Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[AMvA]

Agur on selles rollis õige mees - kuigi oma isiksusena on ta kahtlemata mitte kõigile meelepärane (ka asja pärast).
Tegelikult peaks HM need vene koolid seal ära riigistama - ja saatma nende Tatjaanadest direktorid, kes parimal juhul teevad passiivset vastutööd või hullemal juhul lausa vaenulikku propagandat - teenitud vanaduspuhkusele.

Ja tahaks väga teada keda asemele saata? Õpetajatest suur osa on üle 50 aasta vanad ja noori peale ei paista väga tulevat.

[Castellum]

Tuletame meelde, et kõneksolev Agur on ikka seesama sovetimeelne, kes korraldas vägagi sensitiivsel ajal Nõukogude estraadi kontserdi:
https://www.err.ee/681299/agur-kutsus-k ... kontserdil
sai sule sappa, kui oli oma lapsesuuga Tallinna koolid ajanud tagajalgele:
https://leht.postimees.ee/6499126/vastn ... ka-iseenda Tasuline, aga piisava infomahuga;

Seljatagusest:
https://www.postimees.ee/6499896/hendri ... tea-varrak

Oli "Eesti 200" liige, aga miskipärast Erakonnaregistris see ei kajastu.

Üldiselt üks üsnagi hea ülevaade ja hinnang:
https://www.postimees.ee/6502816/lauri- ... asi-astuma

saigi pehme maandumise Kohtla-Järvel täiesti uues riigigümnaasiumis (ka täiesti uue hoone koos kaasaegse õpikeskkonnaga), oluliselt suurema palgaga kui teised Ida-Viru koolijuhid;

ja siis suutis esimese õppeaasta jooksul minna tülli teiste Ida-Viru eestimeelsete koolidega.

Mis pedagoogilisest geeniusest te siin räägite?

[Kapten Trumm]

Ja tahaks väga teada keda asemele saata? Õpetajatest suur osa on üle 50 aasta vanad ja noori peale ei paista väga tulevat.

Aguril pole kusagil koolis personalipõuda olnud, sellise natuuriga tuleb alati kaasa teatud kogus austajaid.
Ka GAG-is oli nii, et tema tulekul toimus kõva äraminek, ent noored ja vihased täitsid kiiresti tühjaks jäänud kohad.
Ja igasugu pensini tiksujad muidugi end hästi ei tunne.

Saab ka seal idavirus samamoodi olevat.

Minu abikaasa on hulk aastaid Aguriga töötanud, sestap tean natuke rohkem kui keskmiselt
Aga mingi "suur pedagoogide vastuseis" on müüt - need vastuseisjad lihtsalt lahkuvad peagi.
Alles jäävad need, kes on poolt ja neid Agur hoida oskas.

[Kilo Tango]

Mina olen Aguriga koos toimeatnud Eesti Lennuspordi Föderatsioonis ja mul ei ole sellest ajast temale küll mitte midagi ette heita.

[EOD]

Mina olen Aguriga koos toimeatnud Eesti Lennuspordi Föderatsioonis ja mul ei ole sellest ajast temale küll mitte midagi ette heita.

...peale selle, et ta rahaasjadesse "loominguliselt" suhtub ja seetõttu mitmetele võlgu on.
Aga muidu koloriitne kuju ja mitte pahatahtlik.

[Kilo Tango]

...peale selle, et ta rahaasjadesse "loominguliselt" suhtub ja seetõttu mitmetele võlgu on.
Aga muidu koloriitne kuju ja mitte pahatahtlik.

Too oli hää ports aastaid tagasi. Ise ammu teemast eemal.

[AMvA]

Aguril pole kusagil koolis personalipõuda olnud, sellise natuuriga tuleb alati kaasa teatud kogus austajaid.
Ka GAG-is oli nii, et tema tulekul toimus kõva äraminek, ent noored ja vihased täitsid kiiresti tühjaks jäänud kohad.
Ja igasugu pensini tiksujad muidugi end hästi ei tunne.

Saab ka seal idavirus samamoodi olevat.

Sa plaanid Agurit ja tema jüngreid kloonida, et neid veel viiele günaasiumile jätkuks?
Muuseas, need noored ja vihased olid väga rahul, kui Agur GAG-ist kinga sai.

[Kriku]

Mulle tundub, et akf-id ei suuda alati eristada integratsiooniprobleeme eesliinil toimetava koolijuhi isikuomadustest

[EOD]

Mulle tundub, et akf-id ei suuda alati eristada integratsiooniprobleeme eesliinil toimetava koolijuhi isikuomadustest

Paraku võivad need isikuomadused integratsiooni otseselt mõjutada. Kui vastased leiavad, et protsess muutub liiga edukaks, hakatakse vastutegevuses just isiku nõrkusi kasutama.
Teatavasti alustatakse vene kultuuris ka näiteks ärilisteks läbirääkimisteks valmistumist küsimusest "A što mõ protiv ego imejem?" ehk millist komprat teise poole vastu on võimalik kasutada.

[Kriku]

Selles jutus paraku on iva

[Castellum]

Nii et siis Agur on olnud integratsioonirindel nii edukas, et tagurlased otsivad meeleheitlikult igatsugu komprat, et mühinal kihutavat integratsioonivankrit ajada kraavi?

Ammu enne "edukat" tegevust Kohtla-Järvel:
"Agur kutsus ka teisi koole osalema nõukogude estraadikontserdil" siit:
https://www.err.ee/681299/agur-kutsus-k ... kontserdil
Lauri Leesi hinnang:
"GAGi endine direktor Hendrik Agur on sooritanud andestamatuid faux pas’sid. Neist kõige kohutavam on loomulikult nõukogude laulude festivali korraldamine Tallinna pommitamise päeval" siit:
https://www.postimees.ee/6502816/lauri- ... asi-astuma
Te ikka olete saanud aru, et Agur ei läinud mitte pensioniealiste kuivikõpetajatega võitlema? Sest:
- talle tehti täiesti uus kool
- millel oli täiesti uus maja
- mis tähendab, et ka õpetajad on täiesti uued, pole mingeid "integratsioonipidureid"

Selleks kõigeks lõhuti täiesti toimiv eesti kool, ümbruskonnas kümneid aastaid eesti kultuuri hoidnud Kohtla-Järve Järve Gümnaasium (endine Kohtla-Järve 1. Keskkool).

Ja nüüd, alles esimesel õppeaastal, on uus ja kõrgepalgaline Tallinna tarkust (millist küll, kui vaadata Aguri endist karjääri?) suutnud minna tülli piirkonna teiste eestikeelsete koolidega, nimekiri siit:
Kiviõli 1. keskkool
Järve kool, endine Kohtla-Järve Järve gümnaasium
Toila gümnaasium
Jõhvi gümnaasium
Iisaku gümnaasium

Need on ju koolid, mis hoiavadki piirkonnas eestikeelset haridust...kuidas saab piirkonna olusid mittetundva, matslikult ja jõmlikult käituva isendi tegevust lugeda "edukaks integratsiooniprotsessiks"?

[Castellum]

Kuna Borjaga vaielus hakkab mõttetuks muutuma (ega usklikuga saagi Jumala tegude üle vaielda), katsun natuke tagamaid seletada. Üks hea probleemartikkel on siin:
https://www.err.ee/884191/erik-gamzejev ... a-virumaal
Ehk siis - Ida-Virus on rahvuste/kogukondade koosolemine üsna õhkõrnas tasakaalus. Linnad põhilised venekeelsed, samas kui linnapiiritagune maa üldiselt eestikeelne (erand nt Olgina ehk endine Narva sovhoosi ala; viimastel aastatel võib jaotus olla pisut muutunud). Linn ei moodusta siin maapiirkonnale sellist majandusgeograafilist tõmbekeskust nagu see on mujal normaalses maailmas ega maapiirkond ole linnale tagamaaks normaalse maailma mõistes.

Selliseid tasakaalurikkumisi on kohalikest eripäradest teadmatud/ teadlikult eiravad Tallinna ja Tartu otsustajad varemgi korraldanud. Nt üritati 2000. algul liita Oru asulajäänus (seni Kohtla-Järve eraldiasetsev osa) tollase Toila vallaga. Tallinnast kaarti vaadates tundus loogiline - mingi plönn keset suure pindalaga valda, liidame ära ja üks probleem jälle tehtud! Kaardi peal ei märkagi!

Tegelikult oligi probleem Oru asulajäänuki ja väikese eestikeelse valla omavahelises sobimatuses. Orult oli tehases töötanud asisem rahvas juba kolinud ära ja järgi jäänud seltskond, kellega ühelgi omavalitsusel pole midagi mõistlikku hakata peale. Ometi oli neid mingi ~1500 hinge seal - korilased, varimajandus jms. Ja siis omadega piiri peal olev enamasti eestikeelne ~500 elanikuga väikevald...

Ida-Virus ongi eestlust paljuski hoidnud koolid, k a see nüüd köndistatud Järve Põhikool ehk kunagine Kohtla-Järve 1. Keskkool. Ehk siis nüüd on venelastele eesti keele õpetamise sildi all tõmmatud vaip ära eestikeelse kultuuriruumi jalge alt...

Ja kui siis sisuliselt inkubaatoritingimustes tegutsev Tallinnast tulnud jõmm (uus kool, uus koolimaja, uued õpetajad, oluliselt kõrgem palk) hakkab kohalikele, kes on aastakümneid tegelenud eestikeelse kultuuri hoidmisega, ütlema ette, et kes on tegija ja kuidas tuleb teha, võtab tüliks küll. Ja see seletabki, kuidas üks egomaniakk on suutnud kõik põhilised eesti koolid (vt nimekirja eestpoolt) pöörata enda vastu...

EW-s oli sarnane olukord Petserimaal. Oli küll juba oma vabariik, aga ikkagi venestusid setud edasi. Ja löödigi vallad eraldi - ühed phl setu elanikega, teised phl vene elanikega. Koolid olid juba alguses eraldi. Ja 1934 löödi ka õigeusu kogudused ka lahku - seni oli ikka nii, et ametlikult segakoguduses prevaleeris tegelikkuses vene keel. Nüüd siis tehti setu ja vene kogudused eraldi, kuni kirikute pooleksehitamiseni välja. Või tehti ühele poolele uus kirik, nagu on senini Saatses näha...

[Jaanus2]

Samas peaks eestikeelne haridus ka Ida-Virus hea tahtmise juures võimalik olema. Narvast tuleb silmapaistvalt hea eesti keelega noori venelasi - lisaks grammatikale ka hääldus peaaegu puhas ilma tavalise vene aktsendita. Kuigi Narvas on eesti keele õppimisega umbes nagu inglise keele õppimisega ENSV-s praktiseerimise mõttes. Sõjaeelsest Petserimaast - Petserisse tehti gümnaasium ja noorem põlvkond eestistus hariduse kaudu märgatavalt. Ametnike ja muude riigiteenistujate kolimine mujalt Petserisse muutis selle rohkem eesti linnaks kui Tallinn on praegu. Küsimus ongi, kas meil on tahtmist ja soovi riigirahvana käituda või taandume ikka õigete soomeugrilastena metsasügavusse slaavlaste eest, kuni polegi enam kuhugi taanduda. Ühtlasi muretseme, et slaavlastele omas keeles ikka nii kõnes kui kirjas kogu info siin saadaval oleks, siis neil ikka mõnus ida poolt juurde tulla, kohe peaaegu kodune tunne, ei mingit kultuurišokki. Kunagi olid sellised sedelid keele õppimiseks - ühel pool võõrkeelne sõna ja teisel pool emakeelne. Siis võis neid lapata, kuni sõna selge. Veel on meelde jäänud, et lihtsamaks kõneks piisas 800 sõnast. Ja kui nüüd väidetakse, et 1991. aastast (mitu päeva - kas ühe sõna päevas jõuab õppida?) siiani ei ole eesti keel külge jäänud (isegi õpetajatel olevat veel vaja seda õppida) - siis äkki on tegu mingi ravimatu ajuhäire vormiga ja need isikud tuleks ka teovõimetuks tunnistada? Tegelikult ikka ise oma lahkusega oleme süüdi. No ei tehta mujal nii nagu meie teeme, seal kus üks riigikeel on. Või lõpetame siis ametlikult ka selle jama ära ja teeme ka vene keele riigikeeleks. Siis on nagu Belgias - kõik on kahekordselt ja eraldi, üks pool teist keelt oskab ka, teine pool mitte eriti. Ainult et prantsuskeelsete ja hollandikeelsete suhe on maailmas natuke parem ja elatustase ühtlasem kui eestikeelsete ja venekeelsete puhul.

[Castellum]

Sõjaeelsest Petserimaast - Petserisse tehti gümnaasium ja noorem põlvkond eestistus hariduse kaudu märgatavalt. Ametnike ja muude riigiteenistujate kolimine mujalt Petserisse muutis selle rohkem eesti linnaks kui Tallinn on praegu

Natuke ajaloo kohalt parandusi. Petseri sai linnaks asehalduskorra aegu (nagu Võru ja Paldiski), keiser Pauli aegu võeti Petserilt linnaõigused. Enne I ms oli Petseri "kaaslinn" (vn prigorod), seda siis Pihkva jaoks. Polnud isegi maakonnakeskus, ainult vallakeskus. Vald oli aga suur, nagu mujal Eestis kihelkonnad.

Saksa I okup aegu 1918 sai Petseri uuesti linnaks ja maakonnakeskuseks. Mis piirides olid linn ja maakond, ei tea.

Gümnaasium asutati ka 1918...19, kas täpselt Saksa või Eesti ajal, ei tea. Gümnal oli eesti ja vene haru,kusjuures vene haru oli mõnikord suuremgi. Millalgi 1930-te II poolel kaotati vene haru korraks ära, aga EW lõpul taastati uuesti.

Eesti harus käisid Petseri ja maakonna eestlased, setusid käis vähe. EW kontekstis on setude ja eestlaste vahettegemine õigustatud, need olid ikka kaks ise maailma.

Eestlasi hakkas asunikena Pihkva kubermangu (ka setu aladele) tekkima mingi 1860. a-tel.

Petseri linnas oli enne I ms u 1300 inimest, mingi kolmveerand venelased. 1919 oli linnas suur hulk vene pagulasi, kellest hiljem osa hajus mujale Eestisse, osa Euroopasse.

EW lõpus oli u 5000 in, neist u 60% eestlased, kogukasv seega 3,5 korda. Setusid oli Petseri linnas vähe.

[Kapten Trumm]

- mis tähendab, et ka õpetajad on täiesti uued, pole mingeid "integratsioonipidureid"

Kuskohast siis need "noored ja vihased" eestikeelsed õpetajad sinna võeti, kui Aguri maine nii allapoole kanalisatsioonitaset on?
Loomulikult võttis Agur omad inimesed. Kuidas tulevad täna noored õpetajad kuskile Ida-Viru pommiauku tööle, kui direktor ka talumatu on?

Lihtsalt tõsi on ka see, et kui sinna oleks pandud direktoriks mingi kohalikku KE umbkeelse "aktiivi" heakskiitu omav "Tatjaana" (nagu on juhtunud paljudes Tallinna ja Maardu koolides), ei oleks see õnne õuele toonud. Kogu see eestikeelse riigigümna idee oleks kohalikel naeruks olnud. Koos sellega ka Eesti riigivõimu maine.

Sa plaanid Agurit ja tema jüngreid kloonida, et neid veel viiele günaasiumile jätkuks?
Muuseas, need noored ja vihased olid väga rahul, kui Agur GAG-ist kinga sai.

Ma miskipärast arvan, et olen GAG sise-eluga veits rohkem kursis kui keskmiselt.

Kordan igaks juhuks üle - Aguri kui isiksusega olen enamvähem kursis. Ei ole kõigile meelepärane ja tükati vastuoluline. Aga koolis ta autoriteet oli, õpilased ja hoolekogu oli pigem rahul ja lihtsalt enda töökogemuse põhjal ütleks - et sinna suure venelaste surve alla, kesk neid pool- ja täisumbkeelseid Ida-Viru koole oleks sobiv vend küll. Probleemid hakkasid tal peale siis, kui hakkas segane tegevus GAG laiendusega.

Ja ärme hakka eksju fantaseerima eestikeelsetest ja -meelsetest koolidest kohas, kus venelaste osakaal on 77%. Seal lihtsalt on need eestikeelsed ja -meelsed koolid väga pisike vähemus ja seegi kõvade vene mõjudega.