Eesti ostab õhutõrjesüsteemi

[Mercurius]

Aga rakettide vastu? (viimaseaja kuumad Iskanderid ja raketikorvettid)
Ehk siis Ämarisse liitlaste lennukitele (ja Mistralidele) lisaks

[Kapten Trumm]

On küll. Hawk on SARH süsteem. Eeldab sihtmärgi märgistamist maapealse radariga kogu lennu vältel. Kui sinna paigaldada näiteks AIM-120 seeker, siis saaks ehk asja, kuid arenenud vastase vastu ei oma selline rakett enam tegelikku tõrjevõimet. Sisuliselt on ainult ilma hävitajate saateta ja ilma kiirgurivastaste rakettideta pommitajaid võimalik sedasi alla võtta. LIsaks on ka uuemate versioonide elektroonika üsna vana.

Kes veel ei tea (KT näib olevat selline), siis nii Patriot kui S-300 on ka mõlemad SARH (tõsi, kombineerituna maapealse suunamisega, nimetatakse TVM). Aga põhimõte on analoogne, radar peab sihtmärki pidevalt valgustama ja rakett lendab selle peegelduse suunas. Ometi peetakse neid ohtlikeks süsteemideks siiani. Hea, et nendega arenenud vastase vastu ei saa.

ARH (aktiivse) juhtimise kasutamine tähendab ühtlasi ka raketi hinnasildi hüppelist suurenemist.
Analoogse suurusega AIM-120 on poolaktiivsest AIM-7-st ca 4 korda kallim.

[nimetu]

Hawk saab objektikaitsel olla vaid üks osa suuremast kaitsesüsteemist. Omadustelt on ta pigem lühimaa rakett, mis meil Mistrali näol juba niikuinii olemas on. Ämari efektiivseks kaitseks oleks lisaks õhutõrjekahurite ja lühimaa rakettide siiski ka keskmaa õhutõrjet vaja.
See jutt kõlab juba nagu katkine grammofon, kuid nii lihtsalt on.

EDIT:
Ignoreerige ülal olevat teksti. Ajus tekkis lühis ja pidasin silmas hoopis Rapieri.

[Mercurius]

Paberite peal on küll numbrid tiba erinevad

Mistral kõrgus kuni 3–4 km, tõhus laskekaugus on umbes 5 km.
Esimene rakett Hawk MIM-23A, maximum range of 25 kilometres (16 mi), a minimum engagement altitude of 60 metres (200 ft) and a maximum engagement altitude of 11,000 metres (36,000 ft).
Keskmine rakett MIM-23B This new motor improves the engagement envelope to 1.5 to 40 km (0.93 to 24.85 mi) in range at high altitude, and 2.5 to 20 km (1.6 to 12.4 mi) at low altitude, the minimum engagement altitude is 60 meters (200 ft).
Viimane rakett Hawk MIM-23K/J, MIM-23K Hawk missiles are effective up to 20,000 m altitude and up to 45 km in range. The missile also includes a new fuse to make it effective against ballistic missiles.


https://et.wikipedia.org/wiki/Mistral_( ... 3%BCsteem)
https://en.wikipedia.org/wiki/MIM-23_Hawk

Ehk siis mida teha, kui taevast Iskander juba kukub...

[carrierlost]

Paberite peal on küll numbrid tiba erinevad

Mistral kõrgus kuni 3–4 km, tõhus laskekaugus on umbes 5 km.

Kõrvalmärkusena - uuemal Mistrali raketil (mida meil ka on) on numbrid suuremad, kuid mitte Hawki mõõdus.

[smr]

Tükikene maa-õhk rakettide ajalugu ka siia:

1978 aastal oli UKl selline rakettide nappus käes, et osteti Rootist ja Singapurist kasutatud rakette.

https://twitter.com/pinstripedline/stat ... 34/photo/1

[Elagu Ukraina]

Tükikene maa-õhk rakettide ajalugu ka siia:

1978 aastal oli UKl selline rakettide nappus käes, et osteti Rootist ja Singapurist kasutatud rakette.

https://twitter.com/pinstripedline/stat ... 34/photo/1

Kuidas muidu kasutatud rakette üldsegi osta saab?

[Tegelane5]

Tükikene maa-õhk rakettide ajalugu ka siia:

1978 aastal oli UKl selline rakettide nappus käes, et osteti Rootist ja Singapurist kasutatud rakette.

https://twitter.com/pinstripedline/stat ... 34/photo/1

Kuidas muidu kasutatud rakette üldsegi osta saab?

See "second hand" tähendab eeldatavasti mitte kasutatud vaid nö esmaomanikult ostmist kuna vabrik olla tootmise lõpetanud vahepeal.
Samas, second hand and spares kõlab küll nagu mingi vanatehnika ostmine

[Leo]

Rakette ostetakse vastavalt sellele, palju on raha võimalik seisma panna, kui mitu aastat raketid laos töökorras püsivad, kui palju on ettenähtud harjutuslaskude ja lahingrakettide kulu aastas, nii et siin on päris mitu muutujat. Kui viidatud inglaste dokumenti mõttega lugeda, siis on seal kirjas, et rakettide puudus tuli kätte, sest seeriatoodang oli lõpetatud ja oli odavam ning kiirem osta natuke laos seisnud rakette, kui hakata uuesti tootmist käivitama. Õpperakettide puhul on tavaline, et neid saab kerge vaevaga korduvalt kasutada ja lahingrakettide puhul on tavaline, et uuendatakse hapuks läinud osad ja laoaastatele tuleb jälle 10 a otsa. Soome ostis Stingereid ja nendele vanasid rakette laskurite väljaõppeks, sest laskuri tegevus oli sama kui uue raketiga, saadi rohkem päris raketti lasta ja paugu hind oli mõistlik.

[Kapten Trumm]

Nagu Süüria näitas siis ega Mistrali taoliste VSHORAD süsteemidega Su-25 taolisi ründelennukeid kuigi efektiivselt ära ei tõrju. Seega tekib paratamatult küsimus kas see Mistral seal CV90 kerel siiski mitte vähe nõrgaks ei jää ja suudab oma õhutõrjealaseid ülesandeid antud rollis efektiivselt täita?

Sellist asjatundmatut jama ei peaks ka nii kindlal tooni tirazeerima.

1. Süürias kehtis kõrguslik tööjaotus, madalal kõrgusel tegutses Süüria enda lennuvägi. Neid Süüria lennukeid on kaotatud nii, et paha hakkab. Vene lennukid aga lendavad üldjuhul 6000 m ja ülespoole, st väljaspool VSHORADi tuleulatust.

2. Süürias on pigem lage maastik ja enamasti pilvitu päikeseline ilm, mis tähendab head nähtavust - sihtmärk paistab kaugemalt. Mis tähendab, et ründelennuväel pole vajadust puulatvade kohal lennata. Eesti maastikul ei paista 6000 m kõrguselt suurt midagi - kui ise just ei tossuta/tolmuta või muidu endale tähelepanu ei tõmba.

Seepärast ei ole VSHORAD rakettide kogemus Süürias Eestisse üle kantav.

[paalberg]

1. Süürias kehtis kõrguslik tööjaotus, madalal kõrgusel tegutses Süüria enda lennuvägi. Neid Süüria lennukeid on kaotatud nii, et paha hakkab. Vene lennukid aga lendavad üldjuhul 6000 m ja ülespoole, st väljaspool VSHORADi tuleulatust.

Ei kehtinud seal mingit kõrguslikku tööjaotust. Süüria lennukid pidid millegi tabamiseks tulema madalamale sest Süüria lennukite avioonika ja sihtimisseadmed olid VF omadest palju primitiivsemad ja sellele lisandus veel Süüria pilootide kehvem väljaõpe ja kogenematus. Meil siin ei hakka lendama Süüria lennukid.

2. Süürias on pigem lage maastik ja enamasti pilvitu päikeseline ilm, mis tähendab head nähtavust - sihtmärk paistab kaugemalt. Mis tähendab, et ründelennuväel pole vajadust puulatvade kohal lennata. Eesti maastikul ei paista 6000 m kõrguselt suurt midagi - kui ise just ei tossuta/tolmuta või muidu endale tähelepanu ei tõmba.

Kas etteantud kordinaatide järgi ei anna sihtmärgile pomme visata?
Milleks need maapealsed tulejuhid olemas on?
Kas Su-25 piloot peab lisaks lennuki piloteerimisele samaaegselt otsima ja identifitseerima ka võimalikke sihtmärke?
Kas me elame veel II maailmasõja päevil või on aeg vahepeal siiski edasi liikunud?

https://www.defenseworld.net/news/24747/Upgraded_Su_25_Fighter_To_Get_AI_enabled_Sighting_System#.YdLXkFmxXIU

Seepärast ei ole VSHORAD rakettide kogemus Süüriast Eestisse üle kantav.

On küll üle kantav, Mistraliga Su-25 rünnakut ära ei tõrju, Mistrali tase on helikopterid.

[Kapten Trumm]

Sa pead end ikka päris palju harima antud teemadel, et vaidlema asuda
Näiteks "Süüria pilootide kehvem väljaõpe". Sõda käib seal juba rohkem kui 20 aastat, mis kehva väljaõpet sa seal näed?

Eesti oludes, kus Su-25 peab oma sihtmärgi leidmiseks tulema sellest mõnesaja kuni 1000 m kaugusele (kui sihtmärk end vähegi varjata viitsib), töötab Mistral väga hästi. Su-25 sensorid ja relvastus on täna praktiliselt samad kui Afganistani sõjas, seal tulistati neid vähem võimekama Stingeriga alla küllalt.

Lisaks on Su-25 konstruktsioonis üks oluline puudus, ühte mootorit tabanud rakett toob kaasa reeglina kütusepõlengu ja teise mootori rivist välja mineku. See viga avaldus just siis, kui 1 kg lõhkepeaga vanade Strelade asemele tulid 3 kg lõhkepeaga Stingerid.

Seda teemat on raske ilma praktikata hablada (st kui sind pole lennuvahenditega taga aetud), internetiteoreetikude poolt on (VF) lennuvahendite võimalused tublisti üle hinnatud.

[paalberg]

Näiteks "Süüria pilootide kehvem väljaõpe". Sõda käib seal juba rohkem kui 20 aastat, mis kehva väljaõpet sa seal näed?

Süüria sõja aktiivne faas oli vahemikus 2015-2018. Sel perioodil oli Süüria pilootide väljaõpe kehvake ja kogemuste-, oskustepagas napp. Erinevalt VF lennukitest ei olnud süürlastel kasutada SVP-24 Gefest süsteeme. Selle tõttu pididki nad sihtmärke visuaalselt identifitseerima ja madalamalt pommitama.

Eesti oludes, kus Su-25 peab oma sihtmärgi leidmiseks tulema sellest mõnesaja kuni 1000 m kaugusele (kui sihtmärk end vähegi varjata viitsib), töötab Mistral väga hästi. Su-25 sensorid ja relvastus on täna praktiliselt samad kui Afganistani sõjas, seal tulistati neid vähem võimekama Stingeriga alla küllalt.

Su-25 ei pea sihtmärgi leidmiseks kuhugile tulema, Su-25 võib pommitada etteantud kordinaatide järgi, GPS-ist või GLONASS-ist oled midagi kuulnud? Afganistani ja Eesti maastiku vahel on siiski teatud erinevused, vähemasti kõrguste erinevused. Kuna Eestis erinevalt Afganistanist nii palju lagedat ala ei ole ja korvtõstukeid ka ei ole siis arvatavasti ei õnnestu nendega ainsatki Su-25-te alla lasta.

[AMvA]

Sa pead end ikka päris palju harima antud teemadel, et vaidlema asuda

Äkki räägid, millises lennuakadeemias sina oma hariduse omandanud oled

[Lemet]

Erinevalt VF lennukitest ei olnud süürlastel kasutada SVP-24 Gefest süsteeme. 

Pole venelastelgi neid SM3 versioone Gefestiga (Supergratšid) eriti palju, kuskil 20 tükki 193st masinast.