REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Professor Lutsar ööklubidest:

Tartu kolle sai alguse ööklubist. Umbne ja higist niiske ruum on viiruse levikule mõistagi supertingimus. Kas ööklubidele tuleks jälle kehtestada piirangud?

Kui ööklubidega midagi teha, peab kogu vabariigis tegema, mitte ainult Tartus. Tuleb läbi arutada, kuhu siis need peod lähevad. Ööklubid on väga paljudes riikides olnud haigestumiste ja nakatumiste uute väikeste puhangute allikaks.

Mida te sellega silmas peate, et peab arutama, kuhu peod lähevad? Et noored ei jäta pidutsemata?

Just, seda mõtlesin. Ei näe, et noored ütleks: kolm-neli aastat ei pidutse üldse. Ja varem ma ei näe sellele lõppu tulevat. Viirusega on Eestis kokku puutunud kõige rohkem 2% elanikkonnast, 98% on veel vastuvõtlik. Nakatumine maailmas on maksimaalselt 10% piires. Vaktsiiniuuringud alles algasid, primaarne lõpptulem võib tulla aasta pärast. Võimalik on, et mingil tingimusel lastakse vaktsiinid turule varem, aga ainult siis, kui nad väga hästi töötavad. Aga me ei tea seda.

Kolm-neli aastat läheb aega, kuniks vaktsiin massidesse jõuab?

Jah, kui ta hästi töötab, võib vaktsiin alles kolme-nelja aasta jooksul massidesse jõuda. Me ei tea, kas need vaktsiinid, mida praegu uuritakse, on efektiivsed.

Soovitate noortel praegu pigem vabas õhus kui kinnises umbses ruumis pidutseda?

Jah, pigem vabas õhus kui kinnises ruumis, ning tuttavate ja sugulaste seltskondades. Ööklubis on kõik võõrad. Lisaks võiks peol osalevate inimeste arv olla väiksem ning võiks vähendada alkoholi kogust, sest alkohol võtab piirid ära. Ilma alkoholita tean, et pean distantsi hoidma ja käsi desinfitseerima, alkovabadel pidudel inimesed kontrollivad end paremini.

Kas võib öelda, et kõikidest kohtadest, kus inimesed praegu käivad, on nakatumiseks suurima riskiga just ööklubid? Või ka kinod, spordisaalid?

Ma pole ööklubis praegu käinud. Kinos käisin, seal oli peale minu veel neli-viis inimest, istusime hajutatult. Kinod on meetmed kasutusele võtnud, et inimesed saaksid distantsi hoida ja ilmselt sama teevad teatrid. Ürituste korraldajad on vaeva näinud, et distantsi hoidmist tagada. Seega – kui sul on pilet ostetud kaheksandasse ritta ja vaatad, et kolmandas reas on vaba koht, siis ära istu sinna.

Ööklubis on distantsi hoidmine raske. Ja distantsi hoidmine on väga-väga oluline. Kui ööklubis oleks poole vähem inimesi, oleks muidugi lihtsam.

Sama käib tavaliste kõrtside kohta, nagu ülal öeldud.

Ööklubis võiks jah maskid kohe ette panna, seal on rahvastikutihedus väga suur.

Arvate, et ööklubis võiksid inimesed maske kanda?

Miks mitte, kuna seal on rahvas tihedalt koos. Maske soovitatakse siis, kui füüsilise distantsi hoidmine pole võimalik.

Paljugi, mida võiks, aga see ei hakka tööle, nii et suuremat mõtet sel soovitusel pole

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles eriolukorra lõppedes, et valitsus hakkab uusi piiranguid kehtestama siis, kui ööpäevane nakatunute arv tõuseb 30-ni ja sellest üle. Kas see on endiselt nii, on see kivisse raiutud number?

Kui terves Eesti Vabariigis tuleb 14 päeva jooksul saja tuhande elaniku kohta 25 uut nakatunut, hakatakse mõtlema uute piirangute peale. Ja see tähendabki 30 uut juhtu ööpäevas.

See on umbes märtsi keskpaiga tase, kui akf Sektori tabeleid vaadata.

Veel taustainfoks:

Mille poolest koroonaviirusega elamine erineb gripiga elamisest, kui vaktsiin kõrvale jätta?

Ei tohi unustada, et suur enamus Eesti elanikkonnast pole viirusega kokku puutunud. Lisaks ei tohi ära unustada, et varsti on aeg gripi vastu vaktsineerima hakata. Eelmine hooaeg oli grippi väga vähe, aga me ei tea, kas järgmine hooaeg ka selline on, ja keegi ei tea, mis teevad gripp ja koroonaviirus koos.

Gripi pluss on see, et teame, mis ta inimesega teeb. Gripihaige on esimestel päevadel raskelt haige ning esimese nädala lõpuks on enamus paranenud. Koroonaga on just vastupidi: esimestel päevadel pole olukord nii hull, aga mida aeg edasi, seda hullemaks läheb. Gripp on lastehaigus ja selle levitajad on lapsed. Eelmise gripipandeemia ajal, 2009.-2010. aastal vanematel inimestel grippi õieti polnudki. Koroonat lapsed põevad kas kergelt või ei põe üldse. Lapsed saavad koroonaga hakkama paremini, aga vanad saavad gripiga paremini hakkama. Ent koroonaviiruse korral nakatavad lapsed sama sagedasti kui täiskasvanud.

Väga sügavalt kahtlen, et tuleb turule vaktsiin, mille efektiivus on 100%. Euroopa ravimiamet on öelnud, et 50-60% efektiivsusega vaktsiin on okei. Et pooltel töötab ja pooltel mitte.

Need viimase aja positiivsed vaktsiiniuudised, näiteks Oxfordi ülikooli edusammudest ei tähenda vaktsiinide massidesse jõudmist nii pea?

Jah, ei tähenda. Uudised vaktsiinide kohta on olnud väga positiivsed, aga positiivsete teadete kohta on palju teadmatust.

https://epl.delfi.ee/uudised/irja-lutsa ... d=90632203

[Madis Reivik]

Avalikustamine on kahe otsaga asi, oletame et mingil hetkel üksikema lohistab oma 4 aastase krati lasteaeda ja sel tegelasel on kassisitaga mängimisest mingi p***nteerianakkus nii et pärast pool lasteaeda koos vanematega potil. Majanduslik kahju on arvestatavalt suur ja kalkuleeritav, iseasi kas ka ennetatav...
Niigi ekooli foorumites kanaemmed kisavad üksteise peale et "kes klassi nohuga nakatas".

Aga teadliku rikkumise eest vaikselt aga rangelt karistada, see oleks õige.

[Kriku]

Mina pooldan üldiselt lähenemist, et avalik häbistamine on üks karistuse komponente. Selle efektiivsust näitab muuhulgas ka see, kui aktiivselt selle vastu sõditakse.

Mitte et see küll enam kuidagi teemasse puutuks.

[Madis Reivik]

Probleem on ikka selles et avalik häbistamine läheb vahel (aga äkki nt 30% juhtudest ?) märgist mööda ja vale inimene saab mainekahju. On kuulda olnud jutte kus a la 40 aastase ärimehe koduarvutis olid pildid tema 14 aastase poja 14 aastasest pruudist ja noh.. mõelge nüüd edasi ise. Tüüp olla radari alt ränga laksu sisse võtnud, et asi avalikuks ei tuleks, ehkki ise oli puhas nagu prillikivi..

[Kriku]

Sellistel juhtudel peaks kriminaalmenetlus olema kinnine (mida see alaealise huvide kaitseks nagunii oleks pidanud olema) ning kohtuotsus avalik.

Üksikemal, kes haiged lapsed lasteaeda toob ja puhangu põhjustab, on elu kindlasti raske ja talle võib kaasa tunda. Samas põhjustatud materiaalne ja moraalne kahju võib olla suurem kui kellegi rahakoti varguse puhul. Tekib küsimus, et miks peaks üht toleleerima ja teist mitte.

Nüüd palun lahkesti teema juurde tagasi.

[Kapten Trumm]

Meie probleem on valitsuse kihk eduraporteerida "vabaks laskmisest" - seepärast oli nui neljaks vaja läbukohad vabaks lasta, isegi kui eelmisel päeval see Tartu juhtum avalikuks sai. Kui oleks natukenegi paindlikkust, siis oleks ju peaminister võinud selle eelnõu sahtlisse panna paremat võimalust ootama. Aga oli vaja nui neljaks eduraporteerida.

Tegelt ei ole vaja kõiki piiranguid kaotada ja kellelgi ei saa olla õigustatud ootust nt ööklubide vabaks laskmisele. See asi on üks räme f***up Eesti epideemiatõrje suhteliselt ladusas tegevuses märtsist alates.

Probleem on selles, et epideemiatõrje tegevused peavad olema ennetavad, aga kristallkuuli pole. Seepärast on risk, et tehakse mingi piirang, millele esialgu ei paista õigustust.

[Kapten Trumm]

Probleem on ikka selles et avalik häbistamine läheb vahel (aga äkki nt 30% juhtudest ?) märgist mööda ja vale inimene saab mainekahju. On kuulda olnud jutte kus a la 40 aastase ärimehe koduarvutis olid pildid tema 14 aastase poja 14 aastasest pruudist ja noh.. mõelge nüüd edasi ise. Tüüp olla radari alt ränga laksu sisse võtnud, et asi avalikuks ei tuleks, ehkki ise oli puhas nagu prillikivi..

No tegelikult saab selle Tartu klubitibi risti löömine olema seotud juriidiliste raskustega.
Kuniks polnud diagnoosi "koroonaviirus" (perearst ajas mingit segast mõminat), ei saa ka vastutama panna.
Angiini või ülemiste hingamisteede hädasid aga ei saa käsitleda ohtliku nakkushaigusena.

Minul on olnud krooniline angiin - see ägeneb teatud juhtudel, et siis kaduda. Kurk on kogu aeg põletikuline. Enamasti käivitab selle stress. Ravitakse mandlite eemaldamisega. Sellele on praegu vähemalt 6 kuud järjekord.

Seega, antud klubitibi pääseb puhta nahaga. Ainus võimalus teda vastutama panna ongi, et talle hakatakse tänaval näpuga näitama. Nii öelda ühiskondlik hukkamõist. Sellise lamba tegevuse tagajärjel võivad olla seitsmekohalised rahalised kahjud.

Olin kunagi korteriühistu esimees - parim rohi võlglaste vastu oli nimede avaldamine maja infotahvlil. Kuniks mingid andmekaitse tibid selle keelasid (ja võlglased hakkasid ise sinna varmalt kaebama).

[loomake]

11 juures. https://www.err.ee/1120208/oopaevaga-li ... roonatesti

Ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv on hakanud kasvama.

Üks haiglaravil olija on seotud ka ööklubist Vabank alguse saanud puhangu edasikandumisega.

https://www.err.ee/1120246/ka-haiglarav ... ud-kasvama

[loomake]

11 juures. https://www.err.ee/1120208/oopaevaga-li ... roonatesti

Ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv on hakanud kasvama.

Üks haiglaravil olija on seotud ka ööklubist Vabank alguse saanud puhangu edasikandumisega.

https://www.err.ee/1120246/ka-haiglarav ... ud-kasvama

Lollus ongi see, kui teised kannatavad.

[LoneRider]

Eilne uudis, mis vist juba ka läbi käinud.
https://tartu.postimees.ee/7031601/tart ... -kohustust
Huvitav, et Tartu soovib maski kandmise kohustust avalikes ruumides, kuigi meil ei olnud sellist nõuet isegi kevadisel pandeemia tipphetkel.
Ei tea kas äkki loodetakse, et kui selle nõude saaks läbi suruda, ja inimesed kannaks ka, siis saaks vähemate muude piirangutega hakkama, et viiruse levik kontrolli all hoida.


Ja teine mõte, millele linki pole kahjuks panna.
Ma nagu kevadest mäletaks, et jutt oli selline, et küllap sügise poole võiks mingeid esimesi vaktsiine saada, kui hästi läheb, aga et uue aata alguses pidavat enamvähem päris kindlasti juba midagi saama.
Praegu aga just Lutsari artiklis (eilses vist) oli öeldud, et vaktsiine ei saa nii pea (ei sügisel ega ka uue aasta alguses) ning kogu see pandeemia jama võib veel aastaid väldata ning lõpuks turule tulev vaktsiin võib olla ka 50% efektiivsusega, mis tähendab, et pooltel juhtudel mingit kaitset üldse ei pakukski.
Jääb mulje, et kas rahva rahustamiseks lubati vaktsiine tegelikkusest varasemaks või hinnati üle nende väljatöötamise võimekust.

[Kriku]

Ma nagu kevadest mäletaks, et jutt oli selline, et küllap sügise poole võiks mingeid esimesi vaktsiine saada, kui hästi läheb, aga et uue aata alguses pidavat enamvähem päris kindlasti juba midagi saama.

Tuleks välja otsida, kes rääkis. Infomüra oli palju.

[Manurhin]

Mõni ime, et sõna "perearst" kohati juba sõimusõnaks on kujunenud

Eestis on koroonaviiruse testimiseks vajalik perearsti saatekiri. Kõik arstid aga kergemate haigusnähtudega patsiente testima ei saada, ehkki testimisjuhend seda ette näeb. Nii jääb neil patsientidel üle minna tasulisse testimisse.

Kati (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada - toim) käis perega Lätis rattamatkal. 20. juulil tekkisid nii tal kui ka abikaasal viirussümptomid: esmalt kurguvalu, edasi nohu ning seejärel juba köha. Ei midagi hullu, jaksu rattaga sõita oli endiselt, aga haigusnähud püsisid.

Tagasi Eestisse jõudis pere 25. juulil. Samal päeval ilmnes, et koroonakahtlusega ööklubis ja muja käinud tartlane on nakkust juba edasi andnud ning terviseamet hindas nakkuskolde ohu suureks, manitsedes inimesi vastutustundlikkusele ja väiksemategi haigussümptomite korral perearstile pöörduma.

Just seda Kati teha otsustaski. Kui esmaspäev, 27. juuli kätte jõudis ning nad mehega end endiselt haigena tundsid, helistas ta perearstile, et saada suunamiskiri koroonatestile. Arst aga ütles, et sümptomid pole selleks piisavalt tõsised - palavikkugi pole -, ning soovitas elada normaalset elu ja mitte muretseda. Saatekirja testimisele nad ei saanud.

...ja et Eesti tööandjaid orjapidajateks kutsutakse:

Perearstideni on varasemalt jõudnud infot ka tööandjatest, kes ei luba töötajatel testi tegema minna, sest kui positiivne test ilmneb, tuleb kogu ettevõte seisma panna.

https://www.err.ee/1120223/koik-perears ... e-ei-saada

[Walter2]

Jääb mulje, et kas rahva rahustamiseks lubati vaktsiine tegelikkusest varasemaks või hinnati üle nende väljatöötamise võimekust.

Igasuguse vaktsiini väljatöötamise aeg on rusikareegel kümmekond aastat. Rekordkiirus on seni olnud 4 aastat. Kõik kes lubavad toimivat vaktsiini järgmiseks aastaks pole asjadega kursis või vassivad. Ravimiteadus ja -tööstus on hiigelsuur äri ning sogasest veest üritatakse kala püüda ja omale kasulikke lepinguid välja sebida.
Midagi sellist rääkis T.Maimets ERR uudis+ saates.

[LoneRider]

Ma nagu kevadest mäletaks, et jutt oli selline, et küllap sügise poole võiks mingeid esimesi vaktsiine saada, kui hästi läheb, aga et uue aata alguses pidavat enamvähem päris kindlasti juba midagi saama.

Tuleks välja otsida, kes rääkis. Infomüra oli palju.

Mõned artiklid kevadest, mis suutsin leida. Otseseid lubadusi, et saab juba see aasta, tõepoolest nagu ei leia, kuid optimismi nooti leiab oluliselt rohkem kui täna. Sellises võtmes lugusid leiab veel, kui guugeldada kevadisi rajaraame kasutades.

Anti lootuskiiri sügiseks
https://tervis.elu24.ee/6952960/koroona ... ba-sugisel


Lutsar ütles, et tõenäoliselt ei saa vaktsiini enne 2021 teist poolt. See pole küll lubadus, et 2021 teises pooles saab, kuid siiski palju positiivsem kui praegu näib.
https://www.postimees.ee/6958777/profes ... arengutest


Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul peab ta realistlikuks võimalust, et uue koroonaviiruse vaktsiini saab turule tuua juba sügisel.
https://leht.postimees.ee/6927187/vakts ... dkiirusega

[loomake]

Maski kandmine poes ja kaubanduskeskuses võiks küll kohustus olla. Söögi joogi kohas aga veidi tulutu kui midagi suhu soovid toppida. Paljudes riikides ei saa sa poodi sisse ilma maskita. Kinos võiks ka kindlasti mask olla. Iseküsimus kes need maskid kinni maksab.

Huvitav mida tähendaks 100 uut nakatunut nädalas ja nii 5nädalat? 500 juhtu ilma piiranguteta ja kui selle järel nädalas 200 juhtu nädalas viskab. Olemegi igasugu pehmete piirangutega jubedalt hiljaks jäänud. Tänane 11 ei ole ju eile nakatunud. Need on ikka nädal ringi ka siiberdanud.