Üldsegi mitte. Meenutagem kasvõi Admiral Nahhimovi kokkupõrdes Pjotr Vasjoviga või neil päevil meie meedias jutuks olnud M-200 kokkupõrget Stšastnõiga. 2018 aasta suvel oli Belfastist Cairnryanisse seilav Superfast VII 50 meetri kaugusel kokkupõrkest brittide tuumaallveelaevaga. Ja neid juhuseid võiks loetleda pikalt.Krt kui radaripildil on näha vältimatu kokkupõrke ohtu, siis tehakse kiirelt mingeid manöövreid.
Parvlaev "Estonia" hukkumine
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Meelde on jäänud, et parvlaeva ümberajamiseks piisab 15 cm paksusest veekihist autodekilVesi tekitas ebastabiilsuse, laev läks ümber ja siis uppus (erinevalt Titanicust
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
No aga vaata sari ära ja pane oma pildid kokku kui sa dokumentaali tootjaid ei usalda.Madis Reivik kirjutas: Kutsun ikka üles mõnda kohalikku osavat rasternäppu tervikfotot kokku panema !
Ja ärge kirjutage "3d mudel" selle sarja kohta, see on 3d JOONISTUS. Võtan sõnad tagasi, kui oleks 3d mudeli peale pandud ka reaalsed fotod.


Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kogu selle möllu sees pole ma aru saanud kas seda dokseriaali ka meil ametlikult näitama hakatakse?
-
- Liige
- Postitusi: 4623
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Et siis kuuekohaline number autoriõiguste eest ja vastutasuks dokk kus mingid hipsterid sauna eesruumis küünlavalgel mingit kaltsu venitavad ?!?!?!?
Eeldusel et need viimased pildid on dokist, mitte mingi eriti peen huumor.
Loodame et millalgi tekivad normaalsed fotod ka.
Eeldusel et need viimased pildid on dokist, mitte mingi eriti peen huumor.
Loodame et millalgi tekivad normaalsed fotod ka.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Mis fotosid sa taga ajad ?Madis Reivik kirjutas: Loodame et millalgi tekivad normaalsed fotod ka.

Dokumentaali vaatasid ära ?
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
On fakt , et Estoniaga veeti sõjatehniikat. AKF tõi kuvatõmmise ningKapten Trumm kirjutas: Katsume aru saada paarist tõsiasjast:
1. Rootsil polnud mingit loogilist põhjust korraldada taolist "salajast kaubavedu" reisilaevaga, kus on kümneid uudishimulikke silmi - ka igasugu "tunnistused" hiljem viitavad, et inimesed märkavad mõndagi, eriti naljakas on endise svenssonite tolliametniku jutustus mingist elektoonikat täis Volvost. Rootslastel oli palju kindlamaid ja salajasemaid kanaleid. Ka kindlamaid kui allveelaevad. Näiteks diplomaatiline post.
2. 1994 polnud vähemalt Eestist võtta enam midagi, mis pakkunuks Rootsile/Läänele huvi. Kõik, mis oli sensitiivne või salajane, oli siit juba 1991 sündmuste järel ära viidud. Näiteks mõned S-300 õhutõrjesüsteemid, mida 9tk 1990 lõpus siia toodi.
on palju muid tõendeid ja ütlusi mida ilmselt Trumm peaks uskuma.
Samuti võiks akf Kapten Trumm kordki elus tunnistada , et pani puusse.

Lisan siia ka ühe Delfi artikli endise Rootsi laevandusameti büroojuhataja raamatu kohta (ilmselt siin olnud aga viimaste uudiste valguses vast võib uuesti).
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=81055111
Kui see tol ööl sõjatehnika laadimine välja jätta, tundub tagantjärgiLaevaga oli pikemat aega veetud lagunenud Nõukogude Liidu sõjatehnikat. Seejärel toimetati sõjaline salakaup edasi, muu hulgas Lähis-Itta. Üks adressaatidest oli Hosni Mubaraki režiim Egiptuses, kellega Rootsil olid juba palju aastaid head suhted. Palju viitab sellele, et kaupa läks ka teistesse riikidesse. Rootsi oli transiitriik. See tuletab meelde, kuidas Rootsi lubas teise maailmasõja ajal Saksa sõjajõududel niinimetatud püsiliiklusena liikuda läbi kogu riigi.
Rahvusvaheliste reeglite kohaselt peetakse reisilaeva, mis veab sõjalist kaupa, sõjatranspordilaevaks reisijatega pardal. Laev kaotab siis reisilaeva immuniteedi. Kui sõdiv riik uputab niisuguse laeva, et takistada sõjalisel veosel jõuda eesmärgini, loetakse seda sõjaliseks tegevuseks. (oskab keegi seda väidet kommenteerida ?)
Laev ei saa uppuda nii, nagu JAIC seda kirjeldas. Estonia põhjas pidi olema auk, mis tekkis kereplaatide purunemise, kokkupõrke või veel tõsisema põhjuse tagajärjel.
Estonia ei olnud tavaline laev, vaid poliitiline projekt, mis lõppes massimõrvaga. Õnnetuse põhjuseid oli rohkem kui üks. Laevahukuni viis paralleelsete sündmuste jada.
üpris loogiline jutt.
EDIT: unustasin lingi lisada
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ei oska, aga mis tähtsust sel on? Eesti polnud 1994. aastal ühegi riigiga sõjas.Rahvusvaheliste reeglite kohaselt peetakse reisilaeva, mis veab sõjalist kaupa, sõjatranspordilaevaks reisijatega pardal. Laev kaotab siis reisilaeva immuniteedi. Kui sõdiv riik uputab niisuguse laeva, et takistada sõjalisel veosel jõuda eesmärgini, loetakse seda sõjaliseks tegevuseks.[/b] (oskab keegi seda väidet kommenteerida ?)
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Loen ja imestan, mis kuradi tähtis detail RO-RO tüüpi laeval ujuvuse seisukohast lähtudes on visiir ja mingi autoramp ? avage need tormi ajal ja kogu saast mis on autodekil lendab kus kurat ja eimidagi enamat.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Pole tormi vajagi, et ro-ro laev lahtiste luukidega kummuli ajada:
https://et.wikipedia.org/wiki/Herald_of_Free_Enterprise
https://et.wikipedia.org/wiki/Herald_of_Free_Enterprise
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Ma ei ole laevainsener aga hetkel istub minu kõrval üks inseneripaberitega väga suure Tallinki laeva peamehaanik ja irvitab mõrult, lugedes lugupeetavate võhiklike postitusi. ,,Haige värk,, on kommentariks.
Ma olen üks nendest kes väisas 2 aastat peale õnnetust laevavrakki, kurat ärge ajage siin rohkem iba, laev ei ole supikaus vannis et läigatab tiba vett sisse ja upub. Seal all on kusagil suurem rebend. Ja mis puudutab visiiri, siis ilmselt eemaldasid selle rootsi sõjaväetuukrid, samuti nagu eemaldasid lõhkeainet kasutades autorambi et sisse pääseda autodekile.
Ok, proovin rumalatele inimestele seletada asja olemust. Mayer verf tegi katse kus täitis kogu autodeki ruumala veega, laev ei upu ega häiru kuidagi püstuvus, kuidas saab autodekilt mis on oluliselt kõrgem veeliinist vesi tagasi merre avatud vöörivisiiri ja autorambi korral ? Vot kurat sõitke mõne sellisega ja uurige. Selleks on spetsiaalsed luugid mis avanevad veesurve puhul väljapoole ja hulgem pisemat drenaazhi. Ülaltoodud link sarnase laeva õnnetuset ei puutu asjase kuna seal polnud autod kinnitatud ja kogu sodi vajus ühte pardasse ja laevamehaanikud olid jokkis. Nimelt on sellistel laevadel ballastitankid et kompenseerida võimaliku laadungi ebaühtlust või muid faktoreid. See on täielik jama et laev upub visiiri puudumisel, visiir ei ole laeva veekindlust ja ujuvust tagav detail, pigem on tegu rahulikul merel sõites kosmeetikaga ja tormi puhul pakub kaitset autodekil olevale laadungile ja mingil määral aitab kaasa laeva hüdrodünaamilistele omadustele. Ok, oletame et see fucking vöörivisiir tõesti lendas kus kurat, aga autoramp oli kohe kindlasti kinni, kui oleks avanenud, oleks see pidanud vrakil olema muljutud veesurve poolt sissepoole aga mitte nii nagu praegu, tükid laeva körval ilmsete löhkamisjälgedega.
Ma olen üks nendest kes väisas 2 aastat peale õnnetust laevavrakki, kurat ärge ajage siin rohkem iba, laev ei ole supikaus vannis et läigatab tiba vett sisse ja upub. Seal all on kusagil suurem rebend. Ja mis puudutab visiiri, siis ilmselt eemaldasid selle rootsi sõjaväetuukrid, samuti nagu eemaldasid lõhkeainet kasutades autorambi et sisse pääseda autodekile.
Ok, proovin rumalatele inimestele seletada asja olemust. Mayer verf tegi katse kus täitis kogu autodeki ruumala veega, laev ei upu ega häiru kuidagi püstuvus, kuidas saab autodekilt mis on oluliselt kõrgem veeliinist vesi tagasi merre avatud vöörivisiiri ja autorambi korral ? Vot kurat sõitke mõne sellisega ja uurige. Selleks on spetsiaalsed luugid mis avanevad veesurve puhul väljapoole ja hulgem pisemat drenaazhi. Ülaltoodud link sarnase laeva õnnetuset ei puutu asjase kuna seal polnud autod kinnitatud ja kogu sodi vajus ühte pardasse ja laevamehaanikud olid jokkis. Nimelt on sellistel laevadel ballastitankid et kompenseerida võimaliku laadungi ebaühtlust või muid faktoreid. See on täielik jama et laev upub visiiri puudumisel, visiir ei ole laeva veekindlust ja ujuvust tagav detail, pigem on tegu rahulikul merel sõites kosmeetikaga ja tormi puhul pakub kaitset autodekil olevale laadungile ja mingil määral aitab kaasa laeva hüdrodünaamilistele omadustele. Ok, oletame et see fucking vöörivisiir tõesti lendas kus kurat, aga autoramp oli kohe kindlasti kinni, kui oleks avanenud, oleks see pidanud vrakil olema muljutud veesurve poolt sissepoole aga mitte nii nagu praegu, tükid laeva körval ilmsete löhkamisjälgedega.
Viimati muutis Kulibin, 29 Sept, 2020 19:57, muudetud 1 kord kokku.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kui ma õigesti mäletan, siis oli ametlikus raportis märgitud, et visiir rebis aparelli lahti. Kui nüüd laeva vööri ehitust vaadata, siis ei tundu see võimalik olevat.Kriku kirjutas:Olgu, vaieldav küsimus on ramp, mitte visiir...
Kui oletame, et aparell oligi lahti, siis oleks sealt sisenev vesi surunud ahtri alla ja vööri üles, kuid laeva raskuskese poleks muutunud ning kreeni poleks tekkinud. Laev keeras ennast kummuli, kuna tüürpoordis oli auk ja vesi voolas autoteki alla, pakpoordi poolsed vaheseinad olid veekindlad ja sinna vesi ei jõudnud.
Bonis nocet, quisquis pepercerit malis.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
clarus kirjutas:Mis fotosid sa taga ajad ?Madis Reivik kirjutas: Loodame et millalgi tekivad normaalsed fotod ka.![]()
Dokumentaali vaatasid ära ?
No ta üritab siin enda arvates kõigile vandenõulastele ära panna kuid oleme ausad- presentatsioon annab ikka soovida küll kus selle asemel, et näidata pidevalt liikuri kaamerasalvestist lõikab ta pidevalt vahele selle hipsteri näo reaktsioone koos ülidramaatilise tümpsaga. Tüüpilised keskpärase doki tunnused. Ma tavaliselt kasutan taolisi nähtusi, et nö "skimmimisega" sorteerida asjalikud dokid mitteasjalikest.
Oluline oleks näha nö "igavat" toorest video salvestist kus on näha ja seega ka aru saada kuidas kaugjuhitav liikur asetses ruumis sihtobjekti suhtes. Nt seal jälgisin pidevalt kaadri servast nähtav laeva veepiiril asuvat väljulatuvat eendit kui nö orientiiri, et kuidas robot hetkel seisab laeva ligikaudse veepiiri suhtes. Siis kui jõudsin deformatsioonini lõikas ta järsku jälle hipsteri peale ning tagasi minnes oli robot juba liikunud edasi merepõhja ja laeva külje kohtumisnurga suunas. Siis tuli see lõhe kus siis see ümbar ava on üleval näha ning siis jälle hipster ning siis jälle oli robot liikunud lõhet pidi edasi ning ekraanil oli juba kõige laiem 1.2m deformatsiooni koht. Selgelt äratuntavad orientiirid olid ainult see rätt mis kajutist hõljus, et saaks aru kui palju oli masin edasi liikunud emotsionaalse lõike vahel ning ESTLINE viimase E otsa nähtav kontuur, mis on värvikihi säilimise tõttu veel selgelt näha. Isegi kogu deformatsiooni ei suudetud näidata pidevalt ja sujuvalt.
Muidugi deformatsioonist ta edasi ei liikunud mööda pikikülge kuna aeg sai neil vist otsa. Oeh, no suurim teene mis sellel dokil on, et nüüd saavad ametlikud tuukrid/robotid minna sinna ja uurida palju tahavad. Loodame ainult, et ei hakata jälle hirmsasti salvestisi peitma vaid lastakse täis ulatuses välja.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Oskad siia viidata mõne asjaliku dokumentaali, kus näidatakse mingit filmitut sündmust algusest lõpuni katematu jadana. Tahaks ka asjalikku dokumentaali näha.John kirjutas: Tüüpilised keskpärase doki tunnused. Ma tavaliselt kasutan taolisi nähtusi, et nö "skimmimisega" sorteerida asjalikud dokid mitteasjalikest.
Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Kui laev on merepõhjas peaaegu tagurpidi, siis peaks põhjas olev rebend olema väga lihtsalt avastatav.Kulibin kirjutas: Seal all on kusagil suurem rebend.

Ma millegipärast kujutasin varem ette, et laev lebab külili, umbes nagu sel pildil:

Kas tõesti on nii palju liikunud, et nüüdseks juba põhi peaaegu et ülespoole vaatab?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist