Frantzuse nurgake

[frantzus]

Valged numbrid mustal põhjal pluss laks tähte. Oli nii reljeefseid numbreid kui tasapinnalisi, mil valge number lihtsalt peale maalitud.
Riviautode juhtidel mingeid pabereid kaasas polnud. Need liikusid kolonnis ja kolonni VAI kontrollida ei tohtinud.
Transpordiautode juhtidel tehniline talong papitükil.
Kõrgemate võllide autodel olid tsiviilnumbrid. Isegi valitsusautode seeriast, mida ka GAI peatada ei tohtinud.

nii oligi. igale väeosale oli oli mingi kindel seeria numbreid välja antud, selle järgi oli kohe teada mis väeosast auto on, näiteks meie väeosal oli kaks seeriat, BB ja KH kui mälu ei peta, ja numbrite arv oli piiratud vastavalt sellele palju sul autosid oli koosseisu järgi ette nähtud. meil oli transportautodel BB seeria, alates 22-00 kuni 22-22, KH oli riviautodel ja esimene number oli kõigil 76. pressitud number oli muidugi omalooming, mänguilu. meie väeosa matriitsid olid freesija demblitööks, muidu oli number tavalisel siledal plekil. tehniline talong jah papitükil, lisaks veel õhtune eriluba millega võisid sõita peale kella 18.00 ja pühapäeval, neid jagati näpuotsaga kohalikust komendatuurist komandöride autodele numbripõhiselt, lisaks nimetud load valveautodele mis liikusid autost autosse mis valves olid. mina pidin willisele 22-22 BB välja pressima, seerija viimane number, Kamaz oli mul 22-12 BB, ja pealiku auto 22-00 BB. suht lihtne loogika mis targemate poolt paika pandud; "frantzus1" ei saanud kohe kuidagi külge pookida , ka raha eest mitte...

[vanahalb]

Freesija tehtud matriitsid numbrite väljalöömiseks oli kõva sõna
Meil olid 6-8 mm traadist ise põlve otsas valmis väänatud numbri jäljendid. Pressimine käis niimoodi, et pandi traadist kuju plekitüki peale ja äsati kuvaldaga. Siis järgmine number ja nii edasi kuni lõpuni. Järgmiseks keerati plekitükk teist pidi ja maaliti, keeleots suust väljas, nende ebamääraste kraakade ümber valge värviga numbrid nii et pimedas ja kaugelt vaadates oleks nagu päris.

[kalleb]

Kas osadel autodel isegi soome papi või paksema papi peale trafareti abil kasutades standardset nahavärvi ning legendaarsed gubkat valmistatud numbrimärgid mitte polnud

Ja sellised numbrid olid auto moodi tehnikal , btr , tanki jm soomusmasinal olid valge värviga sinna maalitud

[frantzus]

gubka ja trafarett ikka au sees, veokatel oli taga kõigil suur number ka, osadel riviautodel isegi katusel, neil mis pidevalt üle piiri käisid! kõige kuradim oli Kamazi tagaporte, tihedalt gofreeritud plekk, vähemalt kolm meest pidi korraga kallal olema nummerdamisel, leivaautol sai hädapärast üksi ka hakkama

[frantzus]

Freesija tehtud matriitsid numbrite väljalöömiseks oli kõva sõna
Meil olid 6-8 mm traadist ise põlve otsas valmis väänatud numbri jäljendid. Pressimine käis niimoodi, et pandi traadist kuju plekitüki peale ja äsati kuvaldaga. Siis järgmine number ja nii edasi kuni lõpuni. Järgmiseks keerati plekitükk teist pidi ja maaliti, keeleots suust väljas, nende ebamääraste kraakade ümber valge värviga numbrid nii et pimedas ja kaugelt vaadates oleks nagu päris.

meil numbreid välja ei löödud , nagu eelnevalt olen vist maininud et "kuvalda" kätte võtmine tähendas meie patis seda et see jäigi kätte viimse päevani, boonuseks muidugi see et üle päeva said automaati ka tassida karauulis, ja eks seda teemat jagas ka freesija kes matriitse tegi, arvestas järeltulijatega . freesis süvendid terasklotsidesse, klotsidest ise koostasid numbri raami sisse, sinna panid juba mõõtu lõigatud plekitahvli peale, selle peale ca 2cm paksune kummiplaat ja selle peale 5cm paksune terasplaat ja hüdropressi alla, ja number ühe korraga välja pressitud. käisid ka piirikad meie juures numbreid tellimas, neil oli ka BB seerija, ja eks see äri käis " vorst vorsti vastu"

[kalleb]

https://youtu.be/V2Ql9MFcn0g?t=128

[kalleb]

https://youtu.be/Qd3YKcqzy2k?t=729

[frantzus]

jah, frantzus on ka mägipolügoonil märki lasknud, ja mitte millegile pihta ei saanud, ei allamäge ega ülesmäge; oli lihtsalt võimalus kärtsutada seal vabast ajast koos pealikuga, padruneid ei loetud. siledal maal olin ehtne "voroschilovi laskur" , väeosa parim, üksiklaskudega 100m 28 silma 30-st, ja 9 padruniga valangutega võtsin 200m ja 400m sihtmärgi ka maha esimesel katsel, kolm padrunit jäi veel salve . kiitsin veits ennast, aga mägedes laskmine on ikka hoopis teine maailm, kauguse taju ja laskenurk, ballistika hoopis teine. samal ajal oli mägipolügoonil kolm matsi koos ohvega oma SVD püsse sisse laskmas, enne meid nad seal juba olid kärtsutamas ja meist nad sinna jäid, mingeid eraldusmärke neil peal ei olnud lõkmetel ega varrukal, sama oli ohvega, ainult starlei välivormi pagunid õlal. vaevalt nad kohaliku sõdurisauna valvurid olid

[frantzus]

noh kui juba kelkimiseks läks siis frantzus on sõjaväes ka makaroviga lasknud ( peale sõjaväge ainult TT-ga, paar pätti oli vaja maha lasta ). ja seda pealiku pistooliga; laadis isiklikult magasini 6 padrunit ja andis suuna kätte, aga ega ta loll olnud, hetkel oli väeosa ohvitseridest kaheksa hinge kohal lasketiirus, kaks jääb ju ellu, usaldas mind ikka sitaks . paugutasin siis, suund oli õige aga tulemus oli null, märklehele pihta ei saanud aga meeter korda meeter tahvlile 25m kauguselt sain kõik kuulid pihta, raisku ei läinud midagi. pealik arvas et esimese korra kohta ikka väga hea,; tema polnud koolis isegi seinale pihta saanud esimesel korral . ja kõvatamise jätkuks veel see et frantzus on ka Stetschkini püstolit pihus hoidnud aga mitte lasknud sellest . ma ei tea miks aga millegipärast kandsid 4.osakonna mehed just seda relva, oskab ehk keegi targem selgitada?


PS. videosid palun mitte lisada; olen ju "ne russkii"

[EOD]

Stetškini eelis PM ees oli suurem salvemaht - 20 padrunit, võimalus kasutada kabuuri kabana, võimalus tulistada nii üksiklaskude kui valangutega ning pikem raud, mis andis Makaroviga sama moona juures kuuli suurema algkiiruse. Ühesõnaga püstoli ja püstolkuulipilduja hübriid.
Miinuseks keeruline ehitus ning suuremad gabariidid ja mass.

[frantzus]

ja edestades austet akf Kallebi ütlen et täna on ette nähtud pidulik lõuna; 2 küpsist ja 2,5 Läti karamellkommi

[frantzus]

Stetškini eelis PM ees oli suurem salvemaht - 20 padrunit, võimalus kasutada kabuuri kabana, võimalus tulistada nii üksiklaskude kui valangutega ning pikem raud, mis andis Makaroviga sama moona juures kuuli suurema algkiiruse. Ühesõnaga püstoli ja püstolkuulipilduja hübriid.
Miinuseks keeruline ehitus ning suuremad gabariidid ja mass.

tehnilise teemaga olen kursis, aga just huvitav on see miks " stabelnoje orudie" 4. osakonnal oli teine; logistiliselt see ju täis jama, padrun sama aga hoopis teised relvurid tegelevad asjaga, kas selle relva efektiivsus kaalus tõesti selle muu jama üle? eriüksustustest saan aru, maksab efektiifsus,; aga vist on teema eri alluvusega üksuste ettemääratud relvastusega? igatahes selle relva peremees mida ma pihus hoidsin eriti rahul ei olnud, relv a.d. 1961

[kalleb]

ja edestades austet akf Kallebi ütlen et täna on ette nähtud pidulik lõuna; 2 küpsist ja 2,5 Läti karamellkommi

Selle pajebenni nimi oli - Prazdnitsnoi obed - muu parasha oli ikka sama mis igapäev aga näe , sinu toitja , leivaisa Sovetskaja Armija tegi sulle zesti ja andis maiust

[kalleb]

[frantzus]

Stetškini eelis PM ees oli suurem salvemaht - 20 padrunit, võimalus kasutada kabuuri kabana, võimalus tulistada nii üksiklaskude kui valangutega ning pikem raud, mis andis Makaroviga sama moona juures kuuli suurema algkiiruse. Ühesõnaga püstoli ja püstolkuulipilduja hübriid.
Miinuseks keeruline ehitus ning suuremad gabariidid ja mass.

jo siis kontrazvedka töö pidi olema igati effektiivsem sõltumata hinnast, prioriteedid olid tol ajal paigas, diversandid vaja ju kohapeal maha lasta KIIRELT