Kas N Liidus oli ka midagi head?

[A4]

Äkki on mingi loogiline seos selle vahel, et Nõukogude Liit tootis rohkem tanke, soomukeid, suurtükke, allveelaevu jms rohkem kui kõik teised maailma riigid ühtekokku võetuna, ning et sõiduautode tootmine per capita oli ikka vaeste arengumaade tasemel? Äkki on sellel ka mingi seos sellega, et Nõukogude enda ametlik statistika tahtis edulugudest rääkides alati esikohale tõsta söe- ja terasetootmise, masinaehituse jm rasketööstuse näitajad ning pigem vältida näitajaid, mis võrdleksid Nõukogude inimese elukvaliteeti ja tarbekaupade kättesaadavust kapitalismimaade omadega? Ja äkki sellel omakorda on veel mingi seos sellega, et miskipärast kippusid inimesed alati sotsmaadest põgenema kapitalistlikesse, aga vastupidi mitte? Ja siit omakorda leiab äkki vastuse küsimusele, miks see süsteem lõpuks suure pauguga kokku kukkus ning täna elab rahulikult edasi vastik kapitalism oma röövmajanduse ning küünetehnikutest ja PR-spetsialistidest parasiitidega?

[vanahalb]

Leidsin sellise huvitava saidi:

https://www.marxists.org/history/ussr/g ... nd-out.htm

Kui seda uskuda, siis terasetootmises oli kasv suurem kui USA-s. NSVL-s kasvas terasetoodang aastas 1950ndate ca 40-50 miljonist tonnist 140-150 miljoni tonnini aastas, USA-s kasvas sama ajal 100 miljonilt 140 miljoni.

Terasetoodang tonnides ning traktorite arv tinghobujõududes olid Nõukogude propaganda ühed lemmikteemad

Terasetoodangu puhul peab arvestama seda, et et teraseks loetakse sellist rauda kus süsinikku on vähem kui 2 % . Terased omakorda aga liigituvad veel klassidesse, mis sellistes "eduraportites" enam ei kajastu. Kõige lihtsam on teha mingist martäänahjuterast ja see väärindada raudteerööbasteks või ehitusarmatuuriks. Väga lihtne ja tonne tuleb ning kogutoodangus jõutakse Ameerikale järele ning rebitakse ette. Kuid sellise halvakvaliteedilise terase kasutusvaldkond on üsna piiratud. OK, raudteid võib ehitada, riik on suur kuid hoone ehitamine on juba kaheldav. Kes tähele pani või mäletab siis Nõukogude tööstushoonete karkassid olid tavapäraselt 6 meetrise silletega ja standartne tala kaalus umbes 4 tonni. Ca 10 % armatuurterast ning 3600 kg betooni. Roiskuvas läänes oleks kvaliteetterast kasutades sama tulemus saavutatud 200 kg terastalaga.
Ehk siis Usal polnud mingit mõtet tonnide arvu kahekordistada kui oli võimalus terase tehnilisi näitajaid parendada.

Paremate teraste jaoks peab kasutama elektriahjusid, sest legeerimiseks kasutataks kõrgete sulamistemperatuuridega metalle (molübdeen, volfram jms) ning Uurali stiilis Kuzbassi söega töötavas martäänahjus ei saagi nii kõrget temperatuuri. Küll aga saab toota hulgaliselt "selhozstali" millest Nõukogude Liidus ehitati traktoreid. Saksamaal tehti sarnaste näitajatega terasest süldikausse ja piparkoogivorme.

Kuskilt siit foorumist on meelde jäänud, et akf Trumm proovis kunagi kätt prügikonteinerite valmistamisega. No põhimõtteliselt võib võtta nõuka stiilis terase St 3 ja keevitada sellest üks konteiner 6 mm seinapaksusega. 3 tonnine kast tuleb. Järgmiseks mingit paremat terast, kasvõi seda mida Hardoxi kaubamärgi all müüakse ja sama ägeda kasti saab ainult 2 mm seinaga ja kaalub ta 1 tonni. Kui need kastid panna auto peale siis esimene auto saab võtta 11 tonnise koorma aga teine 13 tonnise ning siis algab terve ahelreaktsioon mis lõpeb sellega, et nõukaterasest kast visataks peagi vanarauda.

Kõigi muude Nõukogude statistika näitajatega on samamoodi. Kuskil 1990 oli keskmise Nõukogude veoauto kandevõime 5-8 tonni. Soome omatehtud Sisud opereesisid 10-15 tonniga mis tähendas, et ainuüksi autojuhte oli kaks korda vähem tarvis. Ühtlasi jõuab jälle terase juurde, sest kui isegi kast suurem teha - nõuka autole ei saanud 15 tonni peale laduda ja seda süldikausimaterjalist raami pärast mis kõveraks oleks vajunud.

[Xender]

Kui võtta arvesse rikkuse kasv ühiskonnas siis oma perekonnas 70 - 90nenda aastani (ühesõnaga ajast millal ma juba asju mäletan) oli minimaalne. Jah, isa sai kuidagi sebitud mosse, paar õnnetut kodumasinat, õnnestus kuidagi käia paar korda ka veidi liidu sees (kõige kaugemale sai muidugi tänu rahuarmastavale nõukogude armeele). Ühesõnaga asjad ... mida ma suudaks praegu lubada alla aastase palga eest (tänapäeva mõistes - et riga pesumasina asemel kõige uuem samsung vms)

Ninaesine korraga langes nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt terve see aeg. Kõik veidigi normaalsem kraam maksis hingehinda ja oli defitsiit (tavaline saepurust riidekapp maksis 2 kuu palga jne).

Me olime tavalised keskklassi esindajad. Ema kooliõpetaja - isa arst.

Me jäime igal juhul alla elukvaliteedi poolepealt praegustele tegelastele kes saavad hetkel miinimumpalka.

Siinjuures kui 80nendatel õnnestus venemaal ringi liikuda, siis võis alles vaesust näha (selles osas ei maksa ära unustada, et NSVLis oli kaubajaotuskava, kus baltimaad olid suht kõrgel kohal ja Venemaa suurlinnade väline ala kõige madalamal).

Jutt mingist majanduskasvust sellal elanuna tundub mingi haige luuluna. Kui mingi majanduskasv oligi siis oli see enne 70nedaid.

[Kapten Trumm]

Äkki on sellel ka mingi seos sellega, et Nõukogude enda ametlik statistika tahtis edulugudest rääkides alati esikohale tõsta söe- ja terasetootmise, masinaehituse jm rasketööstuse näitajad ning pigem vältida näitajaid, mis võrdleksid Nõukogude inimese elukvaliteeti ja tarbekaupade kättesaadavust kapitalismimaade omadega? Ja äkki sellel omakorda on veel mingi seos sellega, et miskipärast kippusid inimesed alati sotsmaadest põgenema kapitalistlikesse, aga vastupidi mitte? Ja siit omakorda leiab äkki vastuse küsimusele, miks see süsteem lõpuks suure pauguga kokku kukkus ning täna elab rahulikult edasi vastik kapitalism oma röövmajanduse ning küünetehnikutest ja PR-spetsialistidest parasiitidega?

Siin läheb osadel kodanikel segi 2 küsimust nagu pärtli särk:
1. palju ühiskonnas rikkust loodi
2. kuidas seda rikkust jaotati

Küsimus sellest, et "meil oli 80ndatel mosse ja 2 toaline korter" on tänaste andmete põhjal küsimus rikkuse jaotamises (vorpisime tanke ja toetasime läbikukkunud kommunistlikke riike), mitte niipalju selle suuruses.
Kui NSVL poleks viljelenud võidurelvastumist, siis loodavast rikkusest oleks piisanud ka igale perele sõiduauto ja kahetoalise korteri võimaldamises. Hävituslennuk maksis toona 2.5 miljonit rubla, eramu 50 tuhat ja korter veel vähem. Sõiduauto mõned tuhanded.

USA tasemel elujärge poleks meil olnud (USA SKP oli poole suurem), aga lahjemate kapitalistlike maade taseme oleks kätte saanud küll, kui seda londi põrinat poleks olnud.

[mart2]

Tundub, et "londi põristamine" on kõva!

… Küsimus sellest, et "meil oli 80ndatel mosse ja 2 toaline korter" on tänaste andmete põhjal küsimus rikkuse jaotamises (vorpisime tanke ja toetasime läbikukkunud kommunistlikke riike), mitte niipalju selle suuruses.
Kui NSVL poleks viljelenud võidurelvastumist, siis loodavast rikkusest oleks piisanud ka igale perele sõiduauto ja kahetoalise korteri võimaldamises. Hävituslennuk maksis toona 2.5 miljonit rubla, eramu 50 tuhat ja korter veel vähem. Sõiduauto mõned tuhanded...

Küsimus pole mitte ainult "raha tootmises", mida sõbraliku abina jaotati tagastamatu abina Aasias ja Aafrikas, vaid ka selle toodangu kvaliteedis. Kuidas võrrelda rikkust kahel pool piiri? Kas autode arvu järgi või nende kvaliteedi järgi? Kas korterite arvu järgi või nende suuruse ja mugavuse järgi?
Kui kvaliteedi tõstmiseks oli ainus tegelik võimalus tootmisliini läänest sisse ostmine (millegi arvelt), siis rääkides rikkusest - oli ikka rohkem sinna looduses leiduva tooraine arvestuses, mitte inimeste elus.

[Sho]

Ei maksa unustada, et elanikkonna rikkuse kasvu polnudki ette nähtud. Kes siis sinna tankidesse ja lennukitesse istuks, kui endalgi hea elu ning teiste röövimine pole just esmane väljavaade.

[AndresTy]

Siin läheb osadel kodanikel segi 2 küsimust nagu pärtli särk:

Kui siin kellelgi midagi segi on läinud, siis on see sinul Trumm - ja mitte segi pole läinud 2 küsimust vaid absoluutselt kõik. Alustasid väitega, et Sovjetistani majandus kasvas stabiilselt ja erilisi kõikumisi polnud. Siis kui sulle näidati, et see ikka nii ilus polnud, hakkasid välja mõtlema mingit oma makroökonoomikat ja mingeid tonne ja m...ne omavahel võrdlema. Pärast jõudis teema juba "sujuvalt" tankide arvuni ja kurat teab kuhu.

On selline tore ütlemine, et: "kui oled ämbrisse astunud, siis proovi sellega vähem kolistada". Sina teed kõik selleks, et see ämber ikka võimalikult kõvasti koliseks.

[Kilo Tango]

Trummile siit natukene lugemisvara pühade sisustamiseks. Ei tee paha ka teistel läbi tudeerida.

The economic trajectory of the USSR from 1950 to 1991 was very contrasting. The success of the Soviet extensive growth model in the 1950s and 1960s was undeniable. But, the depletion of the large reserves of underemployed rural work force and low cost natural resources were responsible for the exhaustion of this model. A phase of economic stagnation began in the 1970s.

http://www.centrosraffa.org/public/bb6b ... f7e792.pdf

[andrus]

Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi...

rahvarikkus.jpg (31.18 KiB) Vaadatud 2716 korda

The Factories, Research and Design Establishments of the Soviet Defence Industry: a Guide, by Keith Dexter and Ivan Rodionov https://warwick.ac.uk/fac/soc/economics ... rison/vpk/

[Kapten Trumm]

Me jäime igal juhul alla elukvaliteedi poolepealt praegustele tegelastele kes saavad hetkel miinimumpalka.

Mul on tunne, et sa Xender pole ise kunagi miinimumpalga eest elama pidanud, muidu sa sellist jama ei ajaks.
Nõuka keskmise palga eest kuskil 80ndatel elas igal juhul paremini kui täna tänase miinimumi eest. Põhiprobleem oli selles, et raha võisid koguda, aga osta polnud midagi, täna on osa, aga miinimumiga oled sunnitud käima secondhandis ja kaltsukas.

Kuid tänase keskmise palga eest täna elatakse tunduvalt paremini kui nõuka aegse keskmise palga eest toona, olen seda siin leivapätside ja auto hinna najal ka näidanud. Ehk tänane keskmine reaalsissetulek täna (arvestatuna kauba ekvivalentidesse) on tunduvalt kõrgem kui nt 1985.

Igaks juhuks meenutan, et miinimumpalk praegu on 584 eurot kuus, selle eest korterit pole lootustki saada (kui sa just kuskil pommiaugus ei ela), Tallinnas elades saab selle eest üürikorteri kuskil nõukaaegses paneelikas, odavalt söönuks ja mõne esmatarbe vidina kah. Autot (ka sellist, mis hierarhias on samal kohal kui oli mosse 1985) pole ka lootust ei osta ega pidada. Niiet sinu vanemad oma kahetoalises Mustamäe korteri ja mossega olid aja kontekstis paremal järjel kui miinimumpalga saaja täna.

[Shackleton]

Mulle tuli üllatuseks tõsiasi, kui väiksed olid NLiidu ettevõtete kapitalikasumid. Keskmine tööline saigi kätte kogu tasu, mis tema töö väärt oli. Vb põllumajandus oma subsideerimisega eristus natuke. Kasumlikumad olid loodusvaradega tegelevad ettevõtted (seletatav müügitulu kap riikidesse), aga üldiselt ikka päris masendav.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole mitte ainult "raha tootmises", mida sõbraliku abina jaotati tagastamatu abina Aasias ja Aafrikas, vaid ka selle toodangu kvaliteedis. Kuidas võrrelda rikkust kahel pool piiri? Kas autode arvu järgi või nende kvaliteedi järgi?

Sel teemal on kuskil juba kõvasti piike murtud.
Selle raha eest, mis toona maksis uus Lada või Mosse, "läänest" midagi eriti kvaliteetsemat ei saanudki.
Olidki 100 amprised Datsunid ja Fiat 126-d, mis samamoodi kuuldavalt roostetasid. Selle raha eest.
Ei ole ka mõtet päris sõrme muu kehaosaga võrrelda, st autodega, mille hind oli kordades kõrgem.
W124 mersu või C3 Audi oli kõva pill küll, aga vaatake ka palju need maksid ja mitu Ladat selle eest sai.

Ülikooli ajal sai neid Soomest veetud saane putitatud kõvasti, no ei olnud ühes Ladaga sama hinnaklassi autos midagi dramaatiliselt kvaliteetsemat, meenutage näiteks millal nägite viimati 80ndate keskpaiga Opel Kadetti? Ära on mädanenud koos nende ladade ja mossedega.

[Kriku]

Nõukogude ajal ostsid ka riideid kaltsupoest, ainult seda ei nimetatud nii

See, mis sa praegu kaltsupoest saad, on ka kantuna oluliselt asjalikum, kui see, mida said Suure Kodumaa kergetööstuselt uuena. Erandeid leidub, kuid vähe.

[Kapten Trumm]

Mingid Sangari "vägisi kuluvad" teksalaadsed asjad ja Baltika nailonjoped küll mingi eriline defitsiit polnud, aga nendega polnud lihtsalt prestiižne käia. Mul oli ema lõpetanud tehnikumi õmbluse alal, taolised asjad lasti ikka kodus kokku, kangast oli toona täitsa saada.

[mart2]

… Selle raha eest, mis toona maksis uus Lada või Mosse, "läänest" midagi eriti kvaliteetsemat ei saanudki.
Olidki 100 amprised Datsunid ja Fiat 126-d, mis samamoodi kuuldavalt roostetasid. Selle raha eest.
Ei ole ka mõtet päris sõrme muu kehaosaga võrrelda, st autodega, mille hind oli kordades kõrgem.
W124 mersu või C3 Audi oli kõva pill küll, aga vaatake ka palju need maksid ja mitu Ladat selle eest sai...

No kui inimene ei taha aru saada, siis ei saagi …
Ise kirjutad keskmisest palgast ja üritad võrrelda...mida?
Kui võrrelda , siis tuleb võrrelda keskmist palka riikides ja selle palga eest saadavaid asju - näit. korteri ning auto kvaliteeti antud riigis.
Kõikides kategooriates jäi NLiit alla.
Võrdle uusi asju samal ajal eri riikides - 80-ndate auto läänes vs. NLiidus, korter ja selle sisustus läänes ja NLiidus. Vanu sovietidele lükatud parsasid ei ole mõtet võrrelda 10 aastat noorema nõuka autoga. Muidu satud ise tõesti võrdlema neidsamuseid...