Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mulle meeldib su viimane pilt, Kaur
Ja LUGERi Parabellumid, mis neil laskjatel seal kasutada on, meeldivad ka..

Laskeasend on muidugi mõttetu aga Ok, tuleb aru saada - tollal laskis ju kogu maailm pistulit nõndamoodi.. duelliasendis siis

[kaur3]

Borjale veel üks pilt Tondi Selveri lähedalt. Laskekatse huvilistele lihtsalt märgi suuruse demonstratsioon.

http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... b1c5a4ea3c

[vtl]

Laskeasend on muidugi mõttetu aga Ok, tuleb aru saada - tollal laskis ju kogu maailm pistulit nõndamoodi.. duelliasendis siis

Enne, kui midagi "mõttetuks" tituleerida, tuleks aru saada, miks tollel ajal käsirelva nõnda, ühe käega lasti.

Esiteks valitses toona arvamus, et püstoli viimine silmakõrgusele ja täpne sihikute joondamine võtab aega. Seetõttu lasti kiired lasud puusalt ning edasi kasutati väljasirutatud käega suunatud laskmist. Nii nagu Sa osutaksid näpuga mingile objektile.

Teiseks, käsirelva kasutati tihti lähivõitluse korral sadulas istudes ning teist kätt oli vaja hobuse juhtimiseks.

Tänapäevast kahe käega laskmist populariseeris Jeff Cooper alles möödunud sajandi 50-tel aastatel.

PS. Sportlaskmises (sellessesamasse "lollakasse" ringmärki) kasutatakse siiamaani ühe käe tehnikat. Edukalt kusjuures.

[kaur3]

Kui varem viidatud Rindelehe saidil piltidele järgnevast postitusest alla laadida "Sõduri" number ja lugeda konkreetse püstolivõistluse kohta (distantsid 25 kuni 100 meetrit), siis vtl kirjeldatud puusalttulistamise voor puudus. Lähim kirjeldus taktikalisele olukorrale on järgmine:

Kiirlaskmine — kaugus 25 m; märk sama, mis näpslaskmiselgi; igale laskurile 2 märki; lastakse 2 lasku 12 sek. (koondvõistlustel 8 sek.) jooksul, kaasa arvatud ka püstoli tõmbamine hoidtripiga kinnitatud tupest ja raua laadimine, resp. kuke vinnastamine.

vtl rääkis vist juba sellest.

KILL OR GET KILLED Colonel Rex Applegate Point Shooting Instructional Film - GCT TV/US Army

https://www.youtube.com/watch?v=BeSpwAA_0DU

[Illike]

See kahe käega laskmine. Kuidas keegi on harjunud. Olen paar korda käinud püstolit proovimas, no ei tunne mugavalt kahe käega. Ikka see sisseharjunud ühe käega laskeasend on mugavam. Ning tunduvalt täpsem, vähemalt minul.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõike saab kui vaja - iseasi, kas peaks

Kukkusin paarkend aastat tagasi maastikurattaga // murdsin parema rangluu. Parem käsi fikseeriti vastu rindkeret ja pidin nii paar kuud välla kannatama.

Pataljoni ohvitseride kogu igaaastane laskevõistlus (10 x lasku PM 25m + 10 x lasku Galil 100m) toimus samal ajal.
Otsustasin vähemalt püstolis kaasa teha - "duelliasendis" ja vasaku käega (parem käsi ju kere külge seotud). Tulemus oli üle 80 silma(-82 vist) - mis andis püstolis esikoha.
Mis tõestas (minu puhul) siis ära, et kui lased püstolit kahe käega hästi, saab vajadusel ka ühe käega hakkama - kassvõi vasakuga


P.S.
märklehed ei olnud meil toona need lollakad "mustad ringid" vaid roheline rinnakuju ringidega

P.P.S.
muuseas, ma ei teagi, millas KV need lahedad rohelised rinnakujud nonde lollakate mustade ringmärkide vastu vahetas // kes "keenius" seda korraldas

[trs]

Kusjuures nõrgema käega lastes on "ära tõmbamist" vähem, nii et mõnigi läbikukkuja suudaks eksamil oma kuulid märklehte jätta. Ühe käe nö duelli asend on väga täpne (ma pole eriline täppislaskur, aga minu puhul isegi täpsem kui kahe käega lastes). Eeldusel, et ei ole ajapiirangut. Püstolit päris elus sihtotstarbeliselt kasutada on muidugi mõlema käega asjalikum.

[vtl]

Kusjuures nõrgema käega lastes on "ära tõmbamist" vähem, nii et mõnigi läbikukkuja suudaks eksamil oma kuulid märklehte jätta. Ühe käe nö duelli asend on väga täpne (ma pole eriline täppislaskur, aga minu puhul isegi täpsem kui kahe käega lastes). Eeldusel, et ei ole ajapiirangut. Püstolit päris elus sihtotstarbeliselt kasutada on muidugi mõlema käega asjalikum.

Nõrgema käega ei tee inimene sisseharjunud instinktiivseid vigu. Näiteks tagasilöögi kompensatsioon (tihtipeale segi aetud "äratõmbamisega").
Kompenseerimismehhanism on hästi näha siis, kui laskuri teadmata laadida tema salv vaheldumisi päris- ja klikkpadrunitega ning seejärel teda kõrvalt jälgida. Isegi kui pauku ei järgne, tõmmatakse relva pauguootuses järsult allapoole. Seda aga ei tule siis kui (harva) lasta vasaku käega.

Küll aga on ühe käega järjestikude laskude sooritamine aeglasem, kuna relv viskab rohkem üles ja sihikupildi taastamine võtab rohkem aega.

[EOD]

90. aastail saime õppekeskust kontrollima saadetud Politseiameti bürokraadi poolt hinnangu, et õpetame kursante "diletantlikult". Just seetõttu, et õpetasime laskma ka kahekäeasenditest.
Märklehed olid nii klassikalised sportmärklehed kui kurikaelu kujutavad.
Algõpe oli 25. meetrilt Margolinist sportmärklehte. Kui tabamused jäid juba musta, jätkasime Makarovist kurikaela kujutava märgi pihta. Lõpuks taktikalised situatsioonid - lähedalt ja kiiresti.
Võistlustel käis laskmine loomulikult 25 m. ja sportmärklehte.
Erilist vahet pole märganud, kas tulistada tugevama (parema) või nõrgema käega. Igal juhul juhtiva (vasaku) silmaga sihtides. Keskmiselt oli ikka 75-80 kanti sajast. Mõnikord rohkem, mõnikord vähem loomulikult. Üldiselt treeningutel kippus paremini välja tulema. Närveerimine mängis võistlustel oma osa.
Proovisime ka gängsta stiilis vabakäeasendit, kus relv on ca 45 kraadi kaldu. Saab pihta küll, kuid sihtimispunkt on erinev.
Praeguseks on eelistatuim pikemalt distantsilt lastes duelliasend. Relv paremas käes ja sihtimine vasakuga. Kiiresti ja lähedale lastes kahekäeasendid.

[Welber]

Alates 01.07.20 viiakse laskekatse läbi uutel alustel:

Laskekatse püstolist või revolvrist sooritatakse püstiasendis, ilma toeta, tabades 15 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas 2 kehtestatule. Alla 63,5 millimeetri pikkuse relvarauaga püstolist või revolvrist lastakse märklehte kümne meetri kauguselt. Laskekatse käigus tuleb käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks peavad tabama märklehte.

https://www.riigiteataja.ee/akt/120052020026

Märkleht: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa2.pdf#
Mitme liigi korral saab valida millest lased:

Relvaseaduse § 41 lõikes 3(1 sätestatud juhul kontrollitakse relvaluba omava isiku täiendaval laskekatsel, kas eksamineeritav on pädev käsitsema isiku relvaloale märgitud liiki relva. Kui eksamineeritava relvaloale on kantud mitu relvaliiki, sooritatakse täiendav laskekatse vaid ühest relvast, mille liigi valib eksamineeritav. Laskekatse sooritatakse isiklikust relvast, selle puudumisel või juhul, kui isiklikku relva ei ole tehnilisel põhjusel võimalik kasutada, Politsei- ja Piirivalveameti relvast.

[vtl]

Märkleht: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa2.pdf#

Ahah, et ipsumärki hakatakse siis nüüd kasutama... Borja saigi oma tahtmise ehk "lollakast ringmärgist" lahti.

Olgu kommentaariks öeldud, et mõnes mõttes on ipsumärki raskem sihtida, kui sportmärki. Kehva valgustuse korral (ja kommivabrikus oli kehv valgustus vähemalt mõnda aega tagasi) sulandub pruun ipsumärk puust kuulipüüdja taustal ühtlaseks plägaks ja ei ole konkreetset sihtimispunkti. Sportmärgil aga on kontrastne must ring valgel taustal, kus saab siis sõltuvalt kaugusest ja sihikute seadest joondada sihikud musta ringi keskele või alla, täpselt musta-valge piirile.

Vilunud laskur saab muidugi igasuguse märgiga hakkama, vahet pole.

[trs]

Kui esimest korda papi pihta lasta, siis tekib segadus küll, sest pole kuhugi sihtida. Samas distants on 15m ja aega on 15seki, nii et esiteks pole siin midagi sihtida ja teiseks on aega isegi soovi korral sihtida ja päästikut venitada. Võibolla mõnel on mingi kiiks, et ringi sisse ei oska lasta, aga mõõtude poolest pole see märk midagi nii erinev. Distants on aga poole lühem, seega kindlasti suur osa 25m pealt ära tõmbavaid tegelasi jäävad nüüd märgi piiresse(mis ei muuda nende relvakäsitlemise oskust nüüd paremaks, aga lihtsalt latti lasti kõvasti allapoole). Võtab kommivabrikul töökoormust maha, sest see oli kohati huumor kui mõni juba pea kahekohalise arvu laskekatseid oli sooritanud ja lõppu ikka ei paistnud.

[SigaElmar]

On viimasel ajal keegi relvaluba pikendanud? Loen PPA lehelt põnevaid asju välja: Isikliku relvaga laskekatsele tulles peab relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. Lisaks tavalisele laskemoonale võta katsele tulles kaasa sinu relvale sobilik õppe- või paukpadrun.
Pean oma relva pulkadeks võtma? Õppepadruni ostma? Mis nalja seal nende elementidega eksamil saama hakkab? Saab vabalt nende enda relva valida?

[Kriku]

Tõenäoliselt on seal mõeldud, et salve ei tohi relva küljes olla.

[Welber]

Pean oma relva pulkadeks võtma? Õppepadruni ostma? Mis nalja seal nende elementidega eksamil saama hakkab? Saab vabalt nende enda relva valida?

Rääkisin eksamineerijaga sel teemal. Ta ütles, et see tekst on segadusttekitav - mõned on tulnud kelgud püstolilt eemaldatud. Tegelikult ei pea käsirelvaga midagi tegema, võtad laadimata relva kotis kaasa, padrunid eraldi (mitte salves).
Ilmselt pead Sa esimeseks laadima Snap Capi, et lõpus relva tühjakslaadimist demonstreerida.