Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Need soomlased mikrolainehjupitsad ehk "roiskeläppä" ei olegi külmutatud. Tootja vist ainuld Saarioinen ja Atria.
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Crispy »

Kusjuures selle Ristorante pitsaga oli selline lugu, et kui need alguses Eestisse müüki tulid, võis lugeda pakendilt kirja "Made in Germany" ja olid ka täitsa söödavad. Siis mingiaeg aga ilmus pakist väljavõttes pitsa asemel ehmatuseks mingi kole käkerdis ja pakki uurides sai selgeks, et nüüd varustab meid hoopis Oetkeri (tootjafirma) Poola tehas. Hind muide tõusis samuti. Paar korda olen seda veel prooviks võtnud, aga no ei ole enam sama mis alguses...

Hetkel on minu silmis parimateks Rootsis/Norras toodetud Grandiosa pitsad. Ükspäev hiljuti sai Maximast võetud mingi nende omatoote pitsa (Leedu toodang) mis osutus oma hinna kohta üllatavalt heaks. Kiviahju pitsa oli vist.
Kasutaja avatar
Gunny
Liige
Postitusi: 42
Liitunud: 09 Dets, 2007 19:12
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Gunny »

Neid pitsasid hea nö "põhjana" kasutada.
Tavaliselt laon kodus veel sinki ja juustu jms peale ning siis ahju. Muidu on nende kate veidi lahjavõitu.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Manurhin kirjutas:
Borja kirjutas:..meil kodus oli ka nõukaajal teevorst laua peal - tsiaks keegi ei muutund // röhkima es hakand :mrgreen:
Mäletan ka seda nõukaaegset teevorsti. Võimaluse korral osteti meie peres muidugi midagi paremat, nt. lastevorsti, aga kõlbas ka see teevorst leiva-saia peale. Igatahes oli etem mõnedestki praegustest vorstilaadsetest aeglase toimega massihävitusrelvadest, mis oma konsistentsilt pehmemapoolset silikoonhermeetikut meenutavad.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 4f#p623701

Teevorsti (teise sordi keeduvorst) koostis ГОСТ 23670-79

II sordi loomaliha 70%
Poolrasvane sealiha 20%
Sea küljepekk 10%
maitseained, nitrit
GOST-79 Teevorst.jpg
GOST-79 Teevorst.jpg (175.49 KiB) Vaadatud 4465 korda
Sealt altpoolt saab lugeda ka kolmanda sordi vorsti koostist...

Loomapea liha 45%
Seapea liha 40%
Sea põsk 10%
Kartulitärklis 5%
maitseianed, nitrit

...mis vastab enam-vähem tänapäevaste keeduvorstide koostisele.

Üks asi mida tänapäeval pannakse 90% (kui mitte kõikidesse) keeduvorstidesse ja toona ei pandud on SEAKAMAR.
Kamar on just see, mis teeb keeduvorsti selliseks, nagu see oleks kummist. Kõvaks, maitsetuks (kaob liha maitse), kuivaks ja mittemahlaseks, krõmpsuvaks jne.

Kui osad tootjad, kes toodavad kõlava nimega vorste, viinereid jms (kõik need 77%...97% jms "täisliha" asjad), jätaks sinna selle kamara (ja seapea, seajalgade, sea kõrvade jms osiste) toppimise vorstitoodetesse, siis see oleks juba tubli samm edasi normaalsemate toodete poole.


...eee

...mul jäi siin enne pooleli igasuguste konservide jms asjade kohta arvamuse avaldamine, aga praegu on kiired ajad ja pole mahti jätkata.

Kunagi edaspidi.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas oliver »

Et siis nõukaaegses vorstis oli ca. 101-102% asju sees kui uskuda paberile kirjutatut?

Loomapea liha 45%
Seapea liha 40%
Sea põsk 10%
Kartulitärklis 5%
maitseianed, nitrit

Paber kannatab ilmselt paljutki...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Paber võib paljutki kannatada, aga ei puutu teemasse.

Maitseainete osa GOST standardi järgi valmistatud vorstitootes jääb peale soola (1,5...2,5%) valdavas osas vahemikku 0,1...0,5 %
Naatriumnitrit näiteks 0,005%
Toidufosfaat 0,2...0,3%

Pildil toodud raamatus on toodud lihatoodete tehnoloogia, mitte retseptuur toote valmistamisel sissepanekul.
Tehnoloogiakirjeldustes (kus räägitakse lihaklassidest, sordist, lihakogustest, tükeldamise ja peenestamise tehnoloogiast jms) maitseianete osa eraldi % -na tihti välja ei tooda, sest see 1,5...2,0% pole seal oluline.

Kui huvitab ГОСТ 23670-79 RETSEPTUURI osade liitmine lahutamine, siis palun.
http://docs.cntd.ru/document/1200016992



Siin teemas eespool on sellest ja kõigest muust juba pikalt laialt juttu olnud.
Eellugu on siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p457443
Siinses teemas alates siit: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51#p494551
Edasi siit: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 69#p498369
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 93#p499193
jne

Alates siit http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 01#p500501 on akf oliver juba siinset teemat lugenud vast....
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Kas see veneaegne Teevorst oli selline tavavorstist jämedam vorst? Tavaliselt lõigati ka pikkupidi pooleks?
Alexy
Liige
Postitusi: 123
Liitunud: 25 Nov, 2009 14:22
Asukoht: Kõrgel kaldal
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Alexy »

See jämedam oli ikka Lemmik :)
Koostöös Churchilliga:
Inimene komistab aegajalt tõe otsa aga ajab ennast jälle püsti ning rühib edasi lolluse lipu all.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5552
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Fucs kirjutas: Sealt altpoolt saab lugeda ka kolmanda sordi vorsti koostist...
x-tele2-subid: 212.53.125.124

Loomapea liha 45%
Seapea liha 40%
Sea põsk 10%
Kartulitärklis 5%
maitseianed, nitrit

...mis vastab enam-vähem tänapäevaste keeduvorstide koostisele.
Nii et siis tänapäevane eurovorst vastab omaaegsele kolmanda sordi vorstile. M.O.T.T.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Manurhin kirjutas: Nii et siis tänapäevane eurovorst vastab omaaegsele kolmanda sordi vorstile. M.O.T.T.
Just-just, N-Liidus toodeti sellist vorsti, mis pani roiskunud Lääne proletariaadil suu vett jooksma. Ja seda vorsti oli nii palju, et inimesed ei teadnud, mida sellega pihta hakata.
Ise ka usute neid muinasjutte?
Ma sööks küll parema meelega seda "eurovorsti", kui seda tolleaegset III sordi vorsti, sest see oli lihtsalt jälk.
Runkel
Liige
Postitusi: 3589
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Runkel »

Kolhoosikorra-konservatiivi jaoks on kõige raskem toime tulla valikuvabadusega.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

AMvA kirjutas:Just-just, N-Liidus toodeti sellist vorsti, mis pani roiskunud Lääne proletariaadil suu vett jooksma. Ja seda vorsti oli nii palju, et inimesed ei teadnud, mida sellega pihta hakata.
Ise ka usute neid muinasjutte?
See olenes konkreetsest majapidamisest. Ma olen oma pika ja katsumusterohke elu :) jooksul mõne kuu rüganud Põhja-Kasahstani stepikolhoosis ja seda täpselt 1987 aastal. Kolhoosikeskuse poes oli letis ainult vormileib ja kombizir (sünteetilise margariini taoline asi mis nõuka armeest igaühele tuttav on). Ülejäänut toiduks vajalikku kasvatati püksilapi suurustel aiamaadel jõudumööda ise kuigi mu arvates seal näljastepis midagi muud peale pajuvõsa ja vaevakase ei kasvanudki.
Lääne poole liikudes - Moskvasse ja Leningradi veeti igalt poolt toitu kokku ja Kasahastaniga võrreldes oli see nagu paradiisi eeskoda. Samas oli seal ka sööjaid üüratu hulk ja igaühele vist ei jätkunud. Ükskord läks ukrainlastega ütlemiseks ja nad raiusid, et eestlased ei tea mis on nälg, sest Eestis pole kunagi nälga olnud. Ma ütlesin, et minuteada oli Ukrainas nälg ainult holodomori ajal ja millest nüüd jutt käib? Aga ei, nälg olevat olnud ka peale seda, 1950-60-ndatel ja siis ei saanud ma jah aru, et mismoodi on võimalik Ukrainas nälga surra. Mustmuld on meetripaksune ja kuhu toika maha pistad sinna see juured alla ajab.

Nälga väidetavalt mittetundnud Eestist ei mäleta ma küll, et kunagi oleks pidanud tühja kõhuga magama minema. Mäletama hakkan kuskilt 1970-ndate algusest , vanemad töötasid siis Kahala sovhoosis mis oli Harju rajooni majandite hulgas alaliselt kas eelviimane või päris viimane. Igasuguseid riigiplaane vist ei täidetud kuid oma tarbeks oli kõike küll ja veel. Direktor näis ka seda rida ajavat, et sotsialism on tore asi küll aga kõigepealt sööme ikka ise kõhu täis. Mingite ajavahemike tagant võeti järjekordne direktor saamatuse pärast kohalt maha kuid uus ja hakkaja oli imelikul kombel samade põhimõtetega :)

1983 või sinnakanti liideti Kahala sovhoos Kirovi nim kalurikolhoosiga ja siis tekkis küll olukord, kui akf AMvA sõnu tsiteerida " Ja seda vorsti oli nii palju, et inimesed ei teadnud mida sellega pihta hakata". Esiteks oli Kirovil üüratult raha ja auasi rajooni viimane helgesse tulevikku suunata. Teiseks oli ta midagi praeguse Valgevene sarnaselt riik riigis kus põhimõtteliselt kõik ise tehti . Lihatööstus oli ka enda oma ja sealt tuli vorsti rohkem kui keegi iganes seda süüa suutis. Vorsti ostmiseks olid spets talongid, põllumajandustöötajad said neid muidu kuid teised pidid kohustuslikus korras 3 päeva aastas põllutööd tegema. Tavaliselt tuldi sügisel kartuleid võtma, mõnikord ka kevadel põldudelt kive korjama.

Täiesti söödavad vorstid olid sest miks peaks ise omale katlasse s.ttuma. Keeduvorst oli sardelli kujuline ja täiesti õud tuli peal kui vorstibuss jälle nurga tagant välja töristas ja kotitäis kaenlasse suruti. Mõnikord jäidki välja võtmata. Suitsu - või oli see poolsuitsuvorsti tasus võtta, see säilis kauem ja kõlbas ka külakostiks viia. Kolmas produkt mida sahver laeni täis, olid vikerforelli konservid. Filee õlis põhimõtteliselt, sest kolhoosil oli Roosna-Allikul oma kalakasvandus selle tarbeks.

Ma muidugi ei julge väita, et terve Eesti niimoodi elas. Sellegipoolest, rikkaid majandeid oli teisigi, mitmetel linnatehastel olid samuti abimajandid ja Tallinna kesklinnas olid 80-ndatel letid ikka üsna rikkalikud. Legendid näljapaistetusest olid kerged tekkima ilmselt mikrorajoonide ABC-kaupluste sisukorda vaadates. Seal oli mumeelest tavaline, et magalarajoon, normaalsed inimesed olid päev läbi tööl ja kul õhtul poodi läksid oli letis puhas vuuk nagu kasahhi kolhoosis.
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Kirov oli ikka väga-väga suur erand N-Liidus. Tegelikult takkajärgi täitsa imestan, et selle juhtkonda istuma ei pandud, sest küll Sorvvo oleks paragrahvi leidnud, istuma pandi palju vähema eest.
Gruusias sai sealse tarbijate kooperatiivi esimees surmanuhtluse suusakuurordi ehitamise eest austerlastega kahasse.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Ma pole ülemäära kindel et kas SORVVO hammas üldse kolhoosi peale oleks hakanud. Kolhoos (kollektivnoe hozjaistvo) ja sovhoos (sovetskoje hozjaistvo) olid erinevad eluvormid. Sovhoos oli riigimajand, vara riigi oma ja SORVVO asi seda valvata. Kolhoosi vara oli kolhoosnike ühisomand ja kui esimees omale tegi oli vaja ta üldkoosolekul pukist alla tirida. Sovhoosidirektoreid pandi seevastu kuskilt parteikomiteest paika.

Üldjoontes oli kolhoosides alati elu parem kui sovhoosides. Meie naaberkolhoos Kuusalus oli täiesti OK, siis Eestis veel "9. mai", "Estonia" jne.
Kasutaja avatar
sammal.habe
Liige
Postitusi: 881
Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas sammal.habe »

No mis Kirovist rääkida, Kuuli Oskar oli ju vana kagebeshnik ja Moskva käsi kattis teda vägagi laialt.
Miskis hiljutises ilukirjandusteoses Lembit Uustulnd pajatas sest...
https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Kuul
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: mongol, ruger, TALUPOEG TALUJA ja 1 külaline