REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Troll]

Edgar Kaskla koroonaviiruse tulevikust USA-s: elagu Taco Bell. Elagu Chili's. Elagu saast

Selline mõttetu artikkel, ainult ving, ving ja ei mingit lahendust. Karantiin on halb, inimesed tööta ja ilma rahata. Karantiinitingimuste leevendamine on halb, suremus kasvab. Trump on igatpidi halb, ilma variantideta. Aga mida siis teha, kurat võtaks, paku siis mingi lahendus välja, mitte ära vingu siin! Just selline tühi halisemine ajab vihale.

[Dr.Sci]

Edgar Kaskla koroonaviiruse tulevikust USA-s: elagu Taco Bell. Elagu Chili's. Elagu saast

Selline mõttetu artikkel, ainult ving, ving ja ei mingit lahendust. Karantiin on halb, inimesed tööta ja ilma rahata. Karantiinitingimuste leevendamine on halb, suremus kasvab. Trump on igatpidi halb, ilma variantideta. Aga mida siis teha, kurat võtaks, paku siis mingi lahendus välja, mitte ära vingu siin! Just selline tühi halisemine ajab vihale.

Eks see tõmbab kokku tarbimisühiskonnas elava ja töötava inimese pisikesed ja suured mured sarnaste üleilmsete kriiside ajal. Ja ka meil linnades on tarbimisühiskond ja ega see virisemine ka palju vaiksem pole. Alles äsja sai loetud kuskilt kuidas suveniiripoed välja surevad sest kruiisituriste ei tule. Ei tule see suvi ilmselt ka harjumuspärast elu terves Vanalinnas, kes ikka kohalikest tahab minna sinna hirmkallist õlut mekkima ja matrjoskasid vaateakendel vahtima. Rikkurid, kes sinna omale katusekorterid soetanud, saavad lõpuks nautida rahu ja vaikust ja kuhjaga vabu parkimiskohti.

[AMvA]

Ma arvan, et kõik kes siin võtavad suu täis selle nn. tarbimisühiskonna suunal peaks hoolega vaatama, kust ja kuidas nende leib lauale tuleb.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil

09.03/ 39 (+0)/ 0.0 %
10.03/ 69 (+3)/ 4.3 %
11.03/ 45 (+4)/ 8.9 %
12.03/ 120 (+24)/ 20.0 % (eriolukorra väljakuulutamine)
13.03/ 259 (+68)/ 26.0 % (TA muudab testimise strateegiat)
14.03/ 128 (+26)/ 20.0 %
15.03/ 162 (+36)/ 22.0 %
16.03/ 254 (+34)/ 13.0 %
17.03/ 238 (+20)/ 8.4 %
18.04/ 395 (+33)/ 8.4 %
19.04/ 239 (+9)/ 3.8 %
20.03/ 245 (+16)/ 6.5 %/ 0
21.03/ 308 (+23)/ 7.5 %/ 2
22.03/ 417 (+20)/ 4.8 %/ 4
23.03/ 495 (+26)/ 5.3 %/ 6
24.03/ 317 (+17)/ 5.4 % / 7 (karantiini karmistamine)
25.03/ 768 (+35)/ 4.6 % / 7
26.03/ 2281 (+134)/ 5.9 %/ 7
27.03/ 1010 (+37)/ 3.7 %/ 7
28.03/ 1200 (+70)/ 5.8 %/ 10 (3.5 %) (Saaremaa hooldekodus 28 nakatunut, neid nakatunuid mitte arvestades protsent 3.5)
29.03/ 1000 (+39)/ 3.9 %/ 10
30.03/ 856 (+36)/ 4.2 %/ 13/ 3
31.03/ 1149 (+30)/ 2.6 %/ 13/ 4
01.04/ 1952 (+34)/ 1.7 %/ 15/ 5
02.04/ 1372 (+79)/ 5.8 %/ 16/ 11
03.04/ 2514 (+103)/ 4.1 %/ 16/ 12
04.04/ 810 (+58)/ 7.2 %/ 20/ 13 (diagnoositud haigete arv ületas 1000 piiri)
05.04/ 1192 (+63)/ 5.3 %/ 17/ 15
06.04/ 864 (+11)/ 1.3 %/ 14/ 19
07.04/ 1684(+42)/ 2.5 %/ 12/ 21
08.04/ 1277 (+37)/ 2.9 %/ 11/ 24 (TA muudab testimise strateegiat, kõik perearsti saatekirjaga saavad testima)
09.04/ 1609 (+23)/ 1.4 %/ 9/ 24
10.04/ 1471 (+51)/ 3.5 %/ 9/ 24
11.04/ 1574 (+46)/ 2.9 %/ 11/ 24
12.04/ 899 (+5)/ 0.6 %/ 11/ 25
13.04/ 416 (+24)/ 5.8 %/ 9/ 28 /157
14.04/ 1513 (+45)/ 3.0 %/ 11/ 31/ 146
15.04/ 1709 (+29)/ 1.7 %/ 10/ 35/ 147
16.04/ 2058 (+34)/ 1.7 %/ 10/ 36/ 137
17.04/ 1576 (+25)/ 1.6 %/ 11/ 38/ 129
18.04/ 2018 (+53)/ 2.6 %/ 11/ 38/ 122 (diagnoositud haigete arv ületas 1500 piiri)
19.04/ 730 (+16)/ 2.2 %/ 10/ 40/ 125
20.04/ 602 (+7)/ 1.2 %/ 9/ 40/ 128
21.04/ 1289 (+17)/ 1.3 % / 9/ 43/ 124
22.04/ 1426 (+7)/0.5 %/ 7/ 44/ 114
23.04/ 1551 (+33)/ 2.1 %/ 7/ 45/ 109
24.04/ 1108 (+16)/ 1.4 %/ 6/ 46/ 103
25.04/ 1057 (+30)/ 2.8 %/ 6/ 46/ 99
26.04/ 604 (+9)/ 1.5 %/ 6/ 49/ 94
27.04/ 472 (+4)/ 0.8 %/ 7/ 50/ 95
28.04/ 1124 (+13)/ 1.2 %/ 9/ 50/ 91
29.04/ 1677 (+9)/ 0.5 %/ 10/ 50/ 89
30.04/ 1563 (+23)/ 1.5 %/ 9/ 52/ 75
01.05/ 1031 (+5)/ 0.5 %/ 7/ 52/ 72
02.05/ 697 (+5)/ 0.7 %/ 7/ 53/ 74 (avati välijõusaalid, vabaõhumuuseumid, lubati spordiüritusi õues)
03.05/ 743 (+1)/ 0.1 %/ 7/ 55/ 75 (diagnoositud haigete arv ületas 1700 piiri)
04.05/ 580 (+3)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 77
05.05/ 1659 (+8)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 70
06.05/ 1541 (+2) 0.1 %/ 4/ 55/ 70
07.05/ 1583 (+7)/ 0.4 %/ 4/ 56/ 61
08.05/ 1279 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 58/ 58
09.05/ 954 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 60/ 48
10.05/ 654 (+6)/ 0.9 %/ 5/ 60/ 51
11.05/ 595 (+2)/ 0.3 %/ 5/ 61/ 48 (avatakse kaubanduskeskused, raamatukogud)
12.05/ 1018 (+5)/ 0.5 %/ 5/ 61/ 48
13.05/ 1133 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 61/ 47
14.05/ 1044 (+7)/ 0.7 %/ 5/ 62/ 44
15.05/ 975 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 63/ 42
16.05/ 752 (+4)/ 0.5 %/ 5/ 63/ 41

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 0.5 % ja mediaan 0.5 %. 2 nädala trend antud protsendi puhul tõusev.

[Dr.Sci]

Ma arvan, et kõik kes siin võtavad suu täis selle nn. tarbimisühiskonna suunal peaks hoolega vaatama, kust ja kuidas nende leib lauale tuleb.

Leivavilja, kartulid ja muud juurikad, kodumaised puuviljad, liha, kala, munad saan 20 km raadiusest vajadusel, munad kõvasti lähemalt, piima osas tekib küsimusi, aga pole ka pidanud otsima.

Aga probleemiks saab ikkagi pandeemiajärgsel ajastul mitu asja. Ei usu, et endine elustiil kiirelt taastub. Seega, kodutööst püütakse teha uut reaalsust, aga selleks et see toimiks linnatingimustes, oleks vaja korralikult toimivat virtuaalreaalsust ja ülikiiret suure läbilaskvusega andmesidet (kui juba 5G põhjustas koroona mida siis see uus sidereaalsus kaasa küll toob). Lisaks, kõik need seadmed, kaablid jms on vaja toota ja installida ja soft toota, tarkvara siluda, turvavead parandada, iga 6 kuu tagant uus kasutajaliides välja lasta ja seda siis konkureerivas turumajanduses, kus sarnaselt praegu käivale maskiärile, sukelduvad uuele turule hiiglastest nagu G,S,A alates kõik tegijad, kuni garaazis toimetajateni ja õhku müüvate idufirmadeni. Ja selle tootmise, arendamise ja tarbimisega linnades elajad oma tuleviku sisustavadki, aegajalt tarbides toitu mis maapiirkondadest saadetakse.
Maal elajad jälle, areneva VR tingimustes, vajavad veel vähem linnas käimist, kuna kogu kaubandus tuuakse postiga ja kultuur tuleb läbi prillide (ükskord, kui kiire internet reaalselt ka tavakodanikeni jõuab - see kuulutati meil küll suure hurraaga välja ja Ärmale veeti isegi kaabel, mina aga Tallinna külje all rippusin eelmise kevadeni 12/2Mbit DSL küljes kuni lõpuks vahetasin teenusepakkujat ja nüüd on hea levi korral reaalselt 30+/30+ Mbit läbi endise Q-GSM-i).
Mis aga muutub tarbimisühiskonnas on see, et kuna paratamatult kaovad ära impulssostud - juba kurdeti et Tupla ja Snickersi käive langeb - ja ostu ning tarne vahe on ikka päevades (erandina tuli üleeile Soomest tellitud Garmini 60% lise soodukaga jubin alla 24 tunni koduukse taha - DHL Express) siis hakatakse rohkem enne ostude sooritamist uurima kas asi ka natukena aega kestab ja kõiksugu rämpsu tootjad loodetavasti kaovad turult, samuti nagu ka loodetavasti väheneb pakutav sortiment (kellel on vaja vaadata poes üksteise kõrvalt suht ühesuguse väljanägemise ja ühesuguse hinnaga 20 sarnast toodet 5-lt erinevalt tootjalt?)

[Runkel]

Dr Sci-lt postpandeemiaks küllalt meeldivad arengud, kehva oleks, kui eriti midagi ei muutuks.
***
Välissuhtluses saab välismin. tublisti tööd. Bla-bla-bla teema (ehk inimõigused ja -vabadused ning nende kehtivuse peatamine) on selleks korraks maas:
https://www.postimees.ee/6974892/eesti- ... petamisest
Riigi avamise küsimused panevad huvituma. Balti riikide avanemine sai ka tuntavat välismeediakajastust. Põhjamaadega avanemine läheb konarlikumalt, aga sammhaaval siiski astume. Soome tööränne on taastatud, turism on ootel. Välispoliitika agendat täidavad mitmed ministrid, viimati täiendas seda majandusminister, kes ei lubanud lende Kopenhaageni suunal - nende tegevus koroonakriisis ja tulemused ei vasta meie standarditele. Rootslased torisevad meie valitsuse sõnavõttude üle. Samas toosama majandusminister ajab Hiina transiidi teemat, mis viiks konteinerveod Põhjamaadesse. Võimalik, et meie pusimised lõpetab hoopis Euroopa Komisjon, kes reglementeerib ELi avanemise ise ja lõpetab rööprähklemise.

[Kriku]

Priit Pulleritsu intervjuust Rootsi perearstide seltsi Eestist pärit esinaisega:

Nüüdseks teame, et jutud, nagu tahtnuks Rootsi saavutada teistest riikidest leebemate piirangutega rahva karjaimmuunsust, on linnalegend, ja et tegelikult oli eesmärk hoida haiglaid ülekuumenemise eest. Teisisõnu, et haiglad suudaksid ravi vajavaid patsiente vastu võtta ning kaitsta riskirühmi, sh üle 70-aastaseid inimesi. Ent äsja tunnistas Rootsi, et ei ole suutnud just eakaid kaitsta, mis tekitab küsimuse, kas seal on pandeemia ohjeldamisel midagi väga viltu läinud.

Esiteks, Rootsis on 1,6 miljonit üle 70-aastast. Teiseks, kriisi alguses oli raske aru saada, kui suur oli tegelik nakatumine, sest ei olnud võimalik piisaval arvul teste teha – see võimekus oli kõikides riikides algul väike.

Kui nakatumise tase oli teatud tasemele tõusnud, panid paljud hooldekodud juba veebruari lõpus uksed kinni, kuigi tervishoiuametilt tuli alles 18. märtsil korraldus, et nüüd neid enam külastada ei tohi. Vaatamata sellele jõudis viirus töötajate kaudu ikka hooldekodudesse. Asi on selles, et paljud hooldekodud ei võta inimesi palgale, vaid kasutavad teiste firmade teenuseid. Näiteks koristamas käivad koristusfirmad. Sa võid oma töötajate tervise järele küll vaadata, aga probleem tekib nendega, kes tulevad mujalt.

Lisaks on Stockholmis levinud, et hooldajaid ei võeta püsitööle, vaid kutsutakse tööle tunnitasu alusel. Nende keskmine töötasu tuleb väiksem, kui on põhikohaga töötajatel. Mis siis saab, kui sellised inimesed hakkavad haigeks jääma? Esimesel haiguspäeval Rootsis hüvitist ei maksta ja kaks nädalat maksab tööandja. Aga sul ei ole tööandjat. Need töötajad tundsid majanduslikku survet tööl käia, samuti hooldekodude juhatajate survet, et kuule, tule ikka tööle, sest pole ju kedagi asemele võtta.

Veel üks asi: erihooldekodudes elavad enamasti need, kes on dementsed või muul moel väga haiged ja oma kodus hooldaja abiga hakkama ei saa. Paljud neist ei saa käskudest aru või on juba tunni pärast kõik unustanud. Selliste inimeste hooldamine nõuab suurt hulka personali. Kuna hooldajad töötavad tunnitöö alusel, töötavad nad tihti mitmes kohas.

Kui arvestan Eesti ja Rootsi rahvaarvu ning kui palju on kummaski riigis koroonaviiruse tõttu surnuid, peaks Eestis ohvreid olema viis või isegi kuus korda rohkem, et oleksime Rootsiga samal tasemel. See näitab, et Eesti on Rootsist paremini hakkama saanud. Kas pole nii?

Praegu jah. Aga tuleb ka vaadata, milline on rahvastiku struktuur. Rootsi keskmine eluiga on tunduvalt kõrgem, kui on Eestis. Vanade inimeste osakaal on palju suurem. Kui vaadata, kes Rootsis on surnud, siis peamiselt need, kellel oli oodatavaid eluaastaid alles jäänud väga vähe. Nad on nii õrnakesed, ja isegi kui neil viirushaigus ei olnud raske kuluga, siis kuna neil on kaasuvaid haigusi palju, piisas pisikesest tõukest, kui kõik läks tasakaalust välja. Muidugi ei õigusta see mingilgi määral, et hooldekodude vanureid ei suudetud kaitsta. Valitsuskomisjon hakkab uurima kõiki tagamaid.

Millega seletada Rootsi teistmoodi, pealtnäha leebemat lähenemist koroonakriisile? Kas sellega, et Rootsi on kuulekate inimeste maa, kus käitutakse nii, nagu ametlikult soovitatakse ja peetakse reeglitest täpselt kinni?

Jah, üks asi on kultuuriline pool. Siin rõhutatakse, et inimene võtab ise vastutuse. Siin ei ole traditsiooni kasutada ähvardavat stiili. See on ka keeleliselt nii: kui Eestis öeldakse, et sa ei tohi seda teha, siis Rootsis öeldakse kõiki asju natuke teistmoodi ja ümber nurga. Kui tuled siia väljastpoolt, tundub alguses, et väga palju on lubatud. Aga siin kehtivad sisemised piirangud.

Teine asi on see, et Rootsi seadustes puudub selline mõiste nagu eriolukord. Siin on kaks olukorda: rahuaeg ja sõjaaeg. Seetõttu ei saanudki teatud keelde ja piiranguid üldse kehtestada nii nagu Eestis või mõnes teises riigis. Pealekauba on Rootsis paljud asjad ka regioonivalitsuste ja valdade otsustada.

Ja kolmas asi: kuna algusest peale oli selge, et tekkinud olukord ei kao ära ühe ega kahe kuuga, oli küsimus, kui kaua on inimesed suutelised teatud nõudeid järgima. Istuda kodus kuu aega on võimalik, aga kui tuleb istuda pikemat aega – kas riik on siis jätkusuutlik? Tervishoid, toiduainete tööstus, politsei, transport – kõik peab toimima. Aga töötajatel on lapsed ja lapsi ei saa üksinda koju jätta. Vanavanemate juurde ei saa ka viia, sest vanemaid kui 70-aastaseid tuleb kaitsta. Neid asjaolusid hinnates võttis Rootsi vastu just sellised otsused, nagu võttis, ja nüüd on näha, et ka teised riigid annavad piirangutes järele. Kokkuvõttes on muidugi praegu raske ütelda, kellel on rohkem õigus.

Kui aga reegleid ei jälgita, võivad järgneda sanktsioonid. Politsei on juba alustanud paari uurimist. Üks inimene, kel oli diagnoositud koroonaviirus, läks tööle ja tööandja tegi tema kohta politseisse avalduse. Teda on võimalik süüdimõistmise korral karistada isegi vanglaga, sest ta seadis teised ohtlikku olukorda. Ka hooldekodude juhatajate kohta on tehtud politseisse kaebusi, et nad ei kindlustanud töötajaid kaitsevahenditega. Rootsis oli aga aastaid tagasi reform, kus kõik riiklikud tagavarad kaotati ära, sest Rootsi ei ole NATO liige ja on neutraalne.

https://leht.postimees.ee/6974058/roots ... 1577723337

[Kriku]

Professor Merits teooriast, et viirus pääses lahti Wuhani laborist:

Kas maailma lukku pannud koroonaviirus võis plehku panna Wuhani linnas asuvast ülikõrge bioohutustasemega laborist? Ilmselt ainsa eestlasena selles hoones viibinud viroloogiaprofessor Andres Merits peab seda võimalust äärmiselt ebatõenäoliseks. Ta toob aga mitmeid näiteid, kuidas ülihoolikalt kavandatud ja turvatud laboritöös on ette tulnud eksimusi, mis lõppenud inimeste surma või ülirangete piirangumeetmetega.

«Neljanda kategooria laborites töötatakse patogeenidega, mis on võimelised nakatama inimest. Aga ka bakteritega, mis toodavad äärmiselt mürgiseid ühendeid, mõnel pool ka patogeenidega, mis on üliohtlikud põllumajandusloomadele,» räägib Merits.

Kriteerium on ühene: patogeen peab põhjustama väga tõsiseid haigusi või siis olema loodusest likvideeritud. Rõugeviirusega, mille vastu on efektiivne vaktsiin, aga mida ennast teadaolevalt enam looduses ei esine, on eksperimentide tegemine lubatud vaid bioohutuse kõrgeima ehk neljanda kategooria laborites.

Reeglid on riigiti erinevad ning Meritsa sõnul on selle põhjustest raske aru saada. «Puukentsefaliidi viirus on ameeriklaste jaoks neljanda kategooria all, Eestis võib sama viirusega töötada teise ohukategooria laboris, kui laboritöötajad on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud,» kirjeldab ta. «See ei ole eriti loogiline, minu kass korjab õuest puuke, tal pole õrna aimugi, et USAs on see bioohutuse neljanda kategooria labori kraam. Kogu Lõuna-Hiina on nahkhiiri ja neil elunevaid viirusi silmini täis. Wuhani viroloogiainstituudis peaks väidetavalt olema Hiina üks suuremaid viirustekollektsioone, kuuldavasti ligi 1500 liiki. See, et nad uurivad nahkhiirte viirusi, pole kellelegi saladus, seda tehakse ka mujal. Asjaolu, et nahkhiirtelt pärit viirused võivad tekitada suuri probleeme, oli teada aastaid ette, lihtsalt keegi ei teadnud, kunas ja kus.»

Kuid Meritsa sõnul on luureraport ebaloogiline: nahkhiirtelt pärinevaid koroonaviirusi ei hakkaks ükski inimene uurima neljanda bioohutustaseme laboris. «Sest neist ühegi puhul loodusest üles korjatuna ei ole tõestust, et nad on inimesele nakkavad. Tõsi, kehtib reegel, et kui viirus on sulle tundmatu, aga see on sarnane inimesele nakkava patogeeniga, tuleks sellega kuni asjade täpsustumiseni töötada neljandas ohukategoorias. Siiski pole minu teada ühtegi koroonaviirust, mis kuuluks neljandasse ohuklassi. Keegi ei hakkaks asju nii keeruliseks ajama, kui neid saab uurida teise või kolmanda ohuklassi laboris.»

Meritsa jutu järgi on kindel ka see, et keegi peale vandenõuteoreetikute ei usu, et see üleilmse pandeemia põhjustanud koroonaviirus oleks tehtud laboris inimkätega. «Kui ma teaks selle viiruse koodi, siis võtaks selle kokkupanek nädala-kaks, aga kuna keegi koodi ei tea, siis seda juba niisama lihtsalt välja ei mõtle. Samamoodi ei ole võimalik võtta loodusest midagi väga sarnast ja teha sellest selline viirus, mis nüüd ümber maakera ringleb. Selliseid teadmisi praegu maailmas ei ole. Viirus on loodusest, küsimus on selles, kas ta oli vahepeal laboris uurimisel või tuli ta inimeste sekka levima otse loodusest,» räägib Merits.

Mobiiliandmete raporti olulisim tugisammas – mobiiltelefoniliikluse aktiivsuse kadu laboris – võib Meritsa sõnul viidata täiesti normaalsele tööprotseduurile. «Kui me avame Tartus kolmanda ohutaseme labori, siis on standardprotseduur, et kord või kaks aastas pannakse labor täielikult seisma, desinfitseeritakse. Ühtegi seadmete remonti ega uute seadmete paigaldamist ei ole võimalik laboris teha enne, kui ruumid on täielikult desinfitseeritud. See võtab nädal kuni kaks,» selgitab ta. «Seda, et õnnetusjuhtumi tõttu võib haigust tekitav pisilane laborist välja sattuda, ei välista miski. See mobiilandmete seostamine Wuhani laboriga on kas sensatsioonihimuline ajakirjandus, luureandmete väärtõlgendamine või tahtmine lugeda andmetest välja midagi, mida neis ei ole.»

Näiteid laboriõnnetustest maailmas aga leidub. Inglastel õnnestus suu- ja sõrataud laborist kogemata välja lekitada, põhjuseks vananenud veevärk. Kuulutati momentaalne karantiin ning labori ümbruskonnas läks tapale viimane kui üks sõraline.

Teoreetiliselt võib viirus laborist ka õhufiltersüsteemi kaudu lekkida. Väljaminev õhk läbib väga keerulise filtrisüsteemi. Meritsa sõnul oleks õhku lekkivad kogused nii väikesed, et hajuksid atmosfääris ära. Samuti võiks laborist midagi lendu minna, kui jäätmekäitlusprotseduurid on vigased.

«Töötaja nakatumine on kõige tavalisem. Selle taga on kas fataalne hooletus või halbade asjade kokkulangemine. Meie Tartus oma bioohutuse teise taseme laboris ei kasuta kunagi ühtki klaasist asja, sest kui klaas läheb katki, siis on killud taga, meil on ainult plastik või metall,» lisab ta.

Merits räägib juhtumist Novosibirski laboris, kus vere kaudu inimeste seas levivat ebolat (suremus kuni 80 protsenti) kavatseti uurida hiirte peal. Selleks tuli hiired uinutada ja paigutada kindlale alusele. Seejärel süstiti loomadele lahust, milles oli kõrges kontsentratsioonis Ebola viirust. «Aga võib-olla tehakse Venemaal asju nii, nagu parajasti tehakse, kuigi pigem ikka seetõttu, et selles õnnetus skafandris sa suurt midagi ei kuule, kuuled ainult seda, kuidas pump pumpab õhku,» räägib Merits. «Inimeste vahel koostöö tegemine on äärmiselt keeruline. Uurija võttis hiire pihku, aga hiir ei olnud uimastatud, vaid rabeles, ja uurija süstis ebolat omale peopessa. Uurija suri, sest viirusedoos oli nii suur, et teda polnud võimalik kuidagi aidata.»

Ameerikas töötas üks teadlane Lassa viirusega – viiruseproov tuli tsentrifuugiga kokku koguda. Tsentrifuug ja katseklaasid ei sobinud omavahel kokku. «Sa kuuled kõrvus ainult õhupumpa ega saa aru, et masin on katseklaasid auklikuks hõõrunud ning terve masin ja tuba täis miljardeid viirusosakesi. Õnneks selle teadlasega ei juhtunud midagi, ruumid steriliseeriti, sobimatud katseklaasid visati minema.»

https://leht.postimees.ee/6974451/ainsa ... 1577723337

[Health]

Samas jätkuvad Rootsi tee eest vastutavad jutte karjaimmuunsusest ning sellesr kuidas kõik ikka Rootsi teele tulevad.

https://www.err.ee/1090701/err-rootsis- ... s-lahendus

[tympsa]

Jah, no keda need Rootsi tee promojad siis õige lolliks peavad ?

Üks asi on see kui epideemia on piirangutega surutud nii maha,et saab neid piiranguid lõdvendada ( nagu Eestis näiteks ) ja teine asi kui neid piiranguid pole kunagi rakendatudki ja ei kavatseta seda ka teha,mingu epideemia kuitahes hulluks kätte.

Vaatame maikuu 15 päeva andmeid.

1.-15.mai Rootsi 1060 koroonasurma ehk 104 miljoni elaniku kohta

1.-15. mai Eesti 11 koroonasurma ehk 8,3 miljoni elaniku kohta.

On ikka vaks vahet kas sa avad kaubanduskeskused,spordisaalid ja spaad epideemia tasemel 8,3 surma miljoni elaniku kohta poole kuu jooksul või hoiad neid kogu aeg lahti epideemia tasemel 104 surma miljoni kohta.

See,et Rootsi naabrid tasapisi kaotavaid piiranguid pole "Rootsi teed minemine" vaid vastupidi, minemine vastuvoolu Rootsile. Ja muuseas,isegi sel nõrgemal epideemia tasemel on meil ööklubid,kinod,kontserdid ja kasiinod endiselt kinni.

[Runkel]

See,et Rootsi naabrid tasapisi kaotavaid piiranguid pole "Rootsi teed minemine" vaid vastupidi, minemine vastuvoolu Rootsile.

Selle kohta kõnelevad Rootsi lähenemise pooldajad, et riigid, kes oma elu rangelt lukku panevad, ei suuda neid reegleid pikalt pidada. Löövad puhangu maha, rahvas tuleb välja ja võimuesindajad võtavad piirangud maha. Ja kõik reeglid on unustatud. Tagajärjeks võib olla uus ja hullem olukord. Võta sa kinni.

[Fucs]

Ja kolmas asi: kuna algusest peale oli selge, et tekkinud olukord ei kao ära ühe ega kahe kuuga, oli küsimus, kui kaua on inimesed suutelised teatud nõudeid järgima. Istuda kodus kuu aega on võimalik, aga kui tuleb istuda pikemat aega – kas riik on siis jätkusuutlik? Tervishoid, toiduainete tööstus, politsei, transport – kõik peab toimima. Aga töötajatel on lapsed ja lapsi ei saa üksinda koju jätta. Vanavanemate juurde ei saa ka viia, sest vanemaid kui 70-aastaseid tuleb kaitsta. Neid asjaolusid hinnates võttis Rootsi vastu just sellised otsused, nagu võttis, ja nüüd on näha, et ka teised riigid annavad piirangutes järele. Kokkuvõttes on muidugi praegu raske ütelda, kellel on rohkem õigus.

IRW
Head põhjendused. Ja teistes riikides olid teistsugused probleemid?

Tervishoid, toiduainete tööstus, politsei, transport – teistes riikides ei pidanud toimima?
"Aga töötajatel on lapsed ja lapsi ei saa üksinda koju jätta" - teistes riikides ei olnud töötajatel lapsi?
"Vanavanemate juurde ei saa ka viia, sest vanemaid kui 70-aastaseid tuleb kaitsta" - teistes riikides ei pidanud kaitsma?

[Manurhin]

Priit Pulleritsu intervjuust Rootsi perearstide seltsi Eestist pärit esinaisega:

Rootsis oli aga aastaid tagasi reform, kus kõik riiklikud tagavarad kaotati ära, sest Rootsi ei ole NATO liige ja on neutraalne.

https://leht.postimees.ee/6974058/roots ... 1577723337

See lause on täpselt naelapea pihta - ühesõnaga, soovmõtleme, et sõda ei tule ja siis ei tule ka. O sancta simplicitas! Huvitav, mis saanuks siis, kui lahti läinuks midagi hoopis hullemat, näiteks ebola, koolera või antraks? Oleks ikka seda karjaimmuunsuse juttu aetud? Varude puudumise tõttu erilist alternatiivi vist poleks olnud. Igatahes, nagu praeguseks on selgunud, pole selle karjaimmuunsusega asjad sugugi nii roosilised - osadel covid 19 läbipõdenutel mingi immuunsus justkui tekib, teistel samas mitte, kusjuures väga vähe viirusevastaseid antikehi on leitud just neil, kes haiguse raskemal kujul läbi põdesid. Seega neil on järelikult ka suurem võimalus taasnakatuda, ja seda olukorras, kus organism on läbipõetud haigusest niigi veel nõrk või kahjustatud. Kas tulevased "teise laine" ohvrid?
Vaktsiini osas näikse asjad samuti segased olevat - ainuüksi Eestist on leitud viiruse mitu erinevat tüve (oli vist 8?), palju neid veel maailmas kokku ringlemas võib olla ja kas igaühe vastu on eraldi vaktsiini vaja, analoogiliselt gripiga?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teine asi on see, et Rootsi seadustes puudub selline mõiste nagu eriolukord. Siin on kaks olukorda: rahuaeg ja sõjaaeg. Seetõttu ei saanudki teatud keelde ja piiranguid üldse kehtestada nii nagu Eestis või mõnes teises riigis. Pealekauba on Rootsis paljud asjad ka regioonivalitsuste ja valdade otsustada.

Siin ei ole rootslaste probleemiks enam 200a "mittesõdimist", vaid siin ongi selge probleem juba rohkem kui sajand sotsiaaldemokraatlikku "riigimõtlemist" - et raffaasemikest seaduseloojatel ongi pääluu juba sellise poliitkorrektselt sotsiaaldemokraatliku kujuga, mis ei võimaldagi enam asjalik-loogilist mõtlemist ega operatiivseid põhjendatud otsuseid kriisisituatsioonis

Sest kriisi es olegi ju - ongi aint rahu ja sõda.. ja sõda pole ka ju enam 200a olnd

[Ghostship]

Aga probleemiks saab ikkagi pandeemiajärgsel ajastul mitu asja. Ei usu, et endine elustiil kiirelt taastub. Seega, kodutööst püütakse teha uut reaalsust, aga selleks et see toimiks linnatingimustes, oleks vaja korralikult toimivat virtuaalreaalsust ja ülikiiret suure läbilaskvusega andmesidet (kui juba 5G põhjustas koroona mida siis see uus sidereaalsus kaasa küll toob). Lisaks, kõik need seadmed, kaablid jms on vaja toota ja installida ja soft toota, tarkvara siluda, turvavead parandada, iga 6 kuu tagant uus kasutajaliides välja lasta ja seda siis konkureerivas turumajanduses, kus sarnaselt praegu käivale maskiärile, sukelduvad uuele turule hiiglastest nagu G,S,A alates kõik tegijad, kuni garaazis toimetajateni ja õhku müüvate idufirmadeni.

Miks on ühel keskmisel kontoritöötajal, kes kodukontorist peamiselt meilib ja helistab, vaja mingit ülikiiret ühendust või virtuaalreaalsust??
Eestis on juba vähemalt 10 aastat piisavalt hea andmeside kodus töötamiseks olemas palju nõudlikumagi arvutikasutuse jaoks.