teada saanud, et nad kardavad avalikult rääkimise korral sõimata saada, ent me mõtleme ühes suunas: ükski viirus ei ole ei meditsiiniliste tagajärgedega võrreldes ega absoluutselt pälvinud selliseid reaktsioone ega põhjustanud sellist majanduse ja elu vabatahtlikku tardumist kui see.

[...]

Inimestel on omadus haigustesse surra ja mitte ainult sellesse, mis olgugi tavapärasest nakkavam, kulgeb üle 90 protsendi juhtudel kergelt, tootes nii ka vajalikku immuunsust. Riskigrupid peavad olema keskendumise koht, aga kogu rahvas ei saa olla, universaalsena on jõukohased üldised reeglid. Me ei jooksnud kinni, kui gripijuhte oli 124 000. See pole küll gripp, aga ühiskonna toimepidevuse nimel on vaja panna ka see viiruse tüvi konteksti, et neid on varem olnud, et neid tuleb veel, neisse igal aastal ka surrakse, aga elu ise on ka tähtis. Sihtimise täpsuse rõhutamiseks: surijate keskmine vanus selle nakkuse korral on olnud 81,2.

Piiride sulgemine on hädaolukorras alati kaalumise koht, aga see ei pidanuks olema riikide koordineerimata kaos, mis kodanikke, majandust ja meditsiini ennast ülemäära valusalt ja äkki tabas. Taas sümpaatne on teada, et WHO liikumispiiranguid ei kiida, viidates ohtudele, ning et kõik riigid ei jooksnud siin võidu. Eesti puhul kõlab sulgumine ka irooniliselt, sest oleme kõrgema nakatumusega kui Soome ja Läti, mida ei seleta ära piirangud. Seda enam tuleks põhjendused ära seletada ja ümber lükata kahtlused, et Euroopa Liidu lagunemist taotlev valitsuserakond ei kehtestanud siin taas enda suva, et naeruvääristada liitlassuhteid, rääkida piirikaitsest ja meelitada ka peaminister koos kaameratega piirile.

https://www.postimees.ee/6927701/jurgen ... s-ma-elada

Lõik 2: tasuks võrrelda 1918.-1920. aasta gripipandeemiaga.

Lõik 3: mismoodi riskigruppe eraldi kaitsta, ta kahjuks ei meile ei ütle.

Lõik 4: piirangud oleks tulnud varem kehtestada, siis oleks meil vähem nakatunuid. Põhjus ja tagajärg aetakse segi.

Sellise opositsiooni puhul pole karta, et keegi võtaks jutuks vastutuse valitsuse aeglase ja kõhkleva tegevuse eest.

[mart2]

Epidemioloogi sõnul on väga oluline, et testitavasse riskirühma kuuluks teiste hulgas ka igapäevaselt kliente teenindav personal (poemüüjad, iluteenuse pakkujad jt). Hetkel see nii ei ole...

Aamen rasvases kirjas...

Muuseas, sinna riskirühma ei kuulu tänase seisuga ka veel proviisorid ja farmatseudid! Ometigi jookstakse kõigepealt esmaste nähtudega apteeki, sest kodust ravi käepäraste vahenditega soovitavad ka TA spetsialistid.

[Kapten Trumm]

Ega ühes artiklis kõike nimetada jõua, küllap vana taipab ikka apteegi rolli selles kõiges. Lihtsalt see nimekiri ongi pikk ja paljud isikud jäävad igapäevaelu korraldamisel ka teadmata. Apteekides on kaitsemeetmed väga erinevad. Täna Apothekas oli kõik suht hästi. Klaas barjäär, näomask, kummikindad, hoiatussildid, et pidage vahet ja ärge trügige let ette. Eile käidud Paldiski Benus aga ei paistnud apteekril isegi desopudelit käeulatuses.

Igaüks, kes puutub päevas ninapidi kokku kümnete ja sadade inimestega, on tegelikult ohualas. Apteekrid siis veel eriti.

[Fucs]

Eesti ettevõtted hindavad kaitsemaskide turgu erinevalt (artikli juures on 3 minutit kuulamist)
https://www.err.ee/1066472/eesti-ettevo ... -erinevalt

Tõniste: kas edaspidi hakatakse iga gripipuhangu puhul eriolukordasid välja kuulutama?
https://sport.err.ee/1066470/toniste-ka ... -kuulutama

[Walter2]

Igaüks, kes puutub päevas ninapidi kokku kümnete ja sadade inimestega, on tegelikult ohualas. Apteekrid siis veel eriti.

Eelmisel nädala alguses näiteks PERH-is ringi liikudes ei õnnestunud näha ühtegi arsti kes kannaks isegi näomaski - ainukesena nägin paari sanitari, kes haigevoodeid ja ratastoole lükkasid. Ka kiirabi personal lasi maskivabalt ringi.

[ElrikThunderson]

Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest laekunud värskematest andmetest tuleb välja, et ka nooremad täiskasvanud võivad koroonaviiruse tagajärjel tõsiselt haigeks jääda ning oht seniarvatust oluliselt suurem.

https://www.err.ee/1066480/varskemad-an ... t-ohtlikum

[Fucs]

Poola suursaadik: koroonaepideemia tõttu kannatavad nii Poola kui Eesti

Poola suursaadiku Eestis Grzegorz Kozłowski kinnitusel on Poola ja Eesti hoolimata karoonakriisis tekkinud probleemidele endiselt lähedased relvavennad ning Poola otsib lahendusi karoonaepideemia piirangutes transiidikoridoride loomiseks. Suursaadik saatis pöördumise vastuseks neljapäevase Postimehe esilehel avaldatud reklaamile, milles Postimees palus Poola valitsusel lasta Eesti inimestel naasta piiranguteta koju läbi Poola.

Postimees avaldab suursaadiku pöördumise täismahus:

Tallinn, 19.03.2020

Embassy of the Republic of Poland.....

https://arvamus.postimees.ee/6927893/po ... -kui-eesti

Riigiabi esimene pakett läheb maksma 2 miljardit eurot, selle järgnevad abimeetmed
https://www.err.ee/1066479/riigiabi-esi ... abimeetmed

Eilsega lisandus 9 uut koroonaviirusesse nakatunut, kaheksa inimest on haiglas
https://www.err.ee/1066478/eilsega-lisa ... on-haiglas

[mart2]

... Apteekrid siis veel eriti.

Tõin selle välja selle pärast, et apteekrid on tegelikult seaduse mõistes ka tervishoiutöötajad, kuid ilmselt sellised "poolrasedad", kui TA nendega ei arvesta.

OT lõpp.