Messines´ lahing

[Mati]

Lugesin, et täna 1917.a., see lahing Flandrias toimus, aga kahjuks EE ei anna selle kohta mingeid andmeid.
Kas keegi teab midagi täpsemalt?

[Prinz Eugen]

Soovitan vaadata wikipediast!

[Mati]

Pakun ise välja ühe lingi, ainult minul võtab aega inglise keelest tõlkimisega. Õppisin seda keskkoolis 45 aastat tagasi. Seepärast lootsin, et ehk keegi paneb mulle maakeelde ümber.

http://www.firstworldwar.com/battles/messines.htm

[Luuraja]

Panen kirja tõsise vabatõlke.

Rünnak Messines'i kõrgendikele pidi tooma leevenduse selle all ja tuleulatuses olevatele Ypres'i eendit kaitsvatele vägedele. Messines oli juba 1914. aastast sakslaste valduses ja pöörane pind brittide silmas.
Ettevalmistav suurtükituli 2300 kahurist ja 300 raskemiinipildujast algas 21. mail ja lõppes 7. juunil
Briti 2. armee sir Herbert Plumeri juhtimisel alustas samal hommikul rünnakut 19 saksa positsioonide alla kaevatud käikudesse paigutatud laengute õhkimisega. Üks miinikäik avastati sakslaste poolt ja teine ei plahvatanud.
Sakslased olid valmis nagu alati. Kuulipildurid vupsasid varjenditest välja, laskurid võtsid kohad sisse. Küll aga olid kadunud miinide lõhkemiskohtades olnud kaevikud-kaitsjad, millesse valgus briti jalavägi. Kokkuvõttes jäi Messines'i hari inglastele.
Lahing on märkimisväärne miinikäikude eduka kasutamise tõttu.
Lahing oli eelmänguks Kolmandale Ypres'i Lahingule, tuntud ka selle keskme, Passchendaele küla järgi: http://www.firstworldwar.com/battles/ypres3.htm

[Luuraja]

...

[Luuraja]

Vaat mida pea 100 aasta tagune sõjamasin ühe flaami külaga tegi.
Passchendaele enne ja pärast lahingut.

Le Mort Homme'i (Surnud mehe) küngas Verdun'i kandis nägi ainult natuke hullem välja.

[Luuraja]

...

[kindralkaarel]

Tervist militaarsõbrad. Soovin täpsustada teie eelnenud kirjutisi. Messines´i lahingus ei osalenud mitte Briti 2. armee vaid 12. Põhja armee, mida toetas 315. lennueskadrill ning 5. ja 14. suurtükibrigaad. Sakslaste poolel saadeti lahingumöllu 13. ja 17. armee koos väikseaRVULISE 6.NDA TANKIPOLGUGA-- JUST JUST, SELLES LAINGUS OLID TANKID MITTE INGLASTEL VAID SAKSLASTEL ja tänu mimele britide eksimusele, purustati inglased täielikult, Pärast seda lahingut otsustati peatada Läänerindel kõik suuremad operatsioonid ning oodata ära USA abiväed, hiljem siiski, see otsus tühistati ning Briti armeel õnnestus savutada mitu olulist võitu, mis ühtlasi tähistasid brittide ja prantslaste jõudsat edasitungi Belgias ja Põhja-Preisimaal.

[Luuraja]

Tervist militaarsõbrad. Soovin täpsustada teie eelnenud kirjutisi. Messines´i lahingus ei osalenud mitte Briti 2. armee vaid 12. Põhja armee, mida toetas 315. lennueskadrill ning 5. ja 14. suurtükibrigaad. Sakslaste poolel saadeti lahingumöllu 13. ja 17. armee koos väikseaRVULISE 6.NDA TANKIPOLGUGA-- JUST JUST, SELLES LAINGUS OLID TANKID MITTE INGLASTEL VAID SAKSLASTEL ja tänu mimele britide eksimusele, purustati inglased täielikult, Pärast seda lahingut otsustati peatada Läänerindel kõik suuremad operatsioonid ning oodata ära USA abiväed, hiljem siiski, see otsus tühistati ning Briti armeel õnnestus savutada mitu olulist võitu, mis ühtlasi tähistasid brittide ja prantslaste jõudsat edasitungi Belgias ja Põhja-Preisimaal.

Lugupeetud kindralkaarel, äkki annad mõne vihje oma allikatele...

Minu ja briti andmetel tungis peale ikka briti Teine Armee (Second Army, viis tükki neid briti armeesid I ilmasõja jooksul oligi).
Brittide purustamisest pole ametlikus ajaloos jälgegi. Pigem oli see üks edukamaid pealetunge tollase Läänerinde loos - kaotati 17000 ründajat 25000 kaitsja vastu... Messines' kõrgendiku hari hõlvati sõja lõpuni brittide poolt.
Võimalik, et räägime erinevatest lahingutest - kui rinne ikka nii kaua paigal püsib, siis võib igasugu asju ette tulla...

[Luuraja]

http://www.durandgroup.org.uk/Messines_attack.htm
http://www.diggerhistory.info/pages-bat ... ssines.htm

Üks miinikraatritest kaasajal.

[Luuraja]

Rünnak Messines' kõrgendikele on saanud kuulsaks tänu hoolikalt ajastatud plaanile ja vaenlase kaevikute alla kaevatud miinidele.

Juba 1917. aasta jaanuarist kaevasid minöörid maa-aluseid käike saksa positsioonide poole. 21 käiku mahutati lõpuks 250 tonni ammonaali.

7.juunil vara-varahommikul alustasid britid ettevalmistavat suurtükituld. Kell 3.00 tuli lõpetati. Sakslased ronisid maa alt välja ja valmistusid rünnaku tõrjumiseks. Kell 3.10 lõhati miinid...
Plahvatust olevat kuulnud briti peaminister Lloyd George Londonis ja seda olevat tajutud ka Dublinis.

Briti vägede liikumine edasi oli üsna kerge. 19 lõhkenud miini tekitasid saksa esimesel ja teise kaitsejoonel tõsise kaose. Pealetungivad britid leidsid eest ridamisi punkreid-kaevikuid, milles surnud mehed olid ilma igasuguse märgita - lihtsalt lööklainete poolt tapetud. Ja tapsid massiliselt tõmblevaid põrutatuid. 10000 sakslast olevat tapetud tol päeval.