https://epl.delfi.ee/uudised/koroonapat ... d=89342337
COVID-19 leviku tõkestamise teaduskoja värske raporti järgi on tõsisema koroonakriisini jäänud vaid mõni nädal. Eile õhtul avaldatud raport tõdeb, et nädala pärast võib haiglaravi vajavate patsientide arv kasvada 200-ni või üle selle ja neist ligikaudu veerand võivad vajada intensiivravi.
Eesti Päevalehe käsutuses on aga ka raporti üheks sisendiks olnud arvutusmudelite järgi tehtud hinnang. See ütleb, et positiivse stsenaariumi korral – kui riigi kehtestatud erimeetmed on väga efektiivsed – vajab kuu aja pärast intensiivravi 230 patsienti. Kui meetmed on mõõdukalt efektiivsed, on selliseid patsiente 548. Kõige kurvema stsenaariumi järgi on 20. aprilliks koroonaviiruse tõttu intensiivravil aga 963 inimest.
Haiglates läheb kitsaks
Arvutusmudelite järgi tehtud hinnangus tõdevad teadlased, et pole põhjust eeldada, et Eesti senised meetmed on olnud väga efektiivsed. Lisaks märgivad teadlased, et seniste piirangutega jätkates on tõenäoline, et haiglates saabub intensiivravi kohtade puudus kahe-kolme nädala pärast.
Eile avalikuks tehtud teaduskoja raport neid arve ei sisaldanud. Küll aga öeldi selles, et suremust prognoosida on keeruline, eelkõige oleneb see sellest, kas suudetakse ära hoida haiguse laialdasem levik vanemates elanikegruppides. Nimelt on suremus alla 60-aastaste isikute seas 0,2–1%, kuid üle 70-aastaste seas võib ulatuda 10–15% piiresse.
Seniste piirangutega jätkates on tõenäoline, et haiglates saabub intensiivravi kohtade puudus kahe-kolme nädala pärast.
COVID-19 nakkus väljendub 5% nakatunutel kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega, mis vajab intensiivravi ja enamasti hingamisaparaati. Need 5% haigeid vajavad seega III astme intensiivravi. Neid voodikohti on Eestis kokku 157. Praegu on üleriigiline III astme voodihõive 49%, seega on 80 voodikohta COVID-19 patsientidele avatud ressurss.
II astme voodikohti on 193. Kui varustada need ventilaatorite, arstide ja õendusteenusega, saab neist osalt teha III astme voodikohad. Kokku oleks reaalne III astme ressurss kriisi ajal 130 voodikohta COVID-19 haigetele.
Voodikohtade arvu võiks veelgi suurendada, kui saadakse juurde 75 ventilaatorit, ent takistuseks võib saada vastava väljaõppega inimeste puudus. Haiglate intensiiv-
ravi osakonades on 239 töökorras ventilaatorit. Eesti haiglates on reservis 50 ventilaatorit, millega on võimalik intensiivravivõimet laiendada. Üksnes ventilaatorid siiski ravi ei taga, vaja on ka personali, monitore, ravimeid, tarvikuid jms.
Intensiivravi voodikohtade kättesaadavus vajab üleriigilist koordineerimist, et haigeid saaks operatiivselt paigutada sinna, kus on vabad voodikohad.
Kõige kurvema stsenaariumi järgi on 20. aprilliks koroonaviiruse tõttu intensiivravil aga 963 inimest,
Selleks et viiruse levikut võimalikult palju tõkestada ja seni muretult mööda linna traavivaid inimesi mõjutada, kiitis koroonaviiruse vastast võitlust juhtiv valitsuskomisjon eile õhtul heaks hulga uusi piiranguid, mis peaksid aitama viiruse levikuga võidelda.
Juba tänasest tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahet. Väiksem vahe on lubatud, kui teisiti pole võimalik. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitjatele.
Kaubanduskeskused kinni
Reedest alates on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ja kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel abivahendeid ja meditsiiniseadmeid.
Söögikohtades on lubatud ainult toitu kaasa müüa. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb tagada desinfitseerimisvahendid.
Samuti tuleb alates reede õhtul kella 22-st sulgeda söögikohad, baarid ja muud lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu. Reedest on suletud meelelahutuskohad, nagu keegli- ja piljardisaalid, vesipiibukohvikud, bowling ja täiskasvanute klubid.
Peaminister Jüri Ratas selgitas, et järgmised nädalad on koroonaviiruse vastses võitluses otsustavad.
Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödudes.
Peaminister Jüri Ratas selgitas, et järgmised nädalad on koroonaviiruse vastses võitluses otsustavad, ja palus kõigil selleks ühiselt pingutada. „Usun, et Eesti inimesed on vastutustundlikud. Kui me kõik koos pingutame lühiajaliselt, väljume kiiremini kriisist,” ütles Ratas.
Teadusnõukoja juht, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar selgitas, et alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, eksponentsiaalse kasvuta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame endale teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta,” nentis Lutsar.
Uute ja karmimate reeglite eesmärk on vältida Eesti meditsiinisüsteemi sellist ülekoormust, mida võib praegu näha Itaalias, kus arstidel pole kõigi koroonapatsientide ravimiseks enam vahendeid. Selle tõttu sureb iga päev sadu inimesi.
Probleem on see, et karantiini ei võeta piisavalt tõsiselt. Lutsari sõnutsi on juhtunud, et karantiini pandud inimene, kes peaks olema oma kodus teistest eraldatud, liigub ikka ringi ja nakatab teisi. Ratas ütles selle kohta, et loodab esmajärjekorras inimeste vastutustundele. Ühtlasi on politseil võimalik rikkujaid trahvida.
Ehituspoed jäävad lahti
Ratase sõnutsi kehtestati piirangud kaalutluse põhjal ja otsustati seejuures kogu majandustegevust mitte sulgeda. Näiteks on suletud kaubanduskeskustes olevad juuksurisalongid ja lemmikloomapoed, aga mitte need, mis asuvad eraldi ja kuhu pääseb tänavalt.
Lahti jäävad ka eraldi asuvad poed, näiteks ehituspoed, ent ka neis kehtib reegel, et inimestel peab olema vähemalt kaks meetrit vahet.
Uute sulgemiste küsimus on vastuoluline. Mõned grupid, näiteks kaubanduskeskuste väiksemate poodide omanikud, on lausa nõudnud valitsuselt käsku, et nad äritegevuse lõpetaksid. Nad loodavad valitsuse käsust abi kaubanduskeskuste omanike vastu, kes nõuavad hoolimata kriisiajast ikka üüri. Teised, näiteks kaubanduskeskuste omanikud, on uute keeldude vastu.
„See on rumal otsus, muidugi on siin eri arvamusi, aga kõige lihtsam on kinni panna. Olen kindel, et ükski otsustaja pole käinud kaubanduskeskuses ja näinud, kui vähe seal inimesi käib. Ma oleksin hea meelega laupäevasel tipptunnil otsustajad Ülemistesse kutsunud ja küsinud, kas nad näevad siin mõnd ohuallikat,” ütles Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits Ärilehele. 1
