Donald Trump JÄLLE president

[Runkel]

Putin on Trumpis natukene pettunud. Head kavatsused pole täise mahus realiseerunud. USA demokraatlik ülesehitus takistab, seab administratsioonile piiranguid.

"Ma arvan, et see on suurel määral seotud teatava kaheparteilise konsensusega vajadusest ohjeldada Venemaad, ohjeldada kahepoolsete suhete arendamist. Seejuures on see kompleksne positsioon - ohjeldmine kõigis arengusuundades," rääkis Putin [...]

https://www.err.ee/1143997/putini-hinna ... -parandada
Institutsionaalne usaldamatus. Mängitakse isikule ja süsteem seatakse kahtluse alla.
Kas selle näiteks sobib ka riigikogus Trumpi toetuseks on loodud toetusrühm, mitte nt USA kui liitlase toetamiseks?
(Eesti - USA parlamendirühm on kah olemas, kaks liiget on mõlemas.)

[Kriku]

Trumpi tegevus koroonapositiivsena kahjustab tema toetust

Eelmisel nädalal koroonapositiivseks diagnoositud president Donald Trump on hakanud üleriiklikes arvamusküsitlustes Joe Bidenist märkimisväärselt maha jääma. Kehv sooritus eelmisel teisipäeval peetud teledebatis ja valijate hinnangul ebaadekvaatne käitumine koroonapositiivsena on hakanud tõsiselt mõjutama presidendi lootusi saada tagasi valituks. Värskest CNNi tellitud ja SSRSi läbi viidud üleriiklikust küsitlusest selgub, et Bideni edumaa on kärisenud juba 16 protsendile. Bidenit teotab 57 protsenti vastanutest, Trumpi ainult 41.

Tõenäolised hääletajad eelistavad Bidenit kõigis uuritud valdkondades: 59 protsenti vastanutest eelistaks näha Bidenit koroonapuhanguga tegelemas, presidendi sooritusega on rahul vaid 38 protsenti küsitletutest. Tervishoiuteemadel üldiselt oli vahe Bideni kasuks protsentidega 59-31. Rassilise ebavõrdsuse teemal eelistaks Bideni tegevust 62 protsenti vastanutest, ülemkohtu nominatsiooni osas aga 57 protsenti tõenäolisi valijaid. Kuritegevuse ja julgeoleku osas on Bideni edumaa 55-43 ja majanduse osas 50-48.

52 protsendil ameeriklastest on positiivne mulje Bidenist, vaid 39 protsendil Trumpist. Samuti nähakse Bidenit kandidaadina, kes suudaks riiki ühendada – 61 protsenti vastanutest arvas, et selleks ülesandeks sobiks paremini Biden. 58 protsenti leidis, et Biden on aus ja usaldusväärne. Trumpil oli see näitaja 33 protsenti. Biden on kasvatanud edu ka mitme olulise valijagrupi seas. Naiste hulgas on Bideni toetus kasvanud septembriga võrreldes 57 protsendilt 66 protsendile. Trumpi toetus on langenud 37 protsendilt 32 protsendile. See kasv tuleneb suuresti mittevalgete ja/või kõrgharitud naiste grupist. Mittevalgete valijate seas on Biden teinud kuu ajaga tõsise hüppe, kasvatades selles grupis oma toetust 59 protsendilt 69 protsendini. Trumpi toetus on langenud 31 protsendilt 27 protsendile.

Tasub märkida, et Trumpi toetus tema baasvalijate seas on jäänud suuresti muutumatuks ja Bideni toetuse kasv on tõusnud mõõdukamate ja parteitute valijate arvelt. Valgete kõrghariduseta meeste seas on Trumpi toetus kasvanud kuu ajaga 61 protsendilt 67 protsendile. Paraku on presidendil vaja võita tagasivalimiseks just teiste valijagruppide toetust.

Valijad ei poolda Trumpi käitumist haigena

Eelmisel reedel ja laupäeval Morning Consult/Politico korraldatud küsitlused annavad ülevaate valijate hinnangust Trumpi tegevusele koroonapositiivsena. Enamik valijaid arvab, et Trumpist oli vale öelda ameeriklastele, et nad ei kardaks koroonaviirust. Haiglast lahkudes soovitas president inimestel mitte lasta viirusel enda elu mõjutada. 60 protsenti vastanutest arvas, et presidendist oli selline käitumine vale, ainult 28 protsenti pidas Trumpi teguviisi õigeks. Enamik vastanutest arvas, et Trump ei teinud piisavalt oma haiguse ennetamiseks. Rohkem kui kolm viiendikku uskus, et Trump ei kasutanud vajalikke meetmeid, et end viiruse eest kaitsta.

Üks suuremaid küsimusi valitsuse koroonapuhangu järel on see, kuidas jätkub Amy Coney Barretti kinnitamisprotsess ülemkohtusse. Isegi vabariiklastest valijate seas pooldab kinnitamisprotsessiga jätkamist vaid 57 protsenti vastanutest. Selgub, et valijad soovivad ka rahvasaadikute testimist. 72 protsenti demokraatidest ja 61 protsenti vabariiklastest pooldab mõtet korraldada kongressi liikmetele regulaarseid Covid-19 teste.

[Kriku]

Trump kasutab haigestumist ettekäändena järgmisest debatist loobumiseks: https://www.err.ee/1144834/trump-keeldu ... l-bideniga

Virtuaalne formaat ei sobivat.

[Kriku]

Trumpile hukatuslik hall tsoon

2016. aasta valimistega võrreldes tundub, et vabariiklastel on käest libisemas kaks osariiki, mis olid president Donald Trumpi valimisvõidu jaoks võtmetähtsusega ja üks osariik, mille võitmises ei peaks vabariiklaste arvates üldse kahtlust olemagi. Jutt käib Iowa, Ohio ja Georgia osariikidest, mida on kaardilt lihtne leida nende hallika värvuse tõttu. Neis osariikides on praegu Trumpi ja Joe Bideni vahe kõige väiksem ja see hallala toob häid uudiseid ainult demokraatide kandidaadile. Neli aastat tagasi võidustes neis osariikides Trump. Kaks neist – Iowa ja Ohio – olid doominokivideks, mis ladusid vundamendi Trumpi üleriiklikule võidule.

Iowa läks Trumpile 51,2 protsendiga, Ohio 51,7 protsendiga ja Georgia 50,8 protsendiga. Praegu juhib neis osariikides Biden ja Trumpi toetus on vastavalt 46,4, 46,4 ja 46,3 protsenti, olles viimati püsivalt langustrendis. Kui Iowa ja Ohio on käinud presidendivalimistel käest-kätte, kaldudes kord ühele ja teisele poole – vastavalt riigis valitsevale meelsusele, majandusele ja konkreetsetele kandidaatidele –, siis Georgia on 1972. aastast olnud truult vabariiklik. Seda kahe erandiga – 1976. ja 1980. aastal võitis osariigi omakandimees Jimmy Carter ja 1992. aastal Bill Clinton.

Millest siis Bideni edu? Esiteks on Georgia rahvastik muutumises ja osariiki kolib rohkem demokraatide valijaid (sama protsess toimub ka näiteks Texases). Kasvav rahvaarv on toonud Georgiale igas valimistsüklis juurde vähemalt ühe valijameeste koha, mida jagatakse osariikide rahvaarvu põhjal. Ainult seitsmel osariigil on praegu rohkem kui 16 valijameeste kohta.

Teiseks võidab Biden märkimisväärselt naiste, eriti kõrgharidusega äärelinnades elavate naiste grupis. Kuigi Georgia meessoost valijate seas on Trumpi edu endiselt suur, siis naissoost valijate seas on Bideni edumaa veel suurem. Sama loogika töötab ka Iowas, kus Bidenit eelistab 14 protsenti rohkem naisi. Trumpi toetus on seal jällegi kaheksa protsendi võrra kõrgem meeste hulgas. Ka 2016. aasta valimistel oli märkimisväärne sooline lõhe, aga kui toona kandis Trumpi võiduni tema ülekaalukas toetus meeste seas, siis sel korral on Biden osa meessoost valijaid tagasi võitnud ja suurendanud toetust naiste seas. Georgias on Bideni toetus naiste seas New York Timesi küsitluse kohaselt sisuliselt võrdne Hillary Clintoni omaga 2016. aastal. Erinevus on aga selles, et kui neli aastat tagasi võitis Trump Clintonit Georgia meessoost valijate seas 23 protsendiga, siis sel aastal on tema edumaa Bideni ees vaid pool sellest.

Ohio kaldumist demokraatide poole mõjutavad mitu tegurit – pandeemia ajal on kannatanud majandus ja tervishoid, samuti kaotab Trump toetajaid valgete töölisklassi ja äärelinnade valijate hulgas. Lisaks on Bideni selja taha asunud osariigi eelmine kuberner, vabariiklasest John Kasich. Vabariiklased väidavad, et demokraadid tõlgendavad Ohiot valesti ja tegelikult on Trumpil Roostevöö osariigi tööliste seas mingi eriline veetlus. Bideni kampaania teadvustab presidendi toetust kõrghariduseta valgenahaliste ja töölisklassi valijate seas, kuid väidab, et Trumpi poliitilised otsused on lihttöölisi kahjustanud.

Kokkuvõtvalt – töökohad, töökohad, töökohad! Kui varem domineerisid Ohios eetrit Trumpi kampaaniareklaamid, siis toetuse kasvades on Biden hakanud sinna rohkem ressurssi suunama ja annab eetrisse just töölisklassi valijatele suunatud reklaame. Võimalik, et reklaamiraha kasvades kasvab ka demokraatide toetus. Trump aga teatas kolmandat nädalat järjest plaanitud telereklaamide tühistamisest Iowas ja Ohios. Presidendi kampaania kõneisik märkis, et reklaamiraha tagasihoidmise põhjus on kindel uskumus, et Trump suudab mõlemas osariigis võita. Selle asemel suunab Trumpi kampaania raha Arizona, Põhja-Carolina ja Pennsylvania osariikidesse.

[Tux]

https://www.youtube.com/watch?v=MttvlRJcFxI&t=0s

Paistab, et Trumpi katus sõidab täiega. Enne haiglasse sattumist levitas ta aktiivselt Covid19 ja keeldub tänaseni tunnistamast, et selline viirus teda kuidagi üldse puudutada suudab. Kuna teda testitakse iga päev, siis nakatas ta täiesti teadlikult ja kõiki sümptomeid ignoreerides jõudsalt tervet Valget Maja nii kuidas jaksas. Selle tulemusena haigestus seal rohkem inimesi kui terves Washingtoni linnas sama aja jooksul. Paljud tema kaastöölised on hetkel haiglas ja osad ka intensiivis! Nii tõmbas ta vastutustundetult maha ka Staabiülemate Komitee esimehe jättes nii mõneks ajaks terve USA Armee ilma tegeliku reaalse juhita... (sellel mehel on muidugi ka asetäitjad, aga ikkagi on see saavutus, mida on raske ületada)
Ta kuulutas ennast ka ise terveks ja lasi oma eristaatust kasutades haiglast jalga. Reaalselt temale manustatud ravimid nii kiiresti lihtsalt ei tööta, ehk ta levitab viirust ilmselt ka pärast haiglast lahkumist edasi.
Kõige selle taustal on hakanud rahvaesindajad tõsiselt tema vaimse tervise pärast muret tundma ja Esindajate Koja esinaine kutsus ülesse looma spetsialistide komiteed, kes hindaks presidentide vaimset seisundit, et neid vajadusel võimult kõrvaldada! Ta olevat öelnud, et asi pole Trumpis, sest teda nagunii tagasi ei valita, kuid selliseid probleeme tuleb ka tulevikus vältida!
Trump jälle süüdistas Kongressi spiikrit riigipöördes... Täiesti kindlasti ei lähe see seaduseelnõu ka läbi ja Trump muidugi ei kirjuta sellele ka alla, kuid hetkel on saavutatud olukord, kus rahvas arutab elavalt Trumpi vaimse seisundi üle.

Kõik need pinged enne valimisi on viinud aga selleni, et ameeriklased ostavad kokku relvi rohkem kui kunagi varem, padrunitest pidi kohati põud olema... Rahvas valmistub justkui saabuvaks konfliktiks ja Trumpi toetajad-vastased polariseeruvad aina enam.

[teeline35]

Eilne Välismääraja saade käsitles USA presidendivalimiste teemat;
https://ode03.euddn.net/7a6c0b030c1aed3 ... 201011.mp3
Lühidalt kokkuvõtvalt arvati, et Trump kaotab need valimised. Küsimus oli küll, kas mees tunnistab oma valimiskaotust. Kalev Stoicescu ennustas, et tuleb sealt tviit; libauudis tema kaotus ja keeldub ametist lahkuma. Samuti viitas järgmise nelja aasta jooksul Trumpi poolt tagasimaksmisele mineva ca 400 miljoni dollari kohta, et pole teada kelle käest laenud võetud. Trump varjab ka seda kiivalt. See võib olla julgeoleku risk terve USA jaoks.
Pluss veel mehe tegevus koroonaviiruse vastu. Nüüd siis kuulutas ennast veel immuunseks covid 19 viiruse vastu;
https://www.err.ee/1145677/trump-ma-ole ... u-immuunne
Täielik naljanumber. Kardan, et härra tõesti keeldub tunnustamast endale sobimatuid valimistulemusi ja kõik sõltub sellest kas sõjavägi ja ametiasutused täidavad peale valimistulemuste selgumist Trumpi ja teda ümbritsevate kintsukaapijate korraldusi!
Kõige kindlam oleks peale presidentuuri, mees kuhugi kinnimajja või viisakamal juhul kokkuleppel perekonnga, hullarisse ära peita!

[Roamless]

Täielik naljanumber. Kardan, et härra tõesti keeldub tunnustamast endale sobimatuid valimistulemusi ja kõik sõltub sellest kas sõjavägi ja ametiasutused täidavad peale valimistulemuste selgumist Trumpi ja teda ümbritsevate kintsukaapijate korraldusi!

USA-s on õnneks teine demokraatia, kui kusagil banaani või sovjetistanis, kui Trump valimistulemusi ei tunnista, eskorditakse ta lihtsalt viisakalt Valgest Majast välja.

[Kriku]

Ajalooliselt täpne küsitlus ennustab Trumpile hävingut

Vaid veidi rohkem kui kolm nädalat enne enne valimispäeva avaldatud ABC Newsi arvamusküsitlus näitab Joe Bidenile tervelt 12 protsendilist edumaad Donald Trumpi ees. 2016. aastal ennustas kõige kõrgema A+ reitinguga ABC Newsi küsitlus õigesti ka Hillary Clintoni häälteenamust, sõltumata tema kaotusest valijameeste kogus.

6.-9. oktoobril läbi viidud küsitluse kohaselt edestab demokraadist Biden üleriigiliselt Trumpi 54 protsendiga vabariiklasest presidendi 42 protsendi vastu. Kokku küsitleti 879 registreeritud valijat ja 725 tõenäolist valijat. Kui valimised toimuksid täna, oleks Trumpi kaotus küsitluse kohaselt kindel, sest ükski president ei ole võitnud valijameeste kogus sellise vähemusega rahvahääletusel.

Bidenil on endiselt ülekaalukas toetus äärelinnade naiste seas (62%-34%), äärelinnade mehed aga toetavad Trumpi (54%-43%). Sellega on Bideni toetus äärelinnades kokku siiski 53 protsenti Trumpi 44 vastu. Vanemaealised valijad jagunevad kahe kandidaadi vahel enam-vähem võrdselt, samas kui 2016. aastal võitis Trump eakamate hulgas keskmiselt kaheksa protsendiga. Mõõdukate valijate seas juhib Biden protsendivahega 69-25. Kui valimised toimuksid täna, oleks see rekordiline vahe.

Kõige olulisem teema oli küsitletute seas majandus. Kuigi seda on peetud alati Trumpi kõige tugevamaks valdkonnaks, näitab ABC küsitlus, et valijate usaldus presidendi tegevuse vastu hakkab langema. Trumpi tegevust majanduse osas kiidab heaks 54 protsenti vastanutest, 45 protsenti leiab, et Trump ei ole majanduse osas head tööd teinud.

Vaatamata president Trumpi järjepidevale hirmutamisele, et valimiste tulemused võivad olla võltsitud, eriti arvestades posti teel hääletamise ilmselt suurt osakaalu, on enamik ameeriklasi ABC küsitluse kohaselt valmis valimiste tulemust aktsepteerima. Bideni toetajatest teatas 83 protsenti, et aktsepteerib valimiste tulemusi hoolimata sellest, kumb kandidaat võidab. Trumpi toetajate seas oli see näitaja 74 protsenti, kuid siiski suurem, kui presidendi retoorika lubaks arvata.

Trump reageeris eile ABC küsitlusele vihaselt ja nimetas seda Twitteris täielikuks läbikukkumiseks. «Ma võidan suuremalt kui isegi 2016. aastal!» lubas Trump.

[Kriku]

Florida võib olla osariik, mille tulemuste laekumisel saab teha esimesi järeldusi presidendivalimiste võitja kohta. Suuruselt kolmas osariik annab valijameeste kogus 29 häält. Floridas on võitnud nii demokraadid kui ka vabariiklased, viimasel kuuel korral on sealne võitja presidendiks tõusnud. Arvamusküsitluste järgi on praegu 3,5protsendiline edu Bidenil. Kuna tal peaks olema juba niigi kotis 226 valijamehe hääl, annaks võit Floridas saldoks 255 ehk üleriigilisest absoluutsest enamusest lahutaks üksnes 15 häält.

Florida valimisteenistus on lubanud, et tulemused peaksid laekuma juba samal ööl. Olukorras, kus ka kõigis teistes võtmeosariikides juhib Biden, peaks Florida võit olema selge märk demokraatide üleriigilisest edust. Kuus tähtsamat võtmeosariiki annavad ühtekokku 101 valijamehe hääled. Lisaks Floridale kuuluvad nende sekka päikesevööndist Põhja-Carolina ja Arizona ning roostevööndist Pennsylvania, Michigan ja Wisconsin.Valimiste järgsel ööl peaksid laekuma tulemused ka Arizonast, kus mängus 11 valijameest.

Ka teised märgid näitavad, et 2016. aastal Trumpile edu toonud tegurid ei pruugi sel korral kehtida. Näiteks kui toona edestas Trump Wisconsinis kõrghariduseta valgete meeste seas Hillary ­Clintonit 20 protsendiga, siis tänavu on tema eduseis selles segmendis üksnes 10 protsenti. Trumpi võit oli 2016. aastal õhkõrn ka Michiganis, mille kaotamist peetakse Clintoni suurimaks läbikukkumiseks. Kui tol korral jäid demokraatide valijad koju, siis tänavu on oodata märksa suuremat valimisaktiivsust, mis ka juba 2018. aasta vahevalimistel tõi selge edu demokraatidele.

On võimalik, et arvamusuuringud alahindavad Trumpi toetust, nii nagu juhtus 2016. aastal. Ent sama suur on tõenäosus, et see viga on tehtud ka Bideni puhul. Igal juhul on Bideni edu Trumpi ees tunduvalt suurem, kui see oli eelmisel korral Clintonil. Vihje küsitluste täpsuse kohta saamegi siis, kui Florida oma võitja välja kuulutab.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/kas-bide ... d=91335875

[alari]

Trump kasutab haigestumist ettekäändena järgmisest debatist loobumiseks: https://www.err.ee/1144834/trump-keeldu ... l-bideniga
Virtuaalne formaat ei sobivat.

Fox newsis ütles ta põhjuseks, et ta mikker võidakse kinni keerata ning selle tõttu ta virtuaalset formaati ei taha.

[Kriku]

See võimalus on ka samas toas toimuval debatil olemas - paraku eelmisel korral küll ei kasutatud...

[nimetu]

https://www.err.ee/1147121/twitter-face ... levitamise

Deja vu.
Nagu 2016. aasta valimised jälle.

[Gideonic]

https://www.err.ee/1147121/twitter-face ... levitamise

Deja vu.
Nagu 2016. aasta valimised jälle.

Eks seda teemat peab huviga jälgima. Kahtlane on selle süüdistuse autentsus mõnevõrra küll.

Arvuti tõesti eksisteeris ja viidi parandusse, selle üle keegi ei vaidle ka. Samuti enamike meilide olemasolu. NYP avaldas tõestusmaterjali failid ka PDFi formaadis, kus enamike meilide puhul on näha et pdf'id genereeriti ammu ja need pole muudetud kujul:

https://twitter.com/RidT/status/1316441781043712005

The NYP published some of the leaked emails as PDFs. The metadata show that the emails were generated from Mail on MacOSX (and likely unmodified after the PDF was generated). Two PDFs were created about six months after the alleged repair shop data recovery, on 29/9 and 10/10.

Kõige kriitilisem meil süüdistusest mis otseselt seostaks selle vanema Bideniga on aga pildifail mis on modifitseeritud viimati 13. oktoobril. Originaalset meili või PDF eksporti sellest ei ole kuskil. Kuidagi kahtlane kokkusattumus (perfektse ajastusega).

The Biden Campaign, so far, has denied one specific detail: the meeting described in this email, displayed up-front in the NYP story. Note that this email was the only email displayed as an image file, not a (unmodified) PDF printout from Mail in MacOSX.

The metadata for this image show that it was edited and prepared for publication with Photoshop yesterday afternoon.

Using an image is perhaps cleaner than a PDF embed (so this might be an editorial decision). But the formatting inconsistency certainly raises even more suspicion.

[Kriku]

Kui 2016. aasta USA presidendivalimistel oli samaks ajaks eelhääletusel oma hääle andnud kuus miljonit inimest, siis praeguseks on üle riigi hääletusel osanud 22 miljonit inimest.

https://www.err.ee/1148283/usa-presiden ... -rekordeid

Demokraatide poolt üle 2/3 häältest.

[Kriku]

USA valmistub valimiskaoseks
Margus Parts, toimetaja

Ameerika Ühendriikides räägitakse tänavu tõsiselt sellest, mis juhtub siis, kui president Donald Trump keeldub võimu üle andmast või postihääletuse ebatavaliselt suure osakaalu tõttu tekib tõrkeid valimiste võitja väljakuulutamisel. Paljud tavakodanikud on otsustanud, et kõige targem on ennast juba varakult tulirelvaga varustada.

«See aasta on kõigist teistest erinev,» märkis New York Timesile politseijuhte koondava politseiameti teadusuuringute foorumi tegevdirektor Chuck Wexler. Kuigi tavaliselt ei ole korrakaitsjad valimiste ajal kõrgendatud valmisolekus, on sel aastal mitu politseiülemat otsustanud pikendada patrulle valimiseelsetel nädalatel. Ka Rahvusvaheline Kriisigrupp hoiatab, et paremäärmuslikud relvarühmitused võivad võtta asjad oma kätte, kui võtmeosariikides tekib valimistulemustega seoses küsimusi. «Me ei hakkaks kunagi ennustama kodusõja puhkemist, kuid isoleeritud vägivallajuhtumid võivad olla üsna tõsised,» märkis kriisigrupi president Robert Malley, kelle juhitud organisatsioon annab tavaliselt hoiatusi maailma konfliktikollete kohta.

Rekordiline relvamüük

President Trump on korduvalt vihjanud, et koroonaviiruse tõttu enneolematult osalejaterohke postihääletus võib tuua kaasa massilisi rikkumisi, kutsudes oma toetajaid minema valimisjaoskondadesse jälgima «kogu varastamist ja röövimist». Eriti tekitab muret presidendi soovimatus kinnitada, et ta oleks kaotuse korral nõus võimust rahumeelselt loobuma. Seda küsimust vältis asepresidentide debatis ka Mike Pence.

Kõik see on avaldanud mõju inimeste käitumisele. Pennsylvanias Merceri maakonnas abikaasaga relvapoodi pidav Trumpi toetaja Elizabeth Burdick märkis Timesile: «Müük on olnud hullumeelne.» «Inimesed kardavad,» lisas ta. Täpsemalt kardavad nad, mis juhtub demokraat Joe Bideni võidu korral. Iowa põllumajanduspiirkonnas Howardi maakonnas demokraate juhtiv Laura Hubka vormistas hiljuti relvaloa, kui tema piirkonna demokraatlike kandidaatide valimisplakatid olid sõelapõhjaks lastud ja teda isiklikult ähvardatud. Teine uustulnuk relvaomanike seas on 61-aastane Bailey Beeken, New Yorgi osariigis Riverdale’is elav valgenahaline keskklassi naine, kes hakkas sel suvel lasketiirus käima.«Ükskõik kumba pidi need valimised lähevad, võib see minna väga hirmsaks ja veriseks,» põhjendas ta relvaostu Reutersile.

FBI andmebaas näitab relvaostuks vajalike taustakontrollide arvu 41 protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ja eelmisel aastal saavutati juba absoluutne rekord 28,4 miljoni taustakontrolliga. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul on relva taotlenud 28,8 miljonit ameeriklast. Suur osa neist on inimesed, kes ostavad tulirelva esimest korda. Relvatootja Smith & Wessoni tegevjuhi Mark Peter Smithi hinnangul moodustavad uustulnukad relvaostjatest sel aastal lausa 40 protsenti, mis on kaks korda suurem näitaja kui tavaliselt.

Suvised meeleavaldused ja rüüstamine linnades on pinge varakult kõrgeks ajanud. Kuigi kohati vägivaldseks muutunud meeleavaldustes on oma osa vasakpoolsetel, on Rahvusvahelise Kriisigrupi juhi sõnul valimiste ajal ohtlikud relvastatud parem­äärmuslased. «Tasakaal kallutab väga selgelt vastutuse president Trumpile,» märkis Malley Timesile. Tema hinnangul on presidendi sõnad toonud juba kaasa veriseid tagajärgi, näiteks kui paremäärmuslane tappis Kenosha linnas protestide käigus kaks inimest. Ka endine sisejulgeolekuminister Janet Napolitano leiab, et president on olnud oma sõnades mõtlematu. «Me oleme näinud selle tagajärgi parempoolsete relvarühmituste arvu kasvus ja ta peaaegu nagu tahtlikult annaks neile loa käituda ükskõik kuidas, muuhulgas röövida ametis olev kuberner,» sõnas ta. Sel nädalal teatati paremäärmusliku relvarühmituse Wolverine Watchmen kavatsusest röövida Michigani ja Virginia kuberner ja algatada kodusõda. Trump on mitu korda keeldunud parem­äärmuslaste tegevust hukka mõistmast. Paremäärmuslik Proud Boys kirjutas Trumpi presidendidebatis lausutud sõnad «Astuge kõrvale, olge valmis» isegi oma logole.

Valijate hirmutamine

Küsimus ei ole ainult selles, mis saab valimiste järel. Juba on teateid isehakanud valimisvaatlejatest, kes on vastanud presidendi üleskutsele minna valimisjaoskondadesse. Vähe sellest, et registreerimata valimisvaatlused on ebaseaduslikud, kardavad mõned julgeolekueksperdid, et potentsiaalselt relvastatud salgad võivad hirmutada valijaid ja vähendada nii vastaspoole valimisaktiivsust.

Philadelphias, kus paari nädala eest visati valimisjaoskonnast välja Trumpi toetajast registreerimata valimisvaatleja, töötati läbi kriisiplaan valimispäevaks. Näiteks mis juhtub siis, kui president kuulutab ennast valimiste võitjaks enne kõigi posti teel saadetud häälte ülelugemist, millega läheb ilmselt kõvasti kauem 3. novembri valimispäevast. Arvamusküsitluste järgi kavatseb posti teel hääletada ligi kaks korda rohkem demokraate, mis tähendab, et suur osa Bideni toetajate häältest loetakse hiljem. «Me oleme mures asjade pärast, mis ei ole meile varem muret valmistanud,» märkis Philadelphia ringkonnaprokurör Larry Krasner. «Me oleme valmis, ja tsiteerides presidenti, oleme valvel juhuks, kui tema sõbrad otsustavad teha midagi muud kui valvel olla.» Samasugused ettevalmistused toimuvad ka Michiganis, millest võib saada üks valimisi otsustavatest osariikidest. Sealne siseasjade minister Jocelyn Benson märkis, et kavatseb jagada valimistöötajatele juhiseid, kuidas käituda ähvarduste korral muuhulgas isehakanud valimisvaatlejatelt.