Aegviidus mis väeosa oli

[canislupus]

Aegviidu kaart siis.
http://www.hot.ee/krambambula/kaart2.jpg
Lilla nool: Kunagine lasketiir
Sinine nool: Mahapõlenud ja kuuskedesse mattunud saekaater - hea tahtmise juures võib leida saeraami saelehti.
Must nool: Garaazid ning majade vundamendid. Kolm aastat tagasi oli seal veel posti otsas laterngi koos pirniga. Nüüd valgustab see noaaegne emailitud kauss minu kuuri.
Kollane nool: kokkukukkunud kaks laudadest punkrit jooksukraavidega - aastat 20 tagasi olid veel terved
Punased täpid: eraomanike maailm. Ilmselt endised väeosa hooned, mis on säilinud. Seega soovitatav lähenemistee põhjast - raudtee poolt. Autoga saab suisa kollase ala lõppu sõita (raudtee äärne liivatee).

Suurt midagi vaadata pole, ent iseenesest huvitav, et suisa alevi külje all oli kunagi väeosa ning enamik kohalikke ei teagi sellest midagi.

Puhta kaardi saate siit:http://www.server.ee/~tarmo/eol/kaart/9104.gif

Kehv kvaliteet, ent kasutada saab. Õige kaardi peal on näha ka seda, kui palju mutiauke on maasse kaevatud ning üldse rohkem detaile. Paraku ei leia kusagilt vanema aja orient. kaarti - kui neid konkreetsest kohast üldse on.

[canislupus]

Ai.. See läks vist puusse. Tegelikult huvitaks ennast ka, et kus see aed tankidega asus, mida bussiaknast suisa nägi? Kalevi pati aia taga? Muu nagu ei sobiks.

[Style]

Kus see aed ja garaažid täpsemalt olid?

Täpselt ei ütle, kuna olin seal 7-11 aastasena. Aga meenub miskit, et enne raudtee ülesõitu vasakut kätt, TLN-st liikudes.
Veel tuli meelde, et vahest harva oli tee kinni ja buss sõitis teist teed mööda. Seega, peatus, mis oli vist rongijaama vastas (selle taga), jäi ära, ja buss peatus juba teiselpool raudteed.
Ja veel hakkas meenuma, et raudtee ülesõit oli peale rongijaama. Nüüdseks on vist see seal kinni ja kasutusel Tallina poolsem ülesõit.

PS. Vaatasin maaamet-ist ja tundus pilt kuidagi imelik...

See on alg-kaart


Täiendatud
Sinise joonega näitasin põhilist bussi-marsruuti, punasega - ajutist, mis ka praegu kasutusel.
Sinine punkt bussipeatus, punane - ajutine.
Lilla plekk ülal nurgas peaks olema teletorn (?), peale seda vasakut kätt oligi mu meelest aed+garaažid. Ja tundus üldsegi, et kõik, mis kollasel alal on oli sõjaväe ala. Kui vanad need eramud seal on, kes ütleb?

[canislupus]

Kollasel alal on alati olnud (osadel juhtudel juba aastast 187..) ja on osaliselt siiani 1)elumajad 2)kauplused ning söökla 3) raamatukogu 4)lasteaed 5) taarapunkt 6)apteek 7) postkontor 8)einelaud 9)kool 10) saun.

Jah - ca 80 keskpaiku või alguses kadus idapoolne ülesõit. Läänepoolse ülesõidu juures võisid tanke näha küll - seal laaditi neid vagunitelt maha. Iseasi, kas seal ka mingi aed oli. Minu teada mitte, ehkki pisike punker on mäe otsa kunagi ehitatud - ilmselt ajaviiteks soldatitele tööd antud.
Pigem olid nad siiski teisel pool raudteed eelpoolmainitud kohas - mul pole aimugi, kui suur mets tollal seal kasvas - kui oli hõre mets, siis võis midagi näha olla küll. Praegused puud olid siis kindlasti oluliselt väiksemad .

Vaata aga, mul polnud aimugi, et külapoe ees bussipeatus oli. Ja muide - vana ülesõit oli ligi 150m ida pool tegelikult (hea tahtmise juures saab selles kohapeal veenduda). Sa oled joonega tähistanud jalakäijate ülekäigu.

Aegviidu koolil on oma pisikene nummi muuseum, ent inimene, kes seda aktiivselt vedas, on juba ammu mujal. Kahtlen, et seal (ent ehk siiski) midagi selle objekti kohta on.

[Style]

Oli tõesti pood peatuse vastas - isa käis seal peatumise ajal (ca 15 min.) õlutit ostmas
Aga tankide mahalaadimist arvasin just seal ida pool olevat, kuna see ülesõit vähe harva oli suletud (laadimis ajaks?). Ja see tankide koht muarust ikkagi raudteest põhja poole oli... Noh, et tea, võibolla panen segast...

[Kapral Karu]

Läänepoolse ülesõidu juures võisid tanke näha küll - seal laaditi neid vagunitelt maha. ... pisike punker on mäe otsa kunagi ehitatud - ilmselt ajaviiteks soldatitele tööd antud.

Kus täpselt see punker asub? Ja kustkohast need mahalaaditud tankid polügonile sõitsid? Läbi alevi? Kas läänepoolne ülesõit oli pikalt suletud sõjaväeešelonide pärast või mingil muul põhjusel?

Mustjõe karjääri läks eraldi raudteeharu ja karjääris oli kaheksakümnendail mõnda aega Vilniuse raudteebrigaadi autopataljoni rood, seal oli vagunelamutest linnak.

Kas Aegviidus elab veel kunagise sõjaväemetskonna töötajaid? Nende elumajad olid Piibe mnt 33 ja vist ka 33a (musta noolega näidatud varemeist lääne pool). Nemad peaksid neid sõjaväeasju üsna hästi teadma. Ka Tõrrepõhjal Soodla veehoidla juures oli neil paar maja.

[alax]

Tegelen 40 aastat orienteerumisega ja sellest ajast liikusin Aegviidu kandis. Vähemalt sellel ajavahemikul pole täheldanud mingit aktiivset sõjaväelist tegevust lõuna pool raudteed. Aegviidu jaamas laaditi küll sõjatehnikat maha. Tean , et Kaliningradi oblastist käidi siin laskeõppustel. Suurtükkidega lasti kolmest kohast. Sihtmärgid olid Jussi järvede juures platool. Üks laskekohti oli Ännijärve kandis.
Tankodroom oli Soodla veehoidlast lõunas, kus olid mõned kasarmud ajutiseks majutuseks.
Varasemat aega, enne 1966a ei tea.

[valdo]

Mustjõe karjääri läks eraldi raudteeharu ja karjääris oli kaheksakümnendail mõnda aega Vilniuse raudteebrigaadi autopataljoni rood, seal oli vagunelamutest linnak.

Samasugused ajutised raudtee-ehituse linnakud olid Kehras uue ülesõidu külje all ning Raasikul uuesti ülesõidust loode pool. Samuti Tapal jaamast Tallinna pool raudteest lõunas. Ja Lagedil jaamast lõunas. Lagedi linnak oli kõige esimene muide.

Kehra linnak kerkis igatahes 1985 ja 1987 kevadel lammutati see juba maha.

Võib-olla on need faktid Sulle kui valdkonna profile teada, kui ei ole, siis niipalju ma neist tean.

[canislupus]

Ma täna lähen kodumaile, siis katsun paari isiku käest uurida, et mis aastatel seal mis toimus. Majad on juba mitmeid kordi omanikku vahetanud. Aastaarvusid peaks ikka kuidagi teada saama. Ja (vähemalt üritan) pilte teha sellest, mis veel alles.

Jah - vana vene kombe kohaselt panid masinad peale rongilt mahalaadimist piki Piibe mnt-d Jägala poole jugama.

Mis puudutab Mustjõe karjääri raudteeharu, siis on see ammu Emexisse tassitud. Karjääri suundus ta Mustjõe jaamast ca 1 km Aegviidu poole.

[1661]

Tere.
Minu isa oli kuskil sealkandis viiekümnendatel sapöörpataljonis aega teenimas. Paarkümmend aastat tagasi oskas isegi oma muldonni (Zemljanka) koha mulle näidata. Püüan midagi vana käest järgi uurida.
Toomas.

[canislupus]

Uuri kindlasti. Tõenäoliselt ongi see koht - aeg klapib, sest Kõrvemaa polügoon avati minu arust ca 60 tel aastatel ja senimaani oli mingi (jällegi kaudne kõneviis) väeosa alevi külje all paugutanud ning auke kaevanud - ja mitte vähe.

Nii. Käidud ja pildistatud midagi. Hakatuseks on kurb tõdeda, et aeg muudab kõike.
Saekaatril (paremal poolel pikk heki moodi asi) on 5m männid peale kasvanud (mäletan, kui need olid meetrised) www.hot.ee/krambambula/objekt/5mmannidsaekaatril.jpg

Saekaatrist endast alles pisike betoonist auk

Lasketiir: www.hot.ee/krambambula/objekt/tiir.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/tiir2.jpg
Otsisin nagu loll, ent ei leidnud - seal vedelesid GAZ AA kabiini jäänused kunagi. Ehk on keegi ära tassinud?

Garaaz. Tegu suht soliidse suurusega ehitusega, ent umbselt mändidesse mattunud - suur midagi pole näha. Alles on otsa- ning vaheseinad ja tugipostid.
www.hot.ee/krambambula/objekt/kuur.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/kuur1.jpg

Seal lähedal alles majaalune kelder (kunagi oli ka trellitatud)
www.hot.ee/krambambula/objekt/kelder.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/kelder1.jpg

Kuuri taga oli kunagi "roodupeldiku" alumise osa jäänused, mida ma nüüd enam ei leidnud, kui üks pikem sammaldunud kraav välja arvata.

Siis seal läheduses on jooksukraavid kahe punkriga - loomulikult kokkukukkunud ja oksi täis loobitud ent aastat 17 tagasi olid terved (pägana sai seal käidud kolamas)
www.hot.ee/krambambula/objekt/punker1.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/punker2.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/jooksukraav.jpg
Tegu suht huvitava ehitusega, sest ta on nagu kolmes osas - nagu ring oleks kraavidega kolmeks jagatud ning otstes punkrid.

Nii - rääkides traataiast, siis selle jäänused tulid välja ligi 100 m. suurest teest. Mets on sealkandis ligi 40 - 50 aastane mänd.


Stiilinäiteid kaevikutest, mida seal ohtralt leida võib.
www.hot.ee/krambambula/objekt/masinaauk.jpg Mõõtudelt veoauto vms.
www.hot.ee/krambambula/objekt/mutiauk.jpg 1x1 m eemaldumisteega.
www.hot.ee/krambambula/objekt/mutiauk3.jpg rauast toru tuli välja, kui nalja pärast detektori tööle panin
www.hot.ee/krambambula/objekt/mutiauk4.jpg
www.hot.ee/krambambula/objekt/suurauk.jpg See oli keskelt terve ning põhimõtteliselt ringja kujuga, ent nüüd....


Tähendab... mida ma öelda tahan, on see, et seal oli tõenäoliselt enne metsamajandit midagi - milleks saekaatrile kaevikud ning muu selline. Kohalike sõnul töötasid seal enamaltjaolt palgalised tsivilistid. Ent see oli ka ainuke asi, mida kohalike käest teada sain. Keegi ei tea suurt midagi.

[canislupus]

Jägala tankodroomi kohta on käibel ka nimetus Tõrrepõhja linnak.

[kaheraudne]

Käisime 1992 Kalevi luurerühmaga luuramas, kui jõudsime asfaldini pimedas esimesed autotuled, varjusime tegemist Vene sõjaväe kolonniga. Kolonn jäi meie kohal seisma (PAZ buss,villis, soomuk ja midagi veel) küll läks metsa all sebimiseks s.t. kõik üritasid ennast varjata, teha madalamaks. Mõtteid oli erinevaid esimene kurat meil pole lahingumoona(vahepalaks relvade kättejagamise ajal päevnike juures tõmbas üks rühmakaaslane, padruni rauda toimus kolmikvalang, mille jäljed on siiani laes vana kasarmu I korruse laes. Tänu sellele käksis rühmaülem kõigil padrunid ära anda.) järgmine mõte olge mehed ometi vaiksemalt, kuna oksaraginat oli päris palju . Läks õnneks mõne minuti pärast sõitsid venelased edasi. Jõudsime järve äärde seal panime laagri üles, siis erariided selga ja luuresse soomus tehnikat oli üks jagu (vähemalt 50 ühikut) , lisaks autod jms. Venelased meist eriti välja ei teinud kuigi meie lühikesed soengud ja sõdurisaapad reetsid nii mõndagi.
1993 osalesin L-Aafrika relvade ja hiljem Israeli relvade näidislaskmisel, nimelt olime ringvalves need praporid kes meile näitasid väeosa olid vägagi sõbralikud, tutvustasid meile ka kohalikke vähipüügi kohtasid.
Minu arusaamise järgi oli seal tankodroom, lasketiirud liikuvatele märklehtedele, kahjuks ei tahtnud EKV seda kasutada anti üle korralikult ilma lagastamata. Kalevi ÜJP käis seal hiljem valves kui kaua puudub mul info.

[gnadenlose]

Mina teenisin aega Kalevi ÜJP-s ajavahemikus kevad 94-kevad 95. Ja tõesti käisime seal polügonil asuvates kasarmutes valves. Et seal venelaste tankiväeosa asus, on ilmselt tõsi, kuna kasarmute taga olis suured garaažid ja nende ees asuv plats oli paksult betoneeritud (liivase pinna all). Enne Kalevi patti suunamist olin väljaõppes Sidepataljonis. Õppeaeg möödus nii, et kaks nädalat linnas kasarmus, kaks nädalat Aegviidus (nii me seda polügoni nimetasime). Suht juhmakad jaoülemad lasid meil sealt hiigelväljalt omaalgatuslikult kõike mõeldavat lõhkemata jäänud laskemooda kokku korjata. Suurekaliibrilistest mürskudest korjasime mõne päevaga kokku ikka nii umbes 10m pika ja 1,5m kürge riida, selliseid oli seal teisigi. Oli palju väga värsket moona, näiteks miskid raketisarnased elukad, millel veidrad sabad taga ja mis väidetavalt pidid pärinema lennukeilt(?). Ühesõnaga saime uhkelt vett ja vilet.

Oma vanaisa mälestustest lugesin hiljuti, et tema teenis kusagil sealkandis viiekümnendatel suurtükiväe ohvitserina. Kahjuks pole kirjatükki praegu käepärast ja täpsemat midagi lisada ei oska.