kaliiber
kaliiber
küsimus harju keki`le.ma tean,et jahirelvade kaliibrid 12 ja 16 tähendavad.et üks nael tina on jaotatud 12. ja16. osaks.aga kuskohapealt on võetud arvud 12 ja 16?
kõik mis on maas,tuleb õhkulasta ja kõik mis on õhus , tuleb maha lasta!
Re: kaliiber
Noh et miks just 12 ja 16 ,miks mitte näiteks 13 ja 17? See oligi küsimus.ahtoo kirjutas:....aga kuskohapealt on võetud arvud 12 ja 16?
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
kaliiber
ma ise arvan,et ei võetud laest üks ingkise nael tina ja ei jagatud seda
12. ega 16.kuuliks.
ahto
12. ega 16.kuuliks.
ahto
kõik mis on maas,tuleb õhkulasta ja kõik mis on õhus , tuleb maha lasta!
Kui õieti aru sain, siis huvitas just, miks just sellise läbimõõduga relvarauad, mitte nende tähistus.
Eks elu pani paika. Pardilaskla istub paigal ja partide ilmumisel peab välja laskma piisavas koguses piisava energiaga haavleid. Hanelaskja haavlid peavad vee jämedamad olema. Püssi raskusel on teisejärguline tähtsus.
Samas jänesejahtija, kes palju liigub, soovib kergemat püssi. Lisaks on väiksema kaliibri ja sama rauapikkuse puhul raua pikkus kaliibrites suurem. Seega eelis ballistikas. Haavlite arv aga jääb väiksemaks.
Nii ongi igaks otstarbeks sobivad kaliibrid välja kujunenud. 12 GA on enim levinud, seda kasutavad ka kõik sõjaväed, politsei, turva jne.
Seega kõigepealt ikka sobiva mõõduga raud. Kas seda mõõdetakse, kasutades pliikuulide arvu, tolli sajandikke (kümnendikke, tuhandikke), millimeetreid või mingit muud mõõtmisviisi, on teisejärguline. Kusjuures sama kaliibri rauad on erinevatel valmistajatel veidi erineva rauaõõne mõõduga.
Eks elu pani paika. Pardilaskla istub paigal ja partide ilmumisel peab välja laskma piisavas koguses piisava energiaga haavleid. Hanelaskja haavlid peavad vee jämedamad olema. Püssi raskusel on teisejärguline tähtsus.
Samas jänesejahtija, kes palju liigub, soovib kergemat püssi. Lisaks on väiksema kaliibri ja sama rauapikkuse puhul raua pikkus kaliibrites suurem. Seega eelis ballistikas. Haavlite arv aga jääb väiksemaks.
Nii ongi igaks otstarbeks sobivad kaliibrid välja kujunenud. 12 GA on enim levinud, seda kasutavad ka kõik sõjaväed, politsei, turva jne.
Seega kõigepealt ikka sobiva mõõduga raud. Kas seda mõõdetakse, kasutades pliikuulide arvu, tolli sajandikke (kümnendikke, tuhandikke), millimeetreid või mingit muud mõõtmisviisi, on teisejärguline. Kusjuures sama kaliibri rauad on erinevatel valmistajatel veidi erineva rauaõõne mõõduga.
kaliiber
minu arust eiole see systeem ise väljakujunenud.kusagil peab olema mingi algus,mille pöhjal see välja kujundati vöi kujundus.
ahto
ahto
kõik mis on maas,tuleb õhkulasta ja kõik mis on õhus , tuleb maha lasta!
Kindlasti oli üks konkreetne meister, kes tuli ideele naelast pliist saadava kuulide hulga järgi kaliibrit määrata. Ajalugu uurides peaks saama ka selle meistri nime välja selgitada. Ehk keegi leiab, isegi oleksin huvitatud.
Muuseas ka haavlite läbimõõtu tähistatakse/tähistati mitme erineva süsteemi järgi.
Muuseas ka haavlite läbimõõtu tähistatakse/tähistati mitme erineva süsteemi järgi.
Re: kaliiber
Tegelikult on kaliibrite 12 ja 16 suurusevahe üsna väike. Kui sulle antakse kotitäis 16 kaliibrisi padruneid, mille seas on üks 12 kal., siis ühel hetkel keset laskmist võid imestada, et miks see padrun relva ei lähe ning alles hiljem märkad, et tegu on teise kaliibriga.ahtoo kirjutas:aga kuskohapealt on võetud arvud 12 ja 16?
Seega siis polnud mõtet ilmselt neid vahepealseid kaliibreid teha.
Muidugi, 4 kaliibrivahega suurused ei muutu ilmselt lineaarselt, kuid umbkaudu peaks see ikkagi kehtima.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline