Raudrist eestlannadele?

[saepurulaps]

Tere foorumlased!

Tekkis üks küsimus. Siin on läbi lipsanud teemad raudristi kavaleridest (EK I, EK II) ja Rüütliristi kavaleridest. Hakkasin aga mõtlema, kas on mõni eestlanna samuti saanud teenete eest EK I või EK II? Pean silmas siis sanitare, medõdesid, jne? Samas on ju teada, et rindeüksuste juures oli ka naisterahvaid. Või on autasustatud mingite muude medalitega (sõjateenete rist mõõkadeta, vms).

[stilett]

Eesti naistest küll kuulnud pole.Üldse oli II MS päevil naiste autasustamine suhteliselt väike. Enne nad said KVK II ja neid tavaliselt mõõkadega, siin ma ei kirjuta eesti naistest. Vanadest saksakeelsetest ajakirjadest on silme ette jäänud med.õekesed, värsked KVK II mõõkadega rinnas ehk siis autasustamise päeval....

[saepurulaps]

Jah, KVK II on tõenäolisem vist. Samas oli I MS ajal autasu isegi leskedele ning tean veel miniatuurset raudristi, mida siis kaelaketina, EK I ga autasustatud mehe elukaaslane või ema võis kanda.

Samas ikkagi huvitab, kas mõni eestlanna kah teise suure sõja päevil medaleid teenisid või mitte.

[istorik]

Esimene naine keda 3.03.1814.a. autasustati Raudristiga oli Unteroffizier Auguste- Frederike Krüger, oli siis 25aastane ja kuulus 9.1 Kolbergi Rügementi.
II maailmasõja jooksul pälvisid Raudristi ka 32 naist, kellest enamuse moodustasid rindeõed. Ainult kaks naist pälvisid ka I klassi Raudristi.
(Väljakirjutus- J.Nimmergut"Eiserne Kreuz 1813 bis heute")
Minuteada nende 32 naise hulgas eestlannasid ei olnud.
F.Steineri raamatu "Relva SS- vabatahtlikud" fotode hulgaski võib näha Norra medõdesid Eestis 1944, dekoreeritud II klassi Raudristide ja Sõjateenistus Mõõkadega.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mäletan ka, et II Maailmasõjas said EK I kaks naist.

Üks neist oli katselendur Hanna Reitch. Teise nime nimi ei meenu aga ametilt oli midagi nagu ülesaksamaalise rindeõdede organisatsiooni vanem.

Ja tõepoolest dekoreeriti ka Eesti pinnal vähemalt ühte rindeõde EK II-ga ning veel paar said samas KVK II. See oli kohe peale Tallinna märtsipommitamist ja autasustatud õed olid mingi Tallinnas olnud saksa sõjaväehaigla teenistuses. EK saanud õde oli norra vabatahtlik, ka teised õed ei olnud eestlannad.
Nii et eestlannadel Raudriste küll pole aga vähemalt on Eesti pinnal naisele Raudrist rinda pandud.