Frantzuse nurgake

[vanahalb]

Pealik sai vist "polaroididele" küüned taha Täitsa auväärse ajalooga firma oli. https://www.eaglevision.ee/artikkel/pol ... polaroidid

NSV Liidus said lihtsurelikud "polaroide" ränga raha eest komisjonipoest osta. Seal olid täitsa tavalised päikeseprillid aga asi seegi. Kõvematele tegijatele võib-olla toodi valuuta eest ka isetumenevaid ja nägemist korrigeerivaid.

Akf frantzus tegi õigesti et müüja mesijuttu uskuma ei jäänud ja jättis autojuhi isetumenevad prillid ostmata. Mina jäin uskuma, ostsin ja need ei lähe autos tumedaks. Tumedaks peavad nad minema UV -kiirguse toimel kuid vähemalt minu auto klaasid UV-kiirgust läbi ei lase (saksa preemium, vanem kui meie keegi) ja vastupäikest sõites on klaasid sama heledad kui täiskuuööl. Tumedaks lähevad nad aga õues, siis kui tahaks auto juures mingit peent tööd nokitseda ja mitte kuraditki pole näha sest klaasid on süsimustad.
Ma olen mitu korda südapäeval kui päike taevas lõõskab suure prožektori masina kõrvale valgust näitama pannud et midagigi näha oleks:)

[VanaUnt]

Fotokroomsed isetumenevad prilliklaasid olid 80. aastate alguses mul täitsa olemas, Eestis sai neid tutvuste kaudu prillipoest. Mul oli see tutvus olemas ja Saksa Demokraatliku Vabariigi klaase liikus küll isegi Tartu linna prillipoes. Raamidega oli palju raskem. Polaroidid oli küll suur defitsiit.
autojuhtidele fotokroomseid ei soovita ka mina, sest need ikka UV kiirgust tahavad tumenemiseks, parem võtta klapitavad klaasid prillide peale. Seda nippi kasutab ka minu profist autojuht, isiklikult on minu autos lihtsalt teised tumedad päikeseprillid. Nendega aegajalt suvel see jama, et unustad ette valgel ajal, kõnnid tuppa ja kurat, ma vist pimedaks jäänud. Fotokroomsed ainult väljas tuiamiseks.

[retti]

Fotokroomsed isetumenevad prilliklaasid olid 80. aastate alguses mul täitsa olemas, Eestis sai neid tutvuste kaudu prillipoest. Mul oli see tutvus olemas ja Saksa Demokraatliku Vabariigi klaase liikus küll isegi Tartu linna prillipoes. Raamidega oli palju raskem. Polaroidid oli küll suur defitsiit.
autojuhtidele fotokroomseid ei soovita ka mina, sest need ikka UV kiirgust tahavad tumenemiseks, parem võtta klapitavad klaasid prillide peale. Seda nippi kasutab ka minu profist autojuht, isiklikult on minu autos lihtsalt teised tumedad päikeseprillid. Nendega aegajalt suvel see jama, et unustad ette valgel ajal, kõnnid tuppa ja kurat, ma vist pimedaks jäänud. Fotokroomsed ainult väljas tuiamiseks.

Mitu aastat juba endal sellised olemas mis tumenevad ka autos millel UV klaas.
Väga viis kasutada.

[frantzus]

Fotokroomsed isetumenevad prilliklaasid olid 80. aastate alguses mul täitsa olemas, Eestis sai neid tutvuste kaudu prillipoest. Mul oli see tutvus olemas ja Saksa Demokraatliku Vabariigi klaase liikus küll isegi Tartu linna prillipoes. Raamidega oli palju raskem. Polaroidid oli küll suur defitsiit.
autojuhtidele fotokroomseid ei soovita ka mina, sest need ikka UV kiirgust tahavad tumenemiseks, parem võtta klapitavad klaasid prillide peale. Seda nippi kasutab ka minu profist autojuht, isiklikult on minu autos lihtsalt teised tumedad päikeseprillid. Nendega aegajalt suvel see jama, et unustad ette valgel ajal, kõnnid tuppa ja kurat, ma vist pimedaks jäänud. Fotokroomsed ainult väljas tuiamiseks.

hea teada et tol ajal neid juba liikus, Eestis, aga ikka tutvuste kaudu nagu tollal kombeks, mitte otse letist . aga Termezis oli ju tol ajal veel XIII sajand ja ei imesta et pealikul nende hankimisega paras peavalu oli, ja õnneks ta sai maksta ka nende eest natuuras, kroonu arvelt muidugi!! ei kujuta ette mis hinnaga neid prille hangiti, ka oleks hea teada huvi pärast? pärapõrgus oli hinnatase kindlasti kõrgem kuna vahendajaid tekkis palju.

[frantzus]

polaroididega tegu ei olnud, neid tassiti afgaanist kaalukaubana, pealikul olid ikka retseptiprillid, aga kurtis ise ka et vahest häirib see isetumenemine, ja häiris ka mind sest kui ta sind sõimab päevasel ajal teiste ees siis tahaks ikka tema silmi ka näha, tundus et kohati puges prillide taha peitu; ja arvan et see oligi nende prillide hanke põhjuseks et alamohvitseridele epistlist andes silmsidet ei tekiks, et ei miskit isiklikku vaid ainult teenistuse värk sõimaja poolt vaadatuna ja UV oli meil suvel ikka päris ränk! ise ei valinud sellised prille sellepärast et kannan päikseprille ka üliharva, vaid madala päikese puhul või kui märjalt asfaldilt päike peegeldab, talvel isegi rohkem kui suvel, vabal ajal ei kanna üldse vaid pööran päikesele selja! olid frantzusil willises ka nn "polaroidid" olemas, olid juba siis kui Kamaziga veel kaarutasin, aga sõjasulastel oli selliste asjade kandmine keelatud. noh kandsid ikka, juba poosetamise mõttes, aga pidid vaatama et kes sul hetkel küüdis on; staabikomitee ohvede ees ei olnud tark tegu neid kanda, nad murdsid need lihtsalt pooleks ja kaevata võisid ainult osobistile!! oli täitsa tavaline et frantzus lendas üksi väeossa, prillid ees ja ilma peavarjuta ja ikka otse staabi ette, aga see eeldas seda et ei pealikku ega staabiülemat väeosas ei ole, neid ma ikka veits kartsin küll! eks frantzusile oli veits rohkem lubatud ka kui teistele, aga neid piire pidin pidevalt kompama .

tuleb siis käsk masinad käivitada ja liikuma hakata, aga pealik kadunud , ja frantzus seisab nagu tola köögi juures! köök oli ka juba kokku pakitud ja läks seegi liikvele, pealikku ei kuskil . pealik ilmus alles siis välja kui kõige tagumine teh-abi brigaad liikuma hakkas, seisin üksinda keset välja! auto ei käi, olin harjunud käivitama alles siis kui pealik parema randmega pöörlevaid liigutusi teeb päripäeva, aga astub ligi ja käsi nagu halvatud?? rabas ukse lahti ja ütles et kiiret pole, et teeme ühe suitsu enne kui liikuma hakkame! kartsin juba et tahab mulle privaatselt ka korraliku koslepi anda mittemillegi eest aga oh ei, jutustaski siis omi valusaid mälestusi nägemisest ja prillidest. frantzusile see sobis, vähemalt oli selge et ei pea kolonni peas nürilt loksuma! laotas siis oma top-sekret kaardi ka willise kapotile frantzusile tutvumiseks, et siin me oleme ja sinna läheme! seljataga oleva külani (vist isegi linn) olin paar-kolm korda sõitnud Kamaziga kui prapporiga miskit businessi ajasime, aga edasi muutus trass huvitavaks! Türkmeenia piir ei olnud ka enam kaugel; ja pealik siis näitab marsruuti kaardil; vaatan et teed saavad ju päris otsa, et isegi kaardil on need niidi jämedusega märgitud, ja suur Amudarja jõgi risti ees ja lisaks veel miski suur niisutuse peakanal, ja kaardile pole sildu ka märgitud! pealik arvas et frantzus geograafias ikka päris terane ja selgitas asja. et selle trassiga me võidame tohutult ajas, sest lähima silla kaudu mis on sitaks põhjapool kaotaks kogu selle sõjatehnika liikumine ca kaks päeva, ja sõtta hiljaks jäämine võrdub kaotusega! Taschkendi staabitargad on selle operatiivplaanides paikka pannud, ja sildade eest hoolitsevad teised väeosad! igatahes pilt selge, aga muret tegi ikka see et tee saab ju otsa? pealik ütles et teed on tugevad pinnasteed, ja tähistatud ka suunaviitadega hästi, eksimiseks pead ikka eriline loll olema ! tahtsin igaks juhuks küsida pealikult et kas staabiülem-kolonnijuht siis ei olegi eriline loll aga olin vait; aga nagu hilisem elu näitas et juba siis oleks pidanud Frantzus pealiku tähelepanu ka sellele nüansile juhtima . ajagraafikust olevat me ka veits maas tänu molutamisele teiselpool küla meist mitteolenevatel pöhjustel, aga kuna hommikune liikumahakkamine ööbimiskohast on kõrgemalt poolt paikka pandud siis graafikus püsimine tuleb uneaja arvelt! arvas et kui miskeid tõrkeid ei teki siis ca kell 11 õhtul peaks ettenähtud laagripaikka jõudma, peaasi et vihma ei tuleks! no see vihma värk jäi frantzusile segaseks, aga pealik selgitas! noored autojuhid, pole nad päevalgi eriti sõitnud, rääkimata vihmaga pimedas sõitmisest pinnasteel, et siis hakkab juhtuma, tal on kogemusi nii saksamaalt kui eelmistelt õppustelt sama marsruuti mööda mõned aastad tagasi. igatahes juttu jätkus pikemalt vabas õhkkonnas, lasime ikka mitu suitsu ära; vahepeal tekkis isegi tunne et võtan willise sahvrist viina välja ja korgin lahti et pikemalt põhutada . aga lõpuks pealik arvas et on aeg liikuma hakata! ikka mingi tunnikese sain oma sõitu teha enne kui kolonni saba paistma hakkas, ja vaikselt hakkas pimedaks ka juba minema! kui kolonni vedasin siis oli kiirus 40kmh aga sabas loksudes alla 60 ei langenud!!

[frantzus]

enne kolonnile järgi jõudmist lahkusime tsivilisatsioonist pealiku sõnade järgi, st et keerasime asfaldilt maha, ja kuni Amudarja jõe oruni pole miskit inimasustust, ja sinna on ligi paarsada versta, homme hommikupoole oleme seal, ja täna ööbime eikuskil keset kõnnumaad. frantzusile oli asi ikka veits segane, et pealiku topokaardil oli ju ikka mitu teed märgitud mis omavahel ristuvad? vot need teed olevat nn strateegilised teed ja neid ei olegi tsiviilkaartidel, ainult sõjaväel; piiratud ligipääsuga ka geoloogidele jms erijuhul. teed-ristmikud on tähistamata, ja kõnnumaal sa ei orienteeru ka kui sul kompassi ja sekstanti jms mudru kaasas pole, ei päeval ega öösel sest ümberringi lage väli! kui sõjavägi liikvel neil teedel siis esimene seltskond ongi eriti tarkade riistadega vennad kes panevad vajalikele ristmikele väikse viida numbriga üles, ja see number on sinu kaardil kirjas, teistest numbritest ei tohi välja teha vaid jätkasid oma suunda, ja kui ristmikul polnud miskit märki siis ikka oma suund, reageerima pidid ainult kindla numbriga viidale. ristmik on näitlikult öeldud, õigem oleks et teed lõikusid, ja kõik lõikumise kohad olid ikka nelja haruga! meil olevat isegi lihtne, ainult üks parempööre õige numbri suunda ja siis ilma pööreteta Amudarja jõe oruni välja ja seal on juba reguleerijad väljas sest kolonnid hakkavad jälle üksteist segama. kõnnumaal liiguvad eri väeosad erinevaid teid mööda, kes mis numbri järgi pole teada, teadsime ainult oma numbrit. ja meie ööbimise koht on ca 50km peale parempööret, ja seda mõõdab eelrühma prappor kes köögiga varem jugama pani lihtsalt spidomeetri järgi, jääb lihtsalt suvalises kohas teeäärde laagrisse nähtavalt et teised mööda ei kimaks, ja pluss-miinus mõni kilomeeter ei olnud üldse teema, lihtsalt oli suurusjärk paikka pandud mitte konkreetne koht, sest kõnnumaal miskit konkreetset kohta ei olnudki, 10km eemal oli täpselt samasugune kõnnumaa . neid teid ei olnud keegi kunagi ehitanud, lihtsalt oli sõidetud, ka mingeid rööpaid ei olnud sest pinnas oli ikka väga kõva, aga vot oli näha et siin on sõidetud, jälg on ees. ühel ruutmeetril oli ehk üksik taime alge kasvamas aga sellest piisas et teha vahet kus tee läheb, tglt ikka väga lihtne oli õiget suunda hoida. ja kui jäidki roolitaga magama siis võisid mingi paarsada versta tukkuda enne kui millelegi pihta said . igatahes kui trassilt kõnnumaale keerasime siis küsis pealik frantzusilt spidomeetri kilomeetri näitu ja pani selle kirja, arvestas veits ja käskis ette kanda kui oleme 60km liikunud, et siis jääb veel ca 10km pöörde kohani, et äkitselt me ei jõua kolonnile järgi ja kus see häbi ots kui pealik ära eksib õppustel . ja kui ära eksid siis oledki eksinud, sest viitadel valelt poolt lähenedes miskeid numbreid kirjas ei olnud! jöudsime siis kolonnile järele, pime oli ka juba, pealik käskis ikka natukese kolonni kõrvale sõita et näha kas ikka terve kolonn on koos, äkitselt oleme hoopis kolonnist mahajäänud teh-abi brigaadi sabas? sõitsin siis kolonni kõrvale , aga 45 kraadise nurga alt kõnnumaale et vaateväli suurem oleks, ja kohe näha et kolonn ühtses rivis, pimedas ju kenasti näha tulede rivi. pealik maru uhke et kõik toimib ja käskis mul kolonni sappa tagasi ruleerida. ja siis ise mainib et kuradi hea oleks ikka kui frantzusil ka raadiojaam autos oleks . ütlesin talle et on ju sahvris olemas, staabiülem ju isiklikult tõi selle pealiku juuresolekul, nn tagavarajaamaks . krt, selle jutu peale käskis pealik mul jälle lõuad pidada ja edasi teenida ja kõrvalistesse asjadesse oma nina mitte toppida . vahepeal kandsin ette et ca 15km parempöördeni, aga arvas et see pole oluline sest kolonn on koos ja staabiülem tunneb asja . olin vait igaks juhuks, sest tegelikult oli pealik ikka suht äkiline, ikkagi kaukaasia veri, ja püstol oli ka ju vööl; kas see just laetud oli ei teadnud tol hetkel, igatahes pidasin paremaks hetkel madalat prohviili hoida igaks juhuks! alles hiljem peale õppuseid sain teada et tglt olid neil tühjad relvad, pide oli küll laetud aga mitte relvas vaid kabuuri sahtlis, aga laskemoon oli tegelikult õppustel kaasas, perimeetri valvel oli ka terav moon magazinis! käskis mul tagumise salongivalgustuse põlema panna, et temal vaja veits pabereid uurida õppuste kohta, ja mina ei tohi mitte teda segada selle tähtsa asja juures. willisesse olin jah teinud eraldi salongivalgustuse tagumisse salongi, tehasepoolt seda ju ei olnud, aga lüliti oli esipaneelis. ei tea mis papreid ta seal uuris, sisepeeglist seda ei näinud sest oma põlvede peal ta toimetas omaette, kas TARO kaardid või miski muu peenem teema, ei tea. loksun siis vaikselt kolonni sabas, ühest silmanurgast jälgin eesoleva auto tulesid, teisest spidomeetri kilomeetrinäitu ja kolmandast mis ümberringi toimub, et äkitselt mingi viit tee ääres? ja kurat oligi viit, jumal tänatud et pealik oli frantzusile kaarti näidanud ja asja selgitanud, isegi number oli meeles! ja kolonn paneb sujuvalt otse edasi... . jäin suht äkiliselt seisma, pealik õnneks esiklaasi üle tagumise seljatoe ei lennanud ; tegin juhiukse lahti, faro-iskateli(pööratav prozektor) põlema ja suunasin viida peale, et kas äkitselt me ei peaks sellest ristmikust paremale pöörama . oh-jah, siis tõmbas pealik sae käima; et nüüd kiirelt käik sisse ja zam-potehi auto ette et see seisma saada, et tal on ju raadiojaam ja saab ühenduse staabiülemaga. ikka suht agressiivselt sundisin zam-potehi auto teeäärde seisma, ikka nagu parimas ameerika filmis . pealik läks ise põhutama raadiojaamaga, saingi rahulikult jälle suitsu teha! lõpuks tuleb pealik tagasi ja käseb samale ristmikule tagasi sõita ja willis ikka risti teele ette panna et keegi ei eksiks! et kas frantzus ikka teab kus see õige teeots oli, 3-4km oleme ju sealt juba mööda sõitnud? no mis ma ikka oskasin vastata, ikka pealiku oma sõnadega " et peab ikka päris loll olema kes sellele pihta ei saa", ja frantzus ikka päris loll ka ei ole nagu elu näitab! pealik oli päris närvis, aga ütles frantzusile väga viisakalt et see ei olevat minu teema NEID asju arutada , tee mis kästud! krt, miski poolteist-kaks tundi läks jälle uneaega raisku selle pärast, ega see kolonnipööramine pole ju lihtne asi, iga auto juhile pead ju eraldi seletama mis ja milleks, põhimõtteliselt puust ette tegema ja punaseks värvima, see kontingent oli ikka väga nõrk just mõtlemise poole pealt, ja see kõik ju võtab aega! noh lõpuks sai see kolonn ikka ringi pööratud ja õige suund kätte juhatatud. kolonn õnneks õiges suunas liikumas, aga tajun et pealik on kuidagi närviline ja ebakindel, igatahes pikalt kolonni sabas loksuda ei saanud ja tuli jälle äkiline manööver teha et zam-poteh seisma sundida. raadiojaama ligi nad ei roninud, põhutasid õues aga teemat ei tea, igatahes kui pealik autosse istus siis tuli käsk kogu kolonnist mööda kihutada, et ta võtab nüüd juhtimise oma kätte kuni ööbimiskohani. ei hakanud frantzus ka miskeid küsimusi esitama, lihtsalt sõitsingi kolonnist mööda, suht nagu Pariis-Dakari ralli, ja see mulle sobis, hoidis pimedas meele erksana! ja ööbimiskohast ma ka kogemata mööda ei kimanud, ikka willisega köögini vastu ohvede lauda .

[vanahalb]

See taevatähtede järgi kõrbes sõitmine meenutab üht mu tuttavaga juhtunud lugu.
Suurte õppuste ajal oli nende rühm saanud käsu sõita samasuguses orientiirideta stepis või kõrbes kindlaksmääratud koordinaatidega punkti ja panna sinna püsti üks sidesõlm. Rühmaülemast leitnadi juhtimisel oligi sellega hakkama saadud kusjuures õige koha määras oma käekella ja mingi sestanti või kompassi abil rühmaülem ise.
Pärast antennimetsa püstiajamist hakkas kõminat kostma, horisondile kerkisid tolmupilved ja keegi ärksam sõdalane tormas hirmsa kisaga telgi taha kus teised pikutasid - "TANKID!!!" . Rühmaülema väljavalitud koht päris õige ikka ei olnud, juhtus täpselt selle trassi peale kust tankipataljon läbi sõitis. Samamoodi nagu akf frantzuz, kompassi järgi, kurss SSW ja 50 kilomeetrit sirgelt edasi. Pluss-miinus 3-4 kilomeetrit oli veel täiesti lubatava vea piires. Pealegi mitte ontlikult üksteise sabas vaid laia rindega sest kes see ikka teise sabas tolmupilves tahab kolistada.

Edasisest on tal kaks versiooni , olenevalt ära joodud viina hulgast.
Esimese järgi olid nad oma autodesse hüpanud, sealt ristisuunas põgenenud ja tankid sõitsid midagi märkamata nende laagri maamulda. Nad jäid nagu vaeslepsed tühjade kätega lahkujatele järgi põrnitsema. See on natuke kahtlane, sest olles ise tankidiviisis vähemalt hingekirjas olnud - see peaks ikka tunda olema kui midagi tummisemat roomiku alla jääb.
Teise versiooni kohaselt hüppas rühmaülem uazikusse , kihutas tulijatele vastu ja peatas ropu sõimu ning lakkamatult õhku tulistava makarovi püstoli abil üksipäini terve tankipataljoni. See oleks vähemalt Panfilovi klassi kangelastegu ja enamgi veel sest panfilovlasi oli 28, rühmaülemat aga vaid üks. Ürikute järgi aga keegi leitnandinahka NSV Liidu kangelese Kuldtähe kavaleriks ei esitanud.

Ma ise pean tõenäolisemaks, et mõnes tankis keegi ikka peanuppu luugist väljas hoidis, kasvõi selleks et tuuleõhk kuumavat keha jahutaks ja vaatas mingil hetkel silmi vidutades, et midagi nagu mustab eespool. Aga lihtsalt kompassi järgi võidi sõita küll, see instrument oli vähemalt T-80 varustuse hulgas. Teine tuttav, kes Ida-Saksamaal utšebkas instruktor oli seletas et nad seda isegi kasutasid - siis kui õppustel võeti mõne laiema veetakistuse forsseerimine ette. Vee all on keeruline orienteeruda ja kui kompassi ka ei vaata võib vabalt piki jõge allavoolu sõitma hakata ja kui piisavalt pikk õhuvõtutoru panna siis kuni Rootsi välja

[frantzus]

See taevatähtede järgi kõrbes sõitmine meenutab üht mu tuttavaga juhtunud lugu.
Suurte õppuste ajal oli nende rühm saanud käsu sõita samasuguses orientiirideta stepis või kõrbes kindlaksmääratud koordinaatidega punkti ja panna sinna püsti üks sidesõlm. Rühmaülemast leitnadi juhtimisel oligi sellega hakkama saadud kusjuures õige koha määras oma käekella ja mingi sestanti või kompassi abil rühmaülem ise.
Pärast antennimetsa püstiajamist hakkas kõminat kostma, horisondile kerkisid tolmupilved ja keegi ärksam sõdalane tormas hirmsa kisaga telgi taha kus teised pikutasid - "TANKID!!!" . Rühmaülema väljavalitud koht päris õige ikka ei olnud, juhtus täpselt selle trassi peale kust tankipataljon läbi sõitis. Samamoodi nagu akf frantzuz, kompassi järgi, kurss SSW ja 50 kilomeetrit sirgelt edasi. Pluss-miinus 3-4 kilomeetrit oli veel täiesti lubatava vea piires. Pealegi mitte ontlikult üksteise sabas vaid laia rindega sest kes see ikka teise sabas tolmupilves tahab kolistada.

Edasisest on tal kaks versiooni , olenevalt ära joodud viina hulgast.
Esimese järgi olid nad oma autodesse hüpanud, sealt ristisuunas põgenenud ja tankid sõitsid midagi märkamata nende laagri maamulda. Nad jäid nagu vaeslepsed tühjade kätega lahkujatele järgi põrnitsema. See on natuke kahtlane, sest olles ise tankidiviisis vähemalt hingekirjas olnud - see peaks ikka tunda olema kui midagi tummisemat roomiku alla jääb.
Teise versiooni kohaselt hüppas rühmaülem uazikusse , kihutas tulijatele vastu ja peatas ropu sõimu ning lakkamatult õhku tulistava makarovi püstoli abil üksipäini terve tankipataljoni. See oleks vähemalt Panfilovi klassi kangelastegu ja enamgi veel sest panfilovlasi oli 28, rühmaülemat aga vaid üks. Ürikute järgi aga keegi leitnandinahka NSV Liidu kangelese Kuldtähe kavaleriks ei esitanud.

Ma ise pean tõenäolisemaks, et mõnes tankis keegi ikka peanuppu luugist väljas hoidis, kasvõi selleks et tuuleõhk kuumavat keha jahutaks ja vaatas mingil hetkel silmi vidutades, et midagi nagu mustab eespool. Aga lihtsalt kompassi järgi võidi sõita küll, see instrument oli vähemalt T-80 varustuse hulgas. Teine tuttav, kes Ida-Saksamaal utšebkas instruktor oli seletas et nad seda isegi kasutasid - siis kui õppustel võeti mõne laiema veetakistuse forsseerimine ette. Vee all on keeruline orienteeruda ja kui kompassi ka ei vaata võib vabalt piki jõge allavoolu sõitma hakata ja kui piisavalt pikk õhuvõtutoru panna siis kuni Rootsi välja

võib täitsa tõene lugu olla, olenemata viina hulgast! tagasiteel õppustelt trehvasin Marõ raudteejaamas eestlasega, kes oli ametis suurtükiväes algasendimääramise brigaadis. noh tegelikult leidis tema mind. õppustelt tagasisõit toimus ju raudtee platvormil, ja tehnika laeti platvormidele Marõ raudteejaamas. ja seal oli koos ikka igast okrugi nurgast väeosasid. too eesti kutt oli ka vanakene juba ja jalutas käed taskus seal kaubajaama perroonidel sõdalaste vahel ja uuris et kas eesti mehi ka kuskil teenistuses on! juhuslikult sattus ka meie väeosa laadimise tsooni oma uurimistööga! mingid meie sõjasulased olid talle vastanud et eestlasi küll pole, aga üks Frantzus on küll, kuskilt välismaalt, et äkitselt isegi pribaltikast aga suht kahtlane värk? noh kutt ei jätnud jonni, tahtis ikka kontrollida oma silmaga seda välismaalast ja nii ta otsaga minuni jõudiski, ja kusjuures oli kohe mind näo järgi ära tundnud! olin just ametis willise kinnitamisega traadiga raudtee platvormile kui seljataga puhtas eesti keeles "jõudu" sooviti! ehmatus oli muidugi suur, täitsa vööras nägu ka . tuli välja et koolivend TEMT-st, teiselt erialalt küll ja aasta hiljem lõpetanud, igatahes mind ta oli näinud kooli koridorides virvendamas aga mina teda mitte; aga kui aus olla kas keegi meist mäletab nooremaid koolivendasid? ikka vanemad olid "eeskujuks" ja jäid meelde, ja seda ei saa pahaks panna! tutvustas ennast kenasti ja juttu jätkus pikemalt! esmalt muidugi et miks ma frantzus olen? ja siis et palju ma teeninud olen, ja kuuldes et ma kah vanake siis oli muidugi suur imestus et ma ise willist kinnitan katanka-traadiga platvormile, et ei ole nagu ette nähtud selles vanuses enam? esimese matsuga võis talle jääda jah petlik mulje frantzusi staatusest, aga selle väärarusaama kummutasin kiiresti . et selle willise ligi võib minna ainult frantzus, ja ülejaanud soovijad ainult frantzusi loal; so nn Frantzusi "püha graal" . kutt jagas biiti, rumalaid küsimusi rohkem ei esitanud kui talle willise sisemust ka olin esitlenud . rääkis siis oma seiklustest ka; TEMT-i ta lõpetas maamõõtja-geodeedi erialal, ja siis kohe armeesse. kõigepealt utsebka pool aastat kuskil turkmeenias ja siis väeossa. utsebkas õppisidki seda sama mida ta koolis oli õppinud, nimelt asukoha määramist, ja kõik kes seal utsebkas olid olivad juba tsiviliist sama erialaga. suurtükiväe värk, nemad peavad oma brigaadiga täpselt paika panema patarei koordinaadid maastikul. eestis olevat asi lihtne, et alati on silmapiiril nn nullpunkt mis on kaartidel ka märgitud kindlate koordinaatidega, ja edasine on puhtalt matemaatika(trigonomeetria), aga kõrbes-kõnnumaal on jama, pole ju nullpunkti, isegi sõjaväekaartidel mitte, pole ju ühtegi kirikutorni, korstent, kõrgepingeliini posti jne. je et siis lähevadki keskaega tagasi; kompass, kronomeeter, sekstant jms vidinad, ja selge taevaga määravad isegi öösel asukoha ära. liiguvad ringi "buhankaga", meeskond on kaks sõdurit ja kolm ohvitseri, pluss hunnik varustust; ja vahest isegi kahe meeskonnaga. ohvitserideks on kaks majorit ja kapten, ja kõik juba hallipäised! olevat selline eriala kus nagu karjääri teha ei saagi, lihtsalt oma ala prohvid ja makstakse hästi, vorm on ainult aksessuaariks. ja vabal hetkel olla ohvitserid heietanud ikka põnevaid juhtumisi oma teenistusest! et öösel suunas oma mõõteriista valele tähele ja kahurid panid 13km vasemale ja 4km kaugemale sihtmärgist; et õnneks oli suur kõrbepolügoon ja Baikonuri kosmodroom pihta ei saanud; see oli siis Kasahstanis olnud! et paguneid maha ei tiritud aga järgmise tärni saamine pandi ootereziimile . et selliseid heietusi oli kutil varrukast võtta, aga seda mitte omadest kogemustest vaid ohvitseride juttude järgi. ja miks peaks nendes juttudes kahtlema; ikkagi on ju inimene nende mõõteriistade taga! ega Kolumbus pani ju ka korralikult puusse, tahtis ju oma tarkusega Indiasse minna aga sattus hoopis Ameerikasse

[frantzus]

krt, akf "vanahalb" oskas ikke põhiteemast kõrvale kallutada, püüan ikka homme põhiteemaga jätkata, vabandan...

[frantzus]

jätkan...

tõmbasin siis willise klotsid kinni supiköögi juures; aeg ka juba kesköö ja unistasin et kusta-pesta-süüa ja magada, magamise värk oli muidugi segane sest sellest polnud aimugi kuidas see õppustel käib, aga tutkit brat! pealik hakkas kohe korraldama; et nüüd peab frantzus tagasi kolonni sõitma ja autot tankima, tankimine käis nii et autod jagati nelja paralleelsesse kolonni et tankurauto sealt vahelt liikuma mahub ja nii tangitigi, liikus ainult tankur. autojuhid pidid auto juures olema, ca kolmandik kogu seltskonnast; ülejäänud meeskond jagati ka puntideks eri ülesannate täitmiseks. öine perimeetri valve peksti supikööki sööma, sain aru et need sellid olid juba ette paikka pandud kes esimene öö ja kes teine öö, autojuhte selleks ei saanud ju kasutada, aga põhilaagris on teised teemad, aga sellest hiljem . neid oli ehk mingi kümnene punt, nad olid ju puhanud ka, terve päeva, ainult kaasa loksunud autos, ja ülejäänud puhanud seltskond pidi telke püstitama. pealik veel lisas et kui tangitud siis võin jälle köögi juurde willise parkida, et vähemalt peakoka silma all hoiul! et magamise asja hakkab staabikomitee alles arutama, ajagraafikuga olevat me ikka korralikult kuses? noh oleks ju väga naljakas olnud kui frantsus oleks oma willise kuskile kolonni rivistanud ja tankurit ootama jäänud, ikka hooga tankurauto juurde ja duhhid jooksutasid mõlemid paagid hetkega täis, eelisjärjekorras muidugi, voolik oli mingi 10m pikkune. tankurautojuht oli ka vanake, ja ega ta kabiinist välja tulnudki, liigutas ainult autot edasi kui vaja ja lülitas pumpa sisse-välja. võtsin siis vana asendi sisse supiköögi juures, noh et edasisi käsklusi-juhtnööre oodata, ja staabiülemate koosolek polnud ka veel lõppenud! noh pesta-kusta ikka sain, meil oli õppuste jaoks välipesula. 2" toru külge oli mingi 10 kraani keevitatud, 5 kraani kummagile poole, ja seisis pukkide peal ca 1m kõrgusel ja veeautost voolik otse sinna, vabalangemisega vesi. omad joped said muidugi köögikatla kraanist ka kuuma vett kui habet vaja ajada jms, aga sinna oli suht piiratud ligipääs . iluprotseduurid tehtud , jäin siis ootama edasisi juhtnööre, telgipüstitajad ka möllasid veel kogu raha eest, supiköök oli ka tühi aga peakokk ütles et nendele ei ole ka veel serveerimise luba antud, ainult öövalvurite toitlustamine ette nähtud . staabikoosolek oli samas söögilaua ääres ilma söögita sest staabiautot ei hakatud selle tühjapärast laiali laotama, ja kestis see koosolek täpselt nii kaua kui autod tangitud ja kaks jaotelki püsti. tõusid siis laua tagant üles, leitnant saadeti perimeetri valvet korraldama ja muu sats rivistati söökla ees üles edasiste käskude saamiseks! pealik sõna ei võtnud, lasi staabiülemal oma oraatorivõimeid näidata . et nüüd on vaja kodumaa huvides ennast veits ohverdada komforti arvelt, et oleme graafikust kõvasti maas ja ja igasuguse luksuse peame ära unustama; kõik autojuhid magavad oma autodes, muud reisijad kas oma töökojas(mõnes töökojas oli isegi kaks magamiskohta) ja ülejäänud telgi põrandal, et polevat aega mingeid narisid üles seada telkidesse, et kliima on ka soodne jne. ja kui keegi soovib tekki siis hoz-zvoodi prappor jagab! äratus hommikul kell 6 ja liikuma poole kaheksast, ja nüüd vabalt-rivitult-sööma ja siis kohe magama, mingit otboi rivistust ei tule! no mis otboi loendust sa seal ikka teed; kes on see on ja keda ei ole on juba kõnnumaa krokodillide söödaks! sukeldusin siis ka oma willise sahvrisse sööginõude järele, aga ega kiiret ka polnud, polnud plaaniski kuskil stange otsas öhtusööki manustada; plaan oli ikka ohvede laua ääres süüa kui nad jalga on lasknud! prappor hakkas siis jälle pugema ja ohvede lauda katma, ja samal ajal hiilis ka pealik frantzusi seljataha oma vagade soovidega . et tema läheb nüüd õhtusöögile, ja nagu näha et frantzusil ka kuskile kiiret pole siis väike ülesanne! et vii tema lahingukohver ohvitseride ühiselamusse tema voodile! meil oli jah ohvitseride ühiselamu välioperatsioonide jaoks! Kamaz-i poolhaake peale ehitatud korralik furgoon, mingite demblite akord-töö, enne mind juba. väga viksilt tehtud, seespoolt voodrilauaga vooderdatud, väljaspoolt plekiga ja sõjaväeroheline, isegi paar lahtikäivat akent oli pluss isegi purzuika sees; ka valgustus oli, paar Iljitci lambikest laes auto aku pealt mida tuli muidugi vahetada kui tühjaks sai. maksimaalselt mahtus sinna 12 magamiskohta topeltnaridega, ja naridele-vooditele olid spetsklambrid seina küljes et sõiduaeg mööda tuba laiali ei pilluks, haagis oli ju ikka vedruvanker mitte õhkpatjadel! naridega see teema et koostati juba enne õppust kui oli teada magajate arv, et osa topelt ja osa ühekordsed, aga vot frantzusil tekkisid muidugi küsimused et ei eksiks kohvri paigaldusega. no kus kurat frantzus pidi teadma kus pealiku koiku on; oli vaja ikka täpsustada-soovitada . et noh ega meil ikka suvi ka veel ei ole siis on parem kui pealik valiks ülemise korruse, ja kui tahab veel soojmat siis alumisele korrusele purzuika juurde, et kui öösel vilu hakkab siis saab ju mõne söetüki teisi tülitamata purzuikasse visata ! kolm korda võite arvata kas frantzus sai selle jutu eest vastu kolu? vot ei saanud sest jõudsin õigel ajal pea eest ära tõmmata! aga noh jah, kogu see teema käis mängu ilu juurde; kohati pidin ka tentsiku ametit pidama, ja üldse oli frantzusil neid ameteid pealiku autojuhina ikka rohkem kui Hunt Kriimsilma 9 ametit . tagumine koiku paremat kätt, vot selline oli juhend, vasemal oli staabiülem, ja ülejäänud koikud olid juba narid. ja kusjuures hoz-zvoodi prappor oli need asemed juba kõige vajalikuga varustanud, serva-kandid jätsid muidugi soovida . sai siis frantzus ka selle eriülesandega kuidagimoodi hakkama, sain ka lõpuks sööma hakata ja ikka pidulikult koos garneeringuga! magamisega veits jama jah, oleks ma Kamaziga sõitnud siis no problem, aga willise jaoks oli ikka ca 30-40cm ülepikkust. aga kuidagi ma sinna tagaistmele ennast ära mahutasin, isegi tekki ei laenanud prapporilt; oli ju omal pealiku tankisti buschlatt, lisaks oma buschlatt ja veel sahvrist sinel kah! kell oli umbes kaks kui kummuli viskasin...

[frantzus]

hommikul fanfaari ei puhutud, vaid mingi pavarotti tegi kõvemat häält meie santlaagris! hakkasid siis uimased mardikad oma urgudest välja pugema, frantzusil võttis ka ikka hulga aega enne kui normaalpikkuse willise kõrval venitusi tehes saavutas! hommikuvõimlemist välja ei kuulutatud, selle asemel hakati usinasti telke maha võtma ja alles siis sööma. korrastasin nobedalt oma aseme ja siis kiirelt supikööki et enne suuremat tunglemist kohvikruus kätte saada. ja ilm oli ka rännaku jätkamiseks väga soodne, tibutas ju vihma . millegipärast oli ohvitseride laud ka tühi, eelistati varju all nosida, kes kus koha leidis. pealik muidugi lasi endale hommikusöögi willisesse serveerida et seda Võssotski laulude saatel manustada mis muidugi frantzusile vastukarva oli sest ega prappor ju ei tule seda leivapuru autost koristama . pealik siis täissuuga seletab frantzusile et täna tuleb põnev päev, et peame ületama kaks veetakistust ja õhtuks baseerumiskohta jõudma! frantzusil hoopis teised mured, et see vihm on ju saatanast, maapind oli ju kergelt savine ja jube pask mis willisesse sisse tassitakse pealiku poolt, aga neid mõtteid ma kuuldavale ei toonud. hakati siis tehnikat käivitama, ainult kaks ZIL-i tahtsid köietamist sest akud otsas, ja siis jälle liikvele, frantzus sai jälle kõige viimane olla! teeolud olid kardinaalselt muutunud, tee pehmeks ei läinud aga pinnale tekkis savine liga ja see sittas ikka korralikult autod ära, polnud vahet kui pikka pikivahet hoidsid, rataste alt keeras ikka korraliku pasapilve üles. poole tunni pärast oli tunne et sõidad soomusautos, ainult kojameeste tööpiirkonnast nägid läbi klaasi, peegli kasutamise võid ära unustada. õnneks oli valge aeg sest ega tuled olid sama pasakihiga kaetud! klaasipesuri paagi olin targu juba hommikul silmini täis pannud, aga selle liitrise paagiga ka kaugele ei jõua. täitsa tavaline oli et ZIL jääb teeäärde seisma sest vesi otsas ja välja enam ei näe, sest selle täitmine ennetavalt käis riviautojuhile üle mõistuse, igapäeva autojuhid said sellega paremini hakkama. korra pidin ka oma plasku paaki ümber valama enne kui asfaldile jõudsime. paarkümmend km asfalti ja jõudsimegi pontoonsillani, aga sillale meid kohe ei lastud sest kõrgema prioriteediga kolonnid olid veel ees. pealik siis suhtles veits zampotehi ja raadiojaamaga, et kõikidele autojuhtidele käsk kätte anda oma veepaagid ooteajal täis panna ja kõik muud plaskud ka et hiljem mingeid suuremaid seisakuid ei tekiks sest peale Amudarja jõe ületamist siirdume jälle kõnnumaale, ja vihma sadas endiselt. noh kolonni esimestel meestel oli ikke astumist veeautoni sest see oli viimases brigaadis, aga aega oli ka piisavalt, mingi pool tundi enne kui meid pontoonsillale lasti. ja kuna peale jõge on jälle kolonnide hargnemine kõnnumaale siis pidas pealik targemaks ise kolonni ette otsa asuda; usaldas frantzusi silmanägemist, eelnevalt muidugi tutvustas frantzusi oma salajase kaardiga et mingi pildi ette saaks kauguste-pöörangute suhtes. pontoonsild oli muidugi vägev, küljepealt toestasid seda mootorpaadid et vool ära ei viiks, jõe laiuse kohta panen umbes et ca 300-500m, no ei mäleta enam. lähimaa õhutõrje oli ka asendis, mõlemis otsas oli Sergei ja siis see nelja toruga värk tanki veermikul, äkitselt "tunguzka"? igatahes torud neil taeva poole olid, aga õhutõrje väljus frantzusi teadmiste-oskuste ampluaast. lõpuks anti luba silla ületamiseks, vot kas oli ka mingi kiiruse piirang ei mäleta, aga pikivahe oli küll lipukestega tähistatud ja neid pidi rangelt jälgima. igatahes üle me saime ja mingi aja pärast leidis frantzus ka õige teeotsa kõnnumaale, ja siis lubas pealik frantzusil jälle selga sirutada-suitsu teha ja kolonn mööda lasta. no sõjaväe rohelisest värvist autodel polnud enam miskit jälge, kõik olid ühtlaselt punakas-pruuni savikihi all.

[Troll]

...ja siis see nelja toruga värk tanki veermikul, äkitselt "tunguzka"?

Tõenäoliselt Šilka:

Зенитный артиллерийский комплекс ЗСУ-23-4 «Шилка»
https://structure.mil.ru/structure/forc ... itaryModel

[frantzus]

aitäh pildi eest, oli jah selline masin! ajasin ise nimed sassi, tunguzka oli siis see ventilaatoriga masin mida nägin õppuse peastaabi perimeetril, tahtsin veel lähemalt uurima minna aga peksti "vanake" ka sellest aparaadist 100m kaugusele!?? polnud ju tol ajal mingit kokkupuudet lahingutehnikaga, ainult autodega, mõni mees tegi parimal juhul tankil ja BTR-l vahet, kui sedagi.

[frantzus]

igatahes üle silla me saime ja mingi aja pärast leidis frantzus ka õige teeotsa kõnnumaale, ja siis lubas pealik frantzusil jälle selga sirutada-suitsu teha ja kolonn mööda lasta. no sõjaväe rohelisest värvist autodel polnud enam miskit jälge, kõik olid ühtlaselt punakas-pruuni savikihi all.

frantzus sai isegi üle pika aja kiita et on rajaleidjana tubli töö teinud! ajasin ka suled kiitusest kohevile ja julgesin pealikult küsida et kas ta tõesti arvas et Frantzusis on peale 18 kuulist ( eeskujulikku?) teenistust ikkagi peidus üks väike " Ivan Sussanin"??? pealik jäi mõttesse, ju oli siis nimi tuttav; astusin ka targu paar sammu tagasi, noh laskeulatusest välja . mõtles mis ta mõtles aga välja mõtles lõpuks! arvas et frantzusi suuvärk on frantzusi suurim vaenlane enne demblit ja staabiülemale ei kannata seda teemat ninapeale visata, ja üldse ei tohi lihtsõdur ohvitseridega targutada, "bolno budet". kuna see vestlus oligi lihtsalt vestlus vabas õhkkonnas siis frantzus tapelda ei saanudki. loksusime siis kolonni sabas järgmise veetõkkeni. mingit ummikut seal polnud, õhukaitset ka mitte, lihtsalt üks niisutussüsteemi peakanali ületamine, kusjuures kanal oli mingi meeter kõrgemal kui kõnnumaa. pontoonsilda seal polnud, lihtsalt sillamasina poolt pandud purre, laiustki oli ehk 10-15m kanalil, vot ei oskagi öelda mis nende masinate võimekus oli, igatahes Kraz-sillamasin seal seisis. purre oli ju keskelt lahtine, veoautode rööpmega sobis kenasti aga willise rööbe oli ikka tüki maad kitsam, ca +-2cm oli mängumaad külgepidi, lisaks veel see et metallsild oli kaetud savilögaga, küljele kaldus ja tibutas endiselt, ikka päris libe oli. silla ületamine käis ühekaupa vaikse käiguga, ja igast ekipaazist läks üks mats jala sillale juhti juhendama, ennem järgmist peale ei lastud kui üks oli üle saanud ja kanali servast ka taas alla kõnnumaale turvaliselt laekunud. sillale tõus oligi kõige hullem, auto nina on taevasse ja juht ei näe enne silda kui esirattad juba paar meetrit sillal! sillale tõus õnneks libe ei olnud, aga sillal pidid gaasiga ettevaatlik olema et ratast ringi ei ajaks...! valmistasin willise ka neliveoks ette et veojõudu jagada rataste vahel, sinnamaani oli mul ju kaheveoline, esiratta rummud olid ka välja keeratud et kergemini auto veereks. kaks viimast masinat jäänud, buhanka ja frantzus. buhankal esimene katse ei õnnestunud, ei saanud sillale pihta ja tagurdas tagasi, ja teisel katsel sai õnnelikult üle! frantzus muidugi viimane sillaületaja, ja siin oli mängus ikka rohkem kui sada rubla, ego ja autoriteet maksavad ikka kordades rohkem ! eks ma tegin ikka veits sohki ka, otsisin oma sahvrist paar puupulka ja torkasin tõusu lõpul maasse et nende pulkade vahelt saan kindlalt õige suuna sillale! frantzusi ekipaazil veel see teema et nagu erilist valikut pole kes juhendama läheb, nii fifty-sixty asi paigas; aga peale seda kui pealik nägi et frantzus lennutrajektoori maha märkis puupulkadega oli kohe nõus kogu vastutuse enda peale võtma juhendamise teemal! sillaületus õnnestus suurepäraselt, vähemalt 4x suurema kiirusega kui teistel, ja peaaegu ajasin pealikust ka üle . selle eest sain muidugi kohe satre kätte, et tema polnud valmis selliseks kiiruseks ja oli valmis juba kanalisse hüppama aga õnneks jõudis ikka niipalju tagurdada et hüppas kaldale! ausalt öeldes ma ei pannud tema juhendamist-vehkimist isegi tähele, kui hoog on üleval ja gabariidi taju paigas siis jälgid ainult teed! vabandasin kenasti pealiku ees ja ta sai aru frantzusi professionaalsest kretinismist; sest pea kogu punt oli seda kanaliületamist pealt vaatamas! käsk oli et enne liikuma ei hakata kui kõik on kanali ületanud, ja frantzus pidi jälle iile punkti panema! noh eks nii mõnigi lootis et frantzus kanali põhjas lõpetab...

[frantzus]

tahan tänada kõiki austet kaasfoorumlasi ja teisi vabakuulajaid kes on viitsinud lugeda-kommenteerida minu proloogi teemast

teema võiks siis olla " kuidas frantzus tribunali alla sattus ehk kilpkonnasupp"

ja luban et kohe-kohe tuleb ka "grande finale"! aga läheb veits aega, hetkel palju tööd, näiteks täna õhtul on saunapäev, raske leida vaba aega kribamiseks .