REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[ElrikThunderson]

Väike langustrend nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvus.
https://www.err.ee/1081909/nakatunute-j ... arv-langes

Maske on aga neid ei kanta, kuna on eestlaste rahakotile liiga kallid.
https://www.err.ee/1081871/inimesed-ei- ... iga-kallid

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil

09.03/ 39/ 0.0 %
10.03/ 69/ 4.3 %
11.03/ 45/ 8.9 %
12.03/ 120/ 20.0 % (eriolukorra väljakuulutamine)
13.03/ 259/ 26.0 % (TA muudab testimise strateegiat)
14.03/ 128/ 20.0 %
15.03/ 162/ 22.0 %
16.03/ 254/ 13.0 %
17.03/ 238/ 8.4 %
18.04/ 395/ 8.4 %
19.04/ 239/ 3.8 %
20.03/ 245/ 6.5 %/ 0
21.03/ 308/ 7.5 %/ 2
22.03/ 417/ 4.8 %/ 4
23.03/ 495/ 5.3 %/ 6
24.03/ 317/ 5.4 % / 7 (karantiini karmistamine)
25.03/ 768/ 4.6 % / 7
26.03/ 2281/ 5.9 % / 7
27.03/ 1010/ 3.7 % / 7
28.03/ 1200/ 5.8 % / 10 (3.5 %) (Saaremaa hooldekodus 28 nakatunut, neid nakatunuid mitte arvestades protsent 3.5)
29.03/ 1000/ 3.9 % / 10
30.03/ 856/ 4.2 % / 13/ 3
31.03/ 1149/ 2.6 % / 13/ 4
01.04/ 1952/ 1.7 % / 15/ 5
02.04/ 1372/ 5.8 % / 16/ 11
03.04/ 2514/ 4.1 % / 16/ 12
04.04/ 810/ 7.2 % / 20/ 13 (diagnoositud haigete arv ületas 1000 piiri)
05.04/ 1192/ 5.3 % / 17/ 15
06.04/ 864/ 1.3 %/ 14/ 19
07.04/ 1684/ 2.5 % / 12/ 21
08.04/ 1277/ 2.9 % / 11/ 24 (TA muudab testimise strateegiat, kõik perearsti saatekirjaga saavad testima)
09.04/ 1609/ 1.4 %/ 9/ 24
10.04/ 1471/ 3.5 %/ 9/ 24
11.04/ 1574/ 2.9 %/ 11/ 24
12.04/ 899/ 0.6 %/ 11/ 25
13.04/ 416/ 5.8 %/ 9/ 28 /157
14.04/ 1513/ 3.0 %/ 11/ 31/ 146
15.04/ 1709/ 1.7 %/ 10/ 35/ 147
16.04/ 2058/ 1.7 %/ 10/ 36/ 137
17.04/ 1576/ 1.6 %/ 11/ 38/ 129
18.04/ 2018/ 2.6 %/ 11/ 38/ 122 (diagnoositud haigete arv ületas 1500 piiri)
19.04/ 730/ 2.2 %/ 10/ 40/ 125
20.04/ 602/ 1.2 %/ 9/ 40/ 128
21.04/ 1289/ 1.3 %/ 9/ 43/ 124
22.04/ 1426/ 0.5 %/ 7/ 44/ 114
23.04/ 1551/ 2.1 %/ 7/ 45/ 109
24.04/ 1108/ 1.4 %/ 6/ 46/ 103

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 2.0 % ja mediaan 1.7 %

[NGolf]

Soome peaministril Marinil viirust ei tuvastatud. Boris Johnson tahab ka juba esmaspäevast tööle tagasi tulla. Soomes avastati päevaga 111 uut juhtumit, kokku on 172 surnud, 206 haiglas ja nendest 60 intensiivravil. Pool miljonit inimest koondamisläbirääkimistel, aprilli algul tuli kõige rohkem töötutoetuse taotlusi päevas.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006473108.html

Ilus graafiline analüüs sellest, kuidas viirus on mõjutanud Helsingi erinevaid metroojaamu- Ida-Helsingi vaesem rahvas käib ikka tööle (ja lisaks on neil rohkem kroonilisi haigusi), sest nende töökohad ei võimalda kaugtööd. Seal on vähenemine liiklusest 57%, ja sealsed jaamad on praegu kõige aktiivsemad. Ka haigestumisi on Itäkeskuses suhtarvult kõige enam. Kesklinn ja jõukamad piirkonnad ei liigu enam ühistranspordiga nii palju.
https://dynamic.hs.fi/a/2020/toihinonmentava/

USA arstid tõusid tagajalgadele protestimaks Trumpi avalduse peale, et desovahendeid võiks ju otse verre süstida, et nad viirusele 1:0 teeksid.
https://www.bbc.com/news/live/world-52391744

Venemaal 6000 ja Moskvas 3 000 uut juhtumit päevas. Moskva patriarhi peamine asjaajaja ka nakatunud.
https://tvrain.ru/news/upravljajuschij_ ... om-507553/

[Runkel]

Modelleerides eesolevat majandussituatsiooni siis nelja-viie aastases ajaraamis peab riigikaitse arvestama optimistliku stsenaariumi korral paarisaja miljonilise rahastuse vähendamisega. Pessimistlikuma stsenaariumi korral, see mida keegi ei julge isegi mõelda, tuleks iga aasta kohta sada-kakssada miljonit vähem.

Üks joonlauatõmme. Kui võtame 2019 SKT-ks 28 mld, kaitsekuludeks 2% e 560 mln ja pandeemia kahjuks 5 mld, saame selleks aastaks SKT 23 mld (ehk langemist paari aasta tagusesse aega). Kaitsekulusid hoides saame saame vastava osakaalu 2,4%. Kas kõlab kui mõne valimislubadus? Igatahes on, millega ennast rehabiliteerida.

[Kriku]

Teema juurde tagasi.

Professor Toomsoo:

Räägime ACE-2 rollist täpsemalt.

ACE-2 leidub nii kopsus, soolestikus, maksas kui ka neerudes. Kõige rohkem on ACE-2 kopsu alveoolrakkude pinnal, aga ka soolestikus ja on ette tulnud, et nakatunul muid nähte ei olegi kui vaid kõhulahtisus, mida esimese hooga ei osata Covid-19ga siduda.

ACE-2 ülesanne on tegelikult ohjeldada angiotensiin II. Kui seda saab liiga palju, tõmbuvad veresooned kokku ja vabaneb aldosteroon, mis omakorda hoiab naatriumi ioone ja selle kaudu ka vett organismis kinni. Kokkutõmbunud, pinges veresooned ja suurenenud veremaht tõstavad vererõhu üles ja käivitub kahjustuste kaskaad: tekivad põletikud, koe kärbumine. Selle kohta, miks keha naatriumit nii kõvasti kinni hoiab, rääkis füsioloogiaprofessor Eero Vasar, et see pärineb noist kaugetest aegadest, mil meie kütid ja korilased said harva suhu panna midagi soolast ehk naatriumisooli.

Akadeemik Eero Vasara arvates on ACE-2 üks olulisemaid vananemise markereid, mida rohkem ACE-2, seda tervem elu. Kas see on ka põhjus, miks väikesed lapsed ei haigestu ja saavad Covid-19st lihtsamalt jagu?

Jah, siin on tugev seos, aga ACE-2 tase langeb ka vananedes eri kiirusega. Normaalkaalus, korras vererõhu ja veresuhkruga inimeste ACE-2 on tugev ka täiskasvanueas. Kui nad koroonaviirusega nakatuvad, kulgeb haigus kergelt ja tihti ei pane nad seda tähelegi.

Miks mehed Covid-19ga rohkem pihta saavad?

Suurim suremisrisk on tõesti üle 50-aastastel rasvunud, krooniliste haigustega meestel. Uuringutest selgub, et surnud patsientide keskmine vanus on 65,8 aastat ning umbes 70 protsenti neist olid mehed.

Olen lugenud arvamusi, et mehed on räpakamad, pesevad käsi harvem ja suitsetavad. Aga bioloogiline eripära näitab, et ACE-2 asub X-kromosoomis, mida meestel on vaid üks geenikoopia, naistel kaks. Teiseks suurendavad naissuguhormoonid östrogeenid ACE-2 taset, meessuguhormoon testosteroon aga alandab seda.

Kas eri kontinentidel kulgeb Covid-19 erinevalt?

Jah, ACE-2 tase on miskipärast eriti kõrge Aasia naistel ja teistest madalam mustanahalistel meestel. Üks Bostoni kolleeg just rääkis, et USAs on enim kannatada saanud mustanahalised, sama väidavad Londoni kolleegid. Lisaks sotsiaalsetele põhjustele mängivad siin kaasa bioloogilised. Mustanahaliste ACE-2 tase on madalam, sest nad põevad enam kõrgvererõhktõbe, diabeeti, on tihti rasvunud, aga nende vererõhu­haigus on valgete omast erinev. Mustanahalistel on madal reniini tase, mida võimendab liigne sool toidus. Angiotensiin vallandub ikka ja kõrget vererõhku põhjustab rohkem naatriumi ja vee liig. Seepärast ei panda neid Covid-19ga ka tilgutite alla. Kõrgenenud angiotensiin II saab edasi märatseda ja loob ülihea pinnase oksüdatiivsele stressile, mis lükkab käima põletikku tekitavad tsütokiinid ja viib kopsu- jt organite kahjustusteni. Kopsude tööd ja südame rütmi vahendab aju, nii et ka siin on närvi­süsteemil oma roll.

Miks Aafrika mustanahalised vähem surevad, kas rämpstoitu süüakse vähem?

Põhjusi on rohkem. Pakutakse, et viirus jõudis sinna aeglasemalt kui Aasiast Euroopasse ja sealt edasi Ameerikasse. Mustal Mandril reisitakse vähem. Päris selge pole ka see, millistes tingimustes viirus end paremini tunneb, arvatakse, et võib-olla ei sobi viirusele liigne kuumus ja niiskus.

https://leht.postimees.ee/6957411/viiru ... 1577723337

[Kriku]

Professor Lutsar:

Irja Lutsar, kui hea «lennuvõimega» on koroonaviirus? Öeldakse, et tubases ehk tuuletus olekus ei suuda see kahest meetrist kaugemale lenduda. Aga oletame, et nakatunud inimene hingab kortermaja üheksanda korruse aknal värsket õhku ja temast pääseb viirus lendu. Väljas puhub samal ajal tuntavalt tugev tuul, kümme meetrit sekundis. Kui kaugele võib viirus sel juhul kanduda? Kas sadu meetreid?

Sellisel moel koroonaviiruse jõudmine saja või enama meetri kaugusele on väga teoreetiline võimalus. Ega koroonaviirus ise lennata saa. Kui kaugele viirus jõuab, sõltub jõust, mis talle kaasa antakse. Rääkimise, köha või aevastamisega saadetakse viirus piiskades teele ning nõnda olenebki kõik sellest, kui kaugele piisad kanduvad.

Põhiliselt kandub koroonaviirus piisknakkusega inimeselt otse inimesele. See on haigus, mis levib eeskätt perekondades, seltskondades ja teistes inimrühmades, kus inimesed omavahel tihedalt suhtlevad. Väljaspool inimese organismi viirus paljuneda ei saa. On tehtud laboratoorseid katseid, et väga hõredas õhus võib viirus mõne tunni hõljuda. Aga kuidas on päris elus, ma ei oska kommenteerida.

Kas olen õigesti aru saanud, et haigestumiseks peab inimene teatud koguse viirust endale sisse hingama ja kui vaid mõni üksik viirus hingamisteedesse pääseb, siis miskit ei juhtu?

Jah. Mõne üksiku viirusega saab organismi immuunsüsteem väga kiirelt hakkama.

Kui «kleepuv» on koroonaviirus? Kui viirus mõne pinna külge maandub, kas see nakkub pinnaga nagu liim või on seotud väga nõrgalt ja tõuseb iga väiksema õhuvooga taas lendu?

Viirused pole nagu klaaspallid, mis pindadel edasi veereksid. Viirus peitub piisas ja kui piisk peaks mõnelt pinnalt edasi kanduma, siis sellega koos läheb ka viirus. Koroonaviirus on tundlik kuivamisele, madalale ja väga kõrgele temperatuurile. Kui piisk ära kuivab, hävineb ka viirus.

Kuidas koroonaviirus organismi pääseb – kas ainult seda sisse hingates? Aga silma limaskesta kaudu?

Peamiselt hingamisteede kaudu, kuid on leitud, et koroonaviirus võib inimese organismi siseneda ka silma limaskesta kaudu. Inimestel on komme oma kätega nägu katsuda ja seepärast soovitatakse sageli käsi pesta, et me käte külge jäänud viirusega ei nakatuks.

Mis juhtub, kui ma koroonaviiruse ära söön?

Seedetraktis koroonaviirus vastu ei pea, see pole talle sobiv keskkond. Kui keegi sööb koroonaviiruse ära, siis viirus sureb. Rakud, mida koroonaviirus nakatab, asuvad kopsudes. Küll on seedetraktist leitud koroonaviiruse ­RNA-d (RNA on ribonukleiinhape ehk pärilikku infot kandev molekul – toimetus).

[...]

Teoreetiliselt on võimalik viirus jalanõu talla küljes küll ka koju koridori kanda, kuid niimoodi haigus inimesele siiski ei levi.

https://sakala.postimees.ee/6957187/kui ... 1577723337

[NGolf]

Soomes peeti kinni ullike, kes vanuritele peale sülitas teatades, et "mul on koroona, nüüd teil ka!" ja pages rattaga minema." Ka näiteks 5 a tüdruku ja tema vanaema peale, tüdruk ulgus pärast nutta terve õhtu.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006485898.html

Soomes on kaks vanemat meesarsti surnud koroonaviirusesse. Soovitatakse hoida 55+ vanuses meesarstid kõik koroonaviirusega patsientide ravist eemal.
https://www.is.fi/kotimaa/art-200000648 ... e=tf-other

Helsingi piirkonnas on kokku 100 inimest vajanud intensiivravi, umbes 20-30% neist suri (järgmisest nädalast alates hakkab HUS avaldama täpsemat statistikat). Siin artiklis on vanuseline jaotus, ca pooled on alla 60 aastased ja 11 ka 20-40 a. Helsingi piirkonnas on COVID19 haigetele kokku reserveeritud 84 intensiivravi kohta, hetkel sees 37.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006485560.html

[Health]

Otsustati ära, kestab siis praegusel hetkel veel 18ndani.

https://www.err.ee/1082077/valitsus-pik ... a-18-maini

[tympsa]

Veel üks artikkel seeriast : me teame seda,et me ei tea mitte midagi .

Võimalikust kergemast epideemia kulgemisest tuberkuloosivaktsiiniga BCG vaktsineerinud maades võrreldes maadega,kus sellest loobuti juba väga ammu . Ehk siis idabloki palju väiksem suremus võrreldes lääneblokiga .

https://novaator.err.ee/1082048/teadlas ... oona-vastu

Eelkõige lääne teadlased lükkavad selle võimaliku seose suure põlgusega tagasi. Samas ei paku nad ühtki selgitust,miks Poolas on näiteks 12 koroonasurma 1 miljoni elaniku kohta ja Prantsusmaal 335.Miks Serbias on 16 ja Hispaanias 482 .Miks Lätis on 6 ja Belgias 576 ?

Epideemia hilisem start ei saa olla põhjuseks,see on nüüd kõikjal Euroopas levinud juba oma poolteist kuud vähemalt. Ida-Euroopa meditsiin kahtlemata ei ole võimekam kui rikastes lääneriikides, pigem vastupidi. Miks siis on surijate vahe 1 miljoni kohta mitukümmend korda suurem ? ja isegi ühe riigi piires Lääne- Saksas üle 3 korra suurem kui ida pool

Teadlaste vastus on : me ei tea. Ja läbi lille vihjatakse,et võib olla "ossid" teevad statsiga sohki . Mida EU liikmesriikidest on siiski raske uskuda

[nimetu]

Selles suhtes jällegi õige, et erinevate riikide statistika ei olegi eriti võrreldav. Erinevad meetmed, erinev loendamine jne.

[tympsa]

Et siis Hispaania oskab koroonalaibad kokku lugeda ja Poola ei oska ? Lääne Saksa oskab ja endine Ida Saksa ei oska ?

mina seda ei usu mingil juhul

[Drax]

Haigestunute arv miljoni kohta on kehvapoolne indikaator, kui suure rahvaarvuga maal on näiteks enamus hajutatud üle suure territooriumi ja vaid mõned keskused on suuremas kontaktis ülejäänud maailmaga. San Marinos on vastupidised lood ja nad on seetõttu ka esikohal.

[Kriku]

Jah, aga Poola ja Prantsusmaa puhul see efekt ei mängi rolli.

Belgia kohta on siia juba postitatud - Belgia probleem on liiga korralik laibalugemine, st. sisse arvestatakse ka vanadekodus surnud, keda enne ei diagnoositud.

Teoorias võib olla iva, aga see siiski ei seleta epideemia suhteliselt tagasihoidlikku kulgu Rootsis võrreldes näiteks Itaaliaga.

[nimetu]

Et siis Hispaania oskab koroonalaibad kokku lugeda ja Poola ei oska ? Lääne Saksa oskab ja endine Ida Saksa ei oska ?

mina seda ei usu mingil juhul

Ei, mitte päris nii. Näiteks Belgias loetakse surmade statistikasse kõik võimalikud koroonahaiged (sh need, kes hooldekodudes surevad). Rootsis jällegi sellised juhtumid statistikasse ei maandu.

[Kriku]

Rootsis jällegi sellised juhtumid statistikasse ei maandu.

Samas Rootsis olevat mõni lehekülg tagasi postitatud statsitika järgi suremuse vahe eelmise aastaga ning koroonasurmade arvuga kõige väiksem.