Koroonakriisi algul kiidetud, ent seejärel ka valju kriitikat saanud terviseameti peadirektor Merike Jürilo tagasiastumismõtteid ei mõlguta. „Kriisis karastunud meeskond on tegelikult oluliselt paremini valmis järgmiseks kriisiks ja seda ei tohiks raisku lasta,“ nendib ta.
Jürilo nurgakabinetist avaneb vaade üle tee paiknevale Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikule, kuhu 26. veebruaril toodi Eesti esimene koroonapatsient. Päev hiljem saatis terviseamet kõigile tähtsamatele riigiasutustele välja esmase prognoosi võimaliku Covid-19 haigestumise osas, et hinnata tervishoiusüsteemi võimekust haigusega hakkama saada. Märkimisväärne on, et kui selle halvima prognoosi kõik muud numbrid, nakatunutest intensiivravi vajavate patsientideni, on jäänud Eestis kordi, kohati isegi üle kümne korra, madalamaks, siis surnute arvu oleme praeguseks juba ületanud. Miks?
„Tol hetkel, kui tegime esimese võimaliku haigestumise mudeli Covid-19 suhtes, ei olnud veel piisavalt informatsiooni, kuidas viirus käitub. Hiinast tuli vähe ja pinnapealset infot, Euroopas polnud veel tõenduspõhiseid uuringuid tehtud,“ selgitab Jürilo. Seega võeti arvestusteks ette gripipandeemia mudel, kui palju voodikohti võib lähikuudel vaja minna, ja anti haiglavõrgustikule ülesanne see tagada. Õnneks nii ei läinud, sest terve koostöös terviseametiga pingutas terve tervishoiusüsteem, et haigestumus nii suureks ei paisuks, tänas Jürilo partnereid ja kõiki appi tulnud vabatahtlikke.
Surnuid on Eestis reedese seisuga 56.
Jürilo jätkas: „Surmade puhul on number prognoositud suurusjärgus – esmases prognoosis oli 53. Kui me vaatame, kust need raskemini lõppevad juhtumid tulevad, siis selleks on hooldekodud. Vot see on õppetund, mille on saanud kogu maailm – kui see nakkus levib hooldekodus, siis see suremus võib olla ka kordi kõrgem, kui, ptüi-ptüi-ptüi, meil sel perioodil.“
Tervishoid vajab kümneid miljoneid lisaraha
Millised on terviseameti teised koroonakriisi õppetunnid?
„Riskianalüüsidel on kalduvus realiseeruda,“ toob peadirektor välja neist esimese. „2018 terviseametis tehtud analüüsis olid välja toodud erinevad epideemiariskid ja kirjeldatud ka võimelüngad. Kui riigis üldse riskianalüüse teha, siis tasub neid teha juhul, kui pärast tegeletakse ka leitud võimelünkade kiire likvideerimisega.“
Kuna riskianalüüse tuleb tingimata teha, on pärast praegust tõendit kriiside võimalikkusest pall riigijuhtide väljakupoolel, et nad hakkaksid tuvastatud probleeme lahendama.
„Me oleme neid vajadusi ka varem defineerinud,“ nendib kaks ja pool aastat ametis olnud terviseameti juht. „Ma loodan, et nüüd kuulatakse meid rohkem. Aga mitte selle pärast, et me midagi nõuame, vaid et on mõistetud reaalset vajadust panustada tervishoiusektori valmisolekusse.“
Terviseameti aastane eelarve on kümme miljonit eurot. Jürilo sõnul on kriis näidanud, et tervele tervishoiusektorile on juurde vaja kümneid miljoneid. Ta loetleb rahavajadusi: nakkushaiguste seiresüsteem, sh infosüsteemi kaasajastamine, terviseameti labori arendamine, haiglate, esmatasandi ja hooldekodude tõhus nakkuskontroll, testimise jätkusuutlikkus, testide ja isikukaitsevahendite soetamine. Ja lõpuks ka inimesed.
„Kui mina siia tulin, see ei olnud ammu, vaid aastal 2017, siis meie regionaalsete epidemioloogide palk oli kohati 800-900 eurot,“ vangutab Jürilo pead ja nendib. „Selle kahe ja poole aasta jooksul on tulnud teha üksjagu koondamisi, et sisemise ressursi arvelt tõsta spetsialistide palku.“
Ometi on terviseameti palgad ikka kaheksa protsenti madalamad, kui sektoris keskmiselt. Nii on parimaid eksperte raske enda manu meelitada.
Eitab ameti maineparandusprojekti
Nii olemegi jõudnud järgmise õppetunnini – personal. „Kriisiolukorras on meeskonnal oht läbi põleda. Eriti, kui kriis kestab pikalt,“ ütles Jürilo, lisades, et terviseameti kriisimeeskond on olnud ametis juba jaanuari lõpust. „Ja ega me ei tulnud sellesse kriisi puhanuna, vaid ka tavaline tööaeg on tohutult intensiivne.“
Jürilo sõnul on puhkehetkede pakkumine ka põhjus, miks palgati aprillist terviseametisse juurde neli kommunikatsioonieksperti, kellest kaks on ametisse jäänud ka mais – kõrgema põhipalga eest, kui teenib ametis kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov, nagu kirjutas Eesti Päevaleht. (Tõsi, doktor Popovi palk koosneb kahest osast, lisaks terviseametile lisaks maksab talle palka ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla.) Tavaolukorras on terviseametis tööl vaid kaks kommunikatsiooniinimest, kes said küll teistest riigiametitest abi, kuid ägasid siiski inimeste teavitamise ja ajakirjanike päringutele vastamise koorma all. Sinnagi osakonda tuleks peadirektori sõnul lisajõudu leida, kui raha antakse.
„Oih, mul hakkab kõhus valus kohe, kui keegi räägib projektist: „Terviseameti mainekujundusprojektist!“" ütleb Jürilo, et tegu pole katsega näidata terviseametit paremana kui ta on. „Terviseameti teevad heaks siinsed inimesed oma igapäevase tööga. See ei ole projektipõhine.“
Määramatus olukorras anti endast parim
Kuigi oma rahulolematust terviseameti tööga on väljendanud näiteks ka peaminister Jüri Ratas, pärineb üks valjemaid terviseameti kriitikaid selles kriisis siseminister Mart Helmelt, kes nõudis Kanal 2 eetris Saaremaal nakkuskoldeks muutnud võrkpallimängu tõttu kellegi vastutusele võtmist: „See oli kuritegelik lohakus terviseameti ja spordiorganisatsioonide poolt.“
Jürilo naeratab nukralt tõdedes, et kriminaalkaristust ta ei karda. „Minu südametunnistus on puhas. Terviseameti juhina ja meie meeskonnana oleme andnud endast parima selles kriisis, määramatus olukorras, kus oli kogu maailm. Siin kriisis ei ole olnud võimalik näidata näpuga, et just nii on õige või nii vale. Me oleme pidanud toime tulema, et info kogu aeg muutub ja viirust õpitakse aina rohkem tundma,“ ütleb ta. „Eestis on olukorda suudetud kenasti kontrolli all hoida ja täna tegeleme juba järgmiste sammudega. Aga sellest kriisist on õppida kõigil: riigil, meie organisatsioonil, aga ka igal Eesti inimesel.“
Kõrgel juhil on üks lihte võimalus eksisammude eest vastutus võtta: astuda tagasi. Kui Jürilolt küsida, kas ta on sellele mõelnud, vaatab peadirektor esmalt hetke kaugusse, ja siis võtab mõtlemisaja pikendamiseks lonksu kohvikruusist.
„Mina ei ole võimul. Ma töötan siin Eesti inimeste heaks ja toetan oma meeskonda. Kriisis selliste mõtete mõtlemine oleks põgenemine,“ vastab ta lõpuks, et tuleb ametis jätkata. „Ma laen ennast ja lähen edasi, võttes kaasa õppetunnid. Meie kriisis karastunud meeskond on tegelikult oluliselt paremini valmis järgmiseks kriisiks, seda ei tohi raisku lasta.“
***
Jürilo: Saaremaa arstide pöördumist tuleb võtta väga tõsiselt.
Kuressaare haigla 24 töötajat saatsid neljapäeval laiali pöördumise, milles nõuavad haigla juhatuse liikme ja ravijuhi Edward Laane lahkumist. Laanele heidetakse ette juhtimisvigu ja temal nähakse süüd kümnete haigla töötajate koroonaviirusesse nakatumises.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul ei tulnud pöördumises välja toodud mured neile üllatusena: „Ma arvan, et sellist pöördumist tuleb võtta väga tõsiselt, sest tervisetöötajad päris niisama sellist sammu ei astu.
Terviseamet on Kuressaare tegemisi toetanud ja ka korduvalt kõrvalt nõustanud, just nakkusohutu käitumise vaates. Meid on süüdistatud, et kui Kuressaare haigla hoovil alustati testimist, pani terviseamet selle kinni. Mitmed kodanikud on mulle kirjutanud, et seal taheti head, aga teie panite kinni.
Terviseamet ei katkestanud seal testimist mitte seetõttu, et meil oleks olnud midagi testimise vastu. Seda alustati lihtsalt valesti – pandi telk püsti ja kutsuti inimesed kokku. Sel hetkel oli inimeste kogunemine väga nakkusohtlik ja niipea, kui testimist hakati läbi viima eelregistreerimisega, andsime selleks loa.
Saaremaal on olnud väikseid süsteemseid kohti, kus on tulnud kogu aeg sekkuda: ühelt poolt toetada, aga teiselt ka paluda teha asju teistmoodi. Kui meie meditsiinijuht ja arstide konsiilium, mille koosseisus olid ka Kuressaare haigla arstid, käis seal patsientide teistesse haiglasse üle toomist planeerimas, kõneldi visiidi käigus nii ravijuhi kui ka teiste arstidega, ja tänaseks on Kuressaare haiglas käimas ka haigekassa audit. Sammhaaval tuleb sinna sisse vaadata.“