Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Kilo Tango]

...

Kui vaadata NSVL majandusarengut iseloomustavaid näitajaid, siis tundub, et müüt pole mitte ainult Breznevi seisak, vaid ka Hrustsovi sula....

NSVL ja hiljem Venemaa majandusel olnud üks näitaja ja see on nafta maailmaturu hind. Riigijuhtide tegevuse korrelatsioon SKP näitajate muutmisega on tühine. Brežnevi ajal läks senikaua hästi, kui nafta maksis palju (meenutagem naftakriise 70-datel) - sellega ajasid kindralid rinna kummi ja riputasid sinna keskmise soomusplaadi jagu ordeneid. Ei ole juhus, et NSVL kukkus kokku just siis, kui naftahinnad olid parjasti mudas. Praegu tundub, et vbl. on käes on sama aktsiooni faas 2

[Gideonic]

Nimelt Breznevi seisakukümmnendil tõusis NSVLiidu majanduslik koguprodukt 17 protsenti.

Kui vaadata NSVL majandusarengut iseloomustavaid näitajaid, siis tundub, et müüt pole mitte ainult Breznevi seisak, vaid ka Hrustsovi sula.
Hrustsovi majanduslik panus võis olla pigem Stalinilt päritud hiigelarmee kärpimine.

Tundub tõesti meeletu edu võrreldes 0-punktiga (0% majanduskasvu). Probleem selle loogikaga on selles, et Venemaa ei ela vaakumis ja kõik riigid kasvasid samal ajal kiiresti (vähegi normaalsemad riigid oluliselt kiiremini kui NSVL). Ma olen kunagi linkinud juba seda posti mis lahkab NLi skp'd kontekstis. Tegu on keskmiselt harituma vene statistikuga, kes muide on täielik suurvene šovinist ja vatnik (seega mitte kuskilt otsast "lääne käpa alll") aga ka tema kummutab kõvasti seda idiootset ametlikku seisukohta ja ainult NSVLi plaanimajanduse osas tuleb temalt ainultl kriitikat.

Siin on sealt võetud graafik, mis näitab SKPd elaniku kohta mitte kasvunumbrites vaid protsentides, võrrelduna USA SKPga elaniku kohta samal aastal:



Graafiku teeb huvitaks see, et seal ei ole peal mingid "klassi parimad" vaid suht samast punktis alustanud vaesed agraarmaad mis Venemaagi oli. Kui võrrelda "edasijõudnutega" näiteks kunagine Tsaari-Venemaa osa Soome, on asjad veelgi nutusemad:



Ehk jah, stagnatsioon hakkas küll juba Hrušovi ajal aga omandas suured mõõtmed alles Brežnevi ajal. Ja seda mitte seetõttu et majanduskasvu ei olnud, vaid et kasvati märgatavalt aeglasemalt kui misiganes esimese maailma riigid, ka need mis olid mahajäänud.


EDIT:
ja eriti tore on vaadata siis mis vahepeal edasi on juhtunud. SKP elaniku kohta konvernteerituna praegustesse USA dollaritesse 1991-2018 (info siit):

[Jaanus2]

Kui eestlaste mälestustest lähtuda, siis tajuti aega vahetult enne I MS tohutu majandustõusuna ja võimaluste avardumisena nii linnas kui maal. Diagrammi vaadates oli Portugalis olukord samasugune või ei olnud Venemaal midagi erilist. Aga rahvale meeldis, kõigile, kellel vähegi ettevõtlikkust oli. Eesti iseseisvus tundus siis kõigile täiesti ebavajaliku mõttena.

[Kriku]

Isegi üllatav, et Venemaal on 2008. aastast saadik siiski suhteliselt hästi läinud - ka Soome, Itaalia, Hispaania ega Portugal ei ületanud 2018. aastaks 2008. aasta tippu.

[Gideonic]

Kui eestlaste mälestustest lähtuda, siis tajuti aega vahetult enne I MS tohutu majandustõusuna ja võimaluste avardumisena nii linnas kui maal. Diagrammi vaadates oli Portugalis olukord samasugune või ei olnud Venemaal midagi erilist. Aga rahvale meeldis, kõigile, kellel vähegi ettevõtlikkust oli. Eesti iseseisvus tundus siis kõigile täiesti ebavajaliku mõttena.

Tgelikult oligi meeletu edasiminek. Nagu mainisin see graafik näitab SKPd elaniku kohta võrreldes USA SKPga. See tähendab iga aasta on 100% tolle aasta USA SKP elaniku kohta. Siit on näha et sel ajal kasvas see vägagi korralikult:



Lisaks nagu A. Karlin mainis. 1870. aastal oli Venemaa 90% ulatuses kirjaoskamatu ja agraarne (ainult Baltikum ja Soome olid paremas seisus), USAs oli kirjaoskus praktiliselt universaalne. 1916. aastaks oli vene kirjaoskus 50%, mis tähendab et juba tsaariajal tehti ära suur eeltöö industrialiseerimise kiirendamiseks pärast 1. Maailmasõda. Portugal ja Hispaania olid 1950ndate alguseks ennem majandusreforme üllatuslilkult industrialiseerimise koha pealt mahajäänumad kui Venemaa (hoolimata sellest et viimane oli sõjatanner). See aga hakkas kähku muutuma. Sööst Venemaast mööda toimus just Brežnevi ajal Gorbatšovi ajaks oli asi nagunii väga hapu ja subjektiivselt tuntava elatustaseme vahe Lääneriikidega üsna jabur. Lisapaugu kõigele pani siis veel nafta hind, mis tegi läbi kahekordse kukkumise sisuliselt täpselt Gorba pukkisaamise ajal (graafik arvestab inflatsiooniga).

Kui nüüd pikendada seda graafikut tänapäevani (jälle, graafik on praegustes dollarites) saab tõesti huvitavaid paralleele tõmbama asuda

[Lemet]

Potapenko Vene majandusest ja koroonaviirusest. Soovitan kuulata.

https://youtu.be/FXAfJgAITWU

[huvitun]

Kamaz sai valmis mehitamata veoki. Mõlemad teljed pööravad ja puha.... Kiirus 40 km/h. Kauba laadimise võimalus viiest küljest. Huvitav kus konks on?

https://www.autostat.ru/news/42936/

[Jaanus2]

Kipub sinna Kas N. Liidus oli ka midagi head? Läheks tänapäeva Venemaa juurde tagasi. Tõesti, miks pärast N. Liidu kokkukukkumist ja plaanimajanduse kadumist on Vene majandus ikka jäänud sõltuma toorainete müügist ja ei ole korralikku hoogu sisse saanud, kuigi eeldused justkui oleks? Valitsemisviis ikkagi kuidagi pidurdab arengut. Isegi hiinlased oma plaanimajanduse sugemetega turumajandusega on edukamad. Demokraatia puudus ei tohiks rolli mängida, hiinlasi see ei sega kuidagi.

[ElrikThunderson]

Kipub sinna Kas N. Liidus oli ka midagi head? Läheks tänapäeva Venemaa juurde tagasi.

Tõepoolest. Paar viimast lehte majandusteooriat liikus siia: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=5940

[Miki]

Kamaz sai valmis mehitamata veoki. Mõlemad teljed pööravad ja puha.... Kiirus 40 km/h. Kauba laadimise võimalus viiest küljest. Huvitav kus konks on?

https://www.autostat.ru/news/42936/

Konks tundub olevat selles, et olemas esialgu ainult idee butafoori näol.
Ei suutnud netiavarustest leida ühtegi liikuvat pilti analooge mitteomava isendi toimetamistest.
Tavaliselt esitletakse töövõite lippude lehvides ja trummipõrina saatel.

[Jura]

See naftahinna lahing ja odava nafta aeg on vist selleks korraks läbi. Saudid ja venelased leppisid kokku müügimahtude vähendamises. Kusjuures saudid said kõik mis tahtsid. Nojah, eks Putin ainult jõuvõtetest aru saabki ja saudide võte oli piisavalt jõuline.

https://www.finanz.ru/novosti/birzhevyy ... 1029080631

Arvestuse aluseks on aprilli alguse tarnemahud. Esialgu tahtsid, et Venemaa vähendaks oma osa 1,6 miljonit barrelit ööpäevas ja kui venelased sellega lõpuks nõus olid, siis nõudsid sujuvalt, et olgu olla 2 miljonit. Venelased jäid sellega ka nõusse. Nii, et täielik kapitulatsioon Putini poolt. Kas Setšinile esitatakse kõige selleni viinud "hea" plaani eest ka arve, saab veel näha.


Nagu näha, siis on saudide ja venelaste läbirääkimiste taktikad üsna ühesugused. Kõigepealt ühed nõudmised ja kui need täidetakse, siis sinna otsa kohe ka järgmised. Peaasi on pilli mitte lõhki puhuda.

https://www.finanz.ru/novosti/birzhevyy ... 1029078860

[Jura]

Et siis naftalahingu "ametlik lõpuprotokoll".

https://www.finanz.ru/novosti/birzhevyy ... 1029081902

Selgub, et suurim kaotaja selles mängus oligi Venemaa, kes nõustus piirama naftamüüki lõppkokkuvõttes suisa 2,7 miljonit barrelit ööpäevas.

Vähemalt minu jaoks kerkib kohe venelaste suhtes üles kohe mitu küsimust, et:
*kas nad tõesti kavatsevad sellest leppest kinni pidada (kuigi valikuid justkui pole)
*kui kaua nad kavatsevad seda lepet järgida (praktikast teame, et esimesel vähegi soodsal juhul unustavad kohe ära ja üritavad üle lasta)
*mida nad teeva üle jääva naftaga?
*kas tõesti hakkavad puurauke sulgema?

Ju siis jõudis Putinile ilmselt kohale, et hambad risti vastu pidades pole võita pole suurt midagi, aga kaotada oleks ei vähem ega rohkem, kui isiklik võim. Aga selle eest pole maksta pole ükski hind liiga kallis. Sellepärast ta kõigega nõus oligi. Nagu alati võib kogu jama ajada 4 aastaaja, rahvusvahelise imperialismi ja nüüd siis viimase moena ka koroonaviiruse kaela.

Veel laiemalt vaadates, äkki jõudis ka kohale, et strateegilises vaates ei maksa kogu see rahvusliku heaolufondi omamine suurt midagi. Jah, lühemad või natuke pikemad lainetused aitab üle elada. Kui aga läheb pikemajaliseks, tõeliseks vastasseisuks mille käigus riigi peamised tuluallikad kaovad, siis ongi täpe ja valge lipp üleval.

[Runkel]

Nüüd siis pilgud tänasele G20 energiaministrite kohtumisele. Saame aimu USA sammudest, aga ka Kanada jt. OPEC+ liige Mehhiko pole kärbetega eriti nõus.

[nimetu]

Kokkulepe võib ju olla, kuid endiselt on ebaselge, mis saab laiemas plaanis USA tootmisega. Pole välistatud, et nafta hind jääb endiselt surve alla ning kui venelaste toodangut ka piiratakse, siis on eelarve seis ikka vilets.

[Miki]

UBS arvates kokkulepitud kärbetest veel ei piisa. Hind langeb veelgi, 20 dollarini barreli kohta, või veelgi madalamale.
Lisaks, ametlikku kokkulepet ju veel ei sündinudki.
Hindade taastumist ennustatakse alates oktoobrist.

Venemaa naftatootjad plaanivad vähem kasumlike puuraukude ajutist sulgemist.