Economist õhusõjast
Vaata avanenud lehel alla paremasse nurka.
Seal tiksub counter sulle kahanevaid sekundeid ,millal faili saad alla laadida. Jõuab nulli ja asemele ilmub Click here to download.
PDF-formaadis. Adobe Reader avab.
Seal tiksub counter sulle kahanevaid sekundeid ,millal faili saad alla laadida. Jõuab nulli ja asemele ilmub Click here to download.
PDF-formaadis. Adobe Reader avab.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
(vähemalt osa neist)Artiklist saab teha järelduse: massiline õhusõda on ebaefektiivne vaenlase mitte-regulaarsete üksuste ja sisside vastu (Hizbollah, Afganistani ja Iraagi väiksed sissirühmitused, osaliselt Vietnam).
Samas on huvitav ka see, kuidas maastiku eripära mõjutab lennuväe aktiivsust. USA lennuvägi suutis nii esimeses kui ka teises Lahesõjas kõrbes Iraagi üksustele raskeid kaotusi tekitada. Samas 1999. aastal aset leidnud 80 päeva kestnud õhusõja jooksul ei suutnud NATO lennuvägi tekitada erilisi kaotusi Serbia armee üksustele, mis olid metsadesse varjunud. Kogu selle kampaania jooksul kaotas Serbia armee umbes 500 meest ning tühisel määral lahingutehnikat, sh mitte ühtegi tanki.
Tekib küsimus: kui efektiivne oleks NATO lennuvägi Serbia maastikut arvestades olnud juhul, kui 1999. aastal oleks lennuväerünnakutele järgnenud maavägede sissetung ning Serbia armeeüksused oleksid pidanud maskeerusmise asemel metsadest väljuma ning lahingusse astuma?
P.S. Samas oli NATO tollastel rünnakutel pigem poliitilised tagajärjed, st Serbia infrastruktuuri pommitamisega suruti riigi poliitiline juhtkond läbirääkimistele, mille tagajärjel tõmbas Milosevic Kosovost väed välja. Puht-sõjalises mõttes on seda õhuoffensiivi nimetatud läbikukkumiseks.
Samas on huvitav ka see, kuidas maastiku eripära mõjutab lennuväe aktiivsust. USA lennuvägi suutis nii esimeses kui ka teises Lahesõjas kõrbes Iraagi üksustele raskeid kaotusi tekitada. Samas 1999. aastal aset leidnud 80 päeva kestnud õhusõja jooksul ei suutnud NATO lennuvägi tekitada erilisi kaotusi Serbia armee üksustele, mis olid metsadesse varjunud. Kogu selle kampaania jooksul kaotas Serbia armee umbes 500 meest ning tühisel määral lahingutehnikat, sh mitte ühtegi tanki.
Tekib küsimus: kui efektiivne oleks NATO lennuvägi Serbia maastikut arvestades olnud juhul, kui 1999. aastal oleks lennuväerünnakutele järgnenud maavägede sissetung ning Serbia armeeüksused oleksid pidanud maskeerusmise asemel metsadest väljuma ning lahingusse astuma?
P.S. Samas oli NATO tollastel rünnakutel pigem poliitilised tagajärjed, st Serbia infrastruktuuri pommitamisega suruti riigi poliitiline juhtkond läbirääkimistele, mille tagajärjel tõmbas Milosevic Kosovost väed välja. Puht-sõjalises mõttes on seda õhuoffensiivi nimetatud läbikukkumiseks.
A4 kirjutas:
Tegelikult taandub kogu sõjapidamise viisi valiku küsimus vastase center of gravity ära aimamisele. Ei tasu unustada, et õhuvägi on lihtsalt vahend CoG mõjutamiseks.
Mul tekib aga küsimus kui efektiivne oleks NATO (täpsemalt USA) õhukampaania olnud siis kui Kosovos oleks maa peal olnud tulejuhid, kes oleks juhtinud B-52 vaippommitamist a la Afganistan 2001-02?Tekib küsimus: kui efektiivne oleks NATO lennuvägi Serbia maastikut arvestades olnud juhul, kui 1999. aastal oleks lennuväerünnakutele järgnenud maavägede sissetung ning Serbia armeeüksused oleksid pidanud maskeerusmise asemel metsadest väljuma ning lahingusse astuma?
Tegelikult taandub kogu sõjapidamise viisi valiku küsimus vastase center of gravity ära aimamisele. Ei tasu unustada, et õhuvägi on lihtsalt vahend CoG mõjutamiseks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: parkija ja 3 külalist