Pilte Eestist 1941-44

[Fidel]

Välismaises foorumis siis mõned pildid link:

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... hp?t=88441

[istorik]

No nii, esimesest fotost alates on kõik need pärit sellel kevadel ilmunud Laidoneri muuseumi aastaraamatust nr.5- 2005.
Ja nagu fotode ülesriputaja selgitab, siis algselt pärit mingilt vene saidilt.
Huvitav, kas autoriõigus siis fotodele ei laienegi?
Ja mida küll võib arvata Herder Institut, sest üks osa fotosod ju Hintzeri omad?

[Oleg A]

Ei saa nähe mingi pilti linki järgi. kas teema on kustutatud?

[Troll]

Ei saa nähe mingi pilti linki järgi. kas teema on kustutatud?

Mul töötab kõik ilusti, sul arvutiga mingi jama vist.

[Oleg A]

Nüüd korras. Head pildid. Tänan linki eest.

[Würger 190G]

Ja üldse, mis asi on autoriõigus ajalooliste piltide puhul?
Maküllnäinud nii raamatutes kui ajakirjades üht sama pilti ning kord see internetist, siis repro, siis eraarhiivist, siis erakogust, kuigi tegemist näiteks kas propaganda pildiga või nn tehase pildiga (ja seda nn tehast/valmistjat pole olemaski!).

[toomas tyrk]

Autoriõigus on autori õigus

See tähendab, et õigus on autoril. Või kui autor on surnud, siis teatud ajalooperioodi vältel tema sugulastel. Kui autor on oma õigused kellelegi loovutanud, siis sellel füüsilisel või juriidilisel isikul, kellele need õigused on loovutatud.

Tihti arvavad mõne negatiivi või positiivi valdajad, et neil on koos vastava toormaterjali omandamisega ka autoriõigus sellele pildile. Enamasti ei ole.

Teada saab neid üksikasju enamasti aga ainult otse pildi ühe või teise versiooni omanikult seda küsides.

Samas - lugu maksab pidada ka neist organisatsioonidest ja eraisikuist, kes sedasorti ajaloolisi pilte pikki aegu säilitanud on. Ning võimaluse korral nende vaeva kasvõi väheselgi määral hüvitada. Isegi kui neil otseslt autoriõigust tollele materjalile ei ole...

[valdo]

Autoriõigus on autori õigus [...] See tähendab, et õigus on autoril. Või kui autor on surnud, siis teatud ajalooperioodi vältel tema sugulastel.

Vastavalt EV Autoriõiguse seadusele (RT 1992, 49, 615) kehtib autoriõigus "... autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud" (seaduse § 38 lg 1). "Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist." (seaduse § 41 lg 1).

Nii et kui foto või kirjatüki kasutamise korral tuleb 70 aastat peale selle autori surma küsida luba tema pärijatelt või autoriõiguse subjektilt. Kui tegemist on nt riigi või mõne firma tellimustööga, peab selle töö tegemisest enast olema möödas vähemalt 70 aastat.

2006 - 70 = 1936. Seega kogu WWII kraam jääb veel siiski selle seaduse allaja vajab kasutusluba. Näiteks aga 1920ndatel aastatel avaldatud Eestimaa maateaduslikud ülevaated enam sinna alla ei käi ja neid võib kasutada vabalt.

Muidugi - kui foto tegija on ammu surnud ning ta pärijad ei tea neist fotodest/tekstidest suurt midagi ega tahagi teada, siis on nende sätete täitmine keeruline et mitte öelda üsnagi kahtlane. Mina olen nt oma mõisaportaalis ja mujal netis säärased allikmaterjalid avaldanud ja pannud juurde teksti, et kui keegi leiab, et tema autoriõigusi on nende avaldamisel piiratud, siis kõrvaldan ma materjalid sealt esimesel nõudmisel. Tüüpiline on ju olukord, et miski vana foto on kingitud edasi, sealt omakorda edasi ja miskist erakogust saan ma ta kätte õigusega avaldamiseks. Ja sageli ei teagi ma ju autorit, vaid ainult seda, mida on pildil kujutatud. Vahel ka mitte seda viimast muide...

[metssiga]

Valdo,
uks tapsustus. II ms saksa piltide ja filmide puhul meie praegune autorioiguste seadus ei kehti, kuna koik need tehti riiklikes asutustes ja seega autorioigus oli riigil, aga mitte autoril. III Reichil teatavasti pole oigusjarglast, nagu naiteks tanane Venemaa on NSVL oigusjarglane. Seega koik II ms aegsed saksa pildid on vabalt kasutamiseks, kui just keegi pole toestanud, et need on isiklikud, nagu naiteks Hintzeri kogu Herderi instituudis. Arvan kull, et kohtus Herderi instituudi oigused kaua vastu ei peaks ...

[Würger 190G]

Kuidas küll mitmed Lääne ja nüüd ka Vene autorid pretendeerivad siis mingitel õigustel avaldades Saksa 2MS ja enne seda tehtud, näiteks lennukite pilte?
Ikka autori ERAARHIIVIST! Kusjuures samapilt ilmub erinevate allkirjadega erinevate autorite "teostes".

[istorik]

Ma ei hakka seadustesse langema, olulisemaks pean ausust ja autorieetikat.
Selgitan:
mistahes raamatu/artikli autor kulutab oma kirjatükile tavaliselt mingi ajaühiku, kes pool aastat, kes aasta, kes rohkem.... Kui ta on aus, siis hangib ka fotodele ja muule kasutavale allikmaterjalile avaldamisõiguse. Viimase puhul kehtivad tavaliselt kokkulepped alates suulisest, lõpetades rahalisega.
Ehk kõik kokku on eelnev töö üsna aja- ning ka materjaalselt kulukas.
Ja kes vähegi sellelaadsete töödega on kokku puutunud (või viitsivad ette kujutada), teavad omast käest, milliseid emotsioone tekitab äratundmine, et keegi on kasutanud sinu uurimistööd, viitsimata sulle isegi helistada või oma netileheküljel autorile viidata.
Siit küsimus foorumikaaslasele Würgerile:
kas olete ise ka kuskil midagi avaldanud, mõne raamatu kirjutanud, et nii laialkäel selles teemavaldkonnas praalite?
Loo lõpetuseks ei saa jätta märkimata, et minuarvates 79.- ei ole küll nii suur summa, et kellegil ei oleks võimalust andtud trükist soetada!
http://www.apollo.ee/product.php/0857625

[Würger 190G]

Ei ole, olen abistanud natuke ja ei praali. Ikkagi on naljakas, et ühele ja samale pildile on igal seda pilti avaldanud autoril mingid õigused , kuigi sama see pilt olnud näiteks Signali kaanepildiks.

[valdo]

Tegelikult on Eestis autorikaitsega lood VÄGA käest ära. Tean seda omal nahal enda koostatud mõisaportaali http://www.mois.ee/ materjalidega.

Mõned markantsemad faktid:
- Olen viimase kolme aasta jooksul avastanud KOLM trükist (raamatut ja brošüüri), kus on minu mõisaportaalist "laenatud" tekste kasutatud ilma minuga kooskõlastamata ja minule viitamata. Veebilehti ei hakka kokku lugema - neid on kümneid...
- Eesti suurim päevaleht Postimees on ühe minu foto avaldanud ilma minu nõusolekuta ning autorile viitamata (mainitud oli allikas: Internet). Kui kirjutasin Postimehe peatoimetajale vastavasisulise kirja, ei vaevutud lehe poolt minu ees vabandamagi.
- Kaks reisifirmat on oma mõisareise reklaaminud minu portaalist "laenatud" fotodega - jällegi ei olnud neil minu luba ega viidet minule kui fotode autorile. Loomulikult on peale minu kriitilist meili need kadunud...
- Oma portaalist "laenatud" fotosid olen leidnud viie omavalitsuse veebilehelt, mitme kooli veebilehelt, blogidest jm jm... Ikka ja jälle ilma minu loata ning ilma viiteta minule kui autorile (mida oleksin eeldanud).

Märkusteks niipalju, et kõik seal ülal olevad tekstid on minu kirjutatud ning kõik sealolevad fotod on minu looming. Ning iga leht on muide varustatud ka selge märkusega selle allosas, mis viitab autoriõigustele, omandusele ja kasutustingimustele...

[toomas tyrk]

Selles autoriõiguste osas on Internet alatu ning olukord suht kurb.

Kavatsen ise avaldada mitmeid fotosi ja tekste internetis (fotode osas 99,9% osas puudub mul autoriõigus, mõne (või veidi suurema ) protsendi osas tegu minu kogus olevate fotodega) ning olen aru saanud, et fotod lähevad üles ainult koos vesitrükiga, mis viitab nende allikale.

Miks pean mina käima ja kerjama ja maksma nende avaldamise eest ning siis iga tüüp võib neid ilma loata kasutada kus tahes?

Teksti osas vesitrükki kasutada ei õnnestu, aga mingi missioonitunne peab ka ikka olema. Teadmine on valgus, mitteteadmine pimedus

Las siis teadmine levida...