Teadlaste koroonamudelid kuulutavad kurja.
Carl-Robert Puhm, reporter. Aarne Seppel, toimetaja
Koroonaviiruse levik Eestis jõudis eile taas uue tähiseni. Ööpäevaga tuvastati 414 nakatunut, mis on kogu pandeemia rekord. Kiirelt kasvab ka haiglaravi vajavate inimeste arv, mis küündib juba 112ni. See on aga alles algus: teadlaste modelleeringud näitavad, et lähiajal muutub olukord veel tõsisemaks.
Selleks et kasv pidurduks, peaks nakatamiskordaja R langema alla ühe. Eelmise nädala kolmapäeval hinnati see umbes 1,4 peale, eile oli see matemaatilise statistika professori Krista Fischeri sõnul tõenäoliselt 1,2 juures. Inimkeeli tähendab see, et kui praegu on Covid-19ga haiglas napilt üle 100 inimese, siis kuu aja pärast võib seal olla 500 ning aasta lõpuks 700 patsienti. Musta stsenaariumi puhul räägime isegi rohkem kui tuhandest hõivatud haiglakohast ja kollapsist.
Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi sõnul arvestavad nad, et umbes kümne päeva pärast vajab Eestis haiglaravi juba vähemalt 200 inimest. «Aga need numbrid võivad olla ka kõrgemad,» tõdeb Popov. Fischeri sõnul sõltub edasine sellest, kui kiiresti jätkub kasvutrend. «Üsna julgelt võib välja öelda, et haiglapatsientide arv jõuab kindlasti 200ni. Kas ka suuremaks, sõltub sellest, millised näitajad tulevad järgmistel päevadel ja järgmisel nädalal. Kui 400ga algavad arvud muutuvad regulaarseks, on olukord muret tekitav.»
Plaanilist ravi tuleb kärpida
Popovi sõnul on praegu Covid-19 patsientide raviks üldpalatites 185 ja intensiivravis 30 kohta. On selge, et praeguse kasvutempo juures saavad kohad peagi otsa. Seetõttu on haiglad üle minemas plaanile A3, mis tähendab koroonapatsientidele rohkemate kohtade loomist. Kümne päeva pärast on tavakohtade arv tõstetud 237-le ja intensiivravis kuni 37-le. See kõik aga tuleb millegi arvelt. «See toob kaasa teatud ravimahtude vähendamise. Eelkõige puudutab see plaanilist ravi,» rääkis Popov, lisades, et konkreetsed valikud jäävad haiglate teha.
Ulatuslikult kriisist saab Popovi sõnul rääkida siis, kui Eestis vajab haiglaravi juba enam kui 300–400 Covid-19 patsienti. Prognoosimudelite järgi on see üsnagi reaalne tulevik. «See tooks kaasa juba väga tõsise personali- ja ressursivajaduse. Ja sellega kaasnevad infektsiooniriskid ka personalile,» tõdes Popov.
Eriolukord tõi muutuse
Kriisi võimalikke mudeleid modelleeriv keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Mario Kadastik ütleb, et nakatamiskordajat mõjutab enim kontaktide arv, mis on seotud inimeste liikuvusega. «Selles osas oli näha, et eriolukorra väljakuulutamine kevadel omas selget mõju ning meetmed, nagu 2+2, keskuste sulgemine ja meelelahutuse peatamine, töötasid,» selgitas Kadastik. Praegu on neist meetmetest kasutusel vaid 2+2 ja osaline meelelahutuskohtade tegevuse piiramine.»
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar samas ei usu, et ulatuslikumad riiklikud piirangud suure murrangu tooksid. Tema sõnul algab kõik ikkagi inimeste suhtumisest. «Ei ole ühtegi üksikut piirangut, mis eraldi töötaks.Toimida saab kogu komplekt, mis sisaldab nii maski kandmist, pidude vältimist kui ka kodus töötamist.» See aga nõuab inimeste enda tahet, sest näiteks kodus töötamist ei saa riik kellelegi peale sundida. Samas leiab ka Lutsar, et piiranguid oleks juurde vaja. «Tuleb vaadata, kus nakkus kõige rohkem levib, praegu on selleks Ida-Virumaa ning Tallinn ja Harjumaa. Võib-olla aitaks veel lokaalsetest piirangutest. Aga ega meil väga enam pehmeid piiranguid polegi arsenali jäänud,» tõdes ta.
Sotsiaalminister Tanel Kiige (Keskerakond) sõnul tulevad lokaalsed piirangud arutlusele. «Juriidiliselt on võimalik maakondlikke piiranguid kehtestada. Sõltuvalt meetmest saab seda teha nii omavalitsus, vabariigi valitsus kui ka terviseamet.» Sotsiaalminister nendib, et regionaalsed piirangud tuleb aga hoolikalt läbi kaaluda, sest teatud juhtudel võib nendega kaasneda hoopis negatiivne mõju. «Näiteks kaubanduskeskust ei ole mõistlik ühes piirkonnas sulgeda, sest inimesed hakkaksid reisima teistesse piirkondadesse. See võiks muuta olukorra hullemaks. Seetõttu pole hetkel plaani kaubandusasutusi ja nende lahtiolekuaegu piirama hakata.»
Huviharidus löögi all
Küll aga on aktuaalne huvihariduse piiramine, mida soovitab noorte suure nakatumise tõttu valitsusele ka terviseamet. Kiik vihjab, et see võibki olla üks meede, mida piirkondlikult kehtestama asutakse. «Põhjendatud võib olla erinevatele meelelahutusasutustele ja huviharidusele piirkondlike reeglite kehtestamine. Võime eeldada, et näiteks Põhja-Eesti lapsed ei lähe huviharidust kuskile kaugele omandama.» Üleriigilist lauskeeldu aga minister ei poolda.
«Peamine mure on, kuidas tagada huvihariduse ja hariduse jätkumine viiruse leviku tingimustes. Me ei taha lastelt ära võtta trennide ja ringide võimalust, aga me ei saa ka lasta praegusel trendil jätkata. Siin tuleb leida paindlikke lahendusi.» Kiik näitlikustab: «Kui eri piirkondadest tuleb kokku palju noori, kes lähevad pärast eri linnaosadesse laiali, siis on see suur risk. Kui koguneb kümnest ühe kooli õpilasest koosnev treeningrühm, kes hajutatult tegutseb, on riskid oluliselt väiksemad.» Tema sõnul on võimalik kasutada piirkondlikku lähenemist ka maskide puhul. «Mitmed riigid on seda kasutanud. On ka näiteid, kus maskikandmise kohustus kehtib linnaosa järgi. Eestis pole ilmselt mõtet nii täpseks minna, pigem tuleks see kehtestada maakonna kaupa või siis üle riigi.»
Eriolukord on variant
Lätis kehtib alates 9. novembrist eriolukord, Eestis on valitsus otsustanud aga seni minna teist teed. Kiige sõnul on halvemate stsenaariumite korral eriolukord võimalik ka Eestis. «Seda ei saa välistada. Võimalik, et Eesti jõuabki punkti, kus viiruse laialdase leviku tõttu tuleb see kehtestada. Meie eesmärk on seda aga kindlasti vältida. Kõik võimalikud sulgemised toovad negatiivset mõju nii majandusele kui ka inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele,» rõhutab minister.
Ta toob esile, et juhul kui eriolukord kehtestada, jääks see püsima pikaks ajaks. «Vahe kevadega on tõesti see, et nüüd peame arvestama suurusjärgus pooleaastase perioodiga. Kevadel saime teha lahendusi lühiajalisena, sest me teadsime, et eriolukorra lõppedes tuleb suvine periood peale ja kõigi eelduste kohaselt viirus taandub.»
Minister ei jaga hinnangut, et valitsus on piirangute kehtestamisega hiljaks jäänud. «Eestis kehtib juba täna palju meetmeid: avalike ürituste piirarv, mida tuleks tõesti veel langetada, isolatsioonikohustused, alkoholimüügi piirangud, meelelahutusasutuste tegevuspiirangud. Neid meetmeid on juba omajagu rakendatud. Ma ei ole seda meelt, et ainuke lahendus on karmid piirangud ja eriolukord. Tuleks leida ühiskondlik kompromiss,» rõhutas Kiik, kes kutsus inimesi veel kord üles vastutustundlikule käitumisele.
Muutub haiguspäevade hüvitamine
See, et koroonaviirusega tuleb võidelda vähemalt kevadeni, on valitsusel selge. Sellest annab tunnistust ka tõsiasi, et eile kabinetinõupidamisel kokku lepitud haiguspäevade hüvitamise muudatus hakkab ajutiselt kehtima 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Uus süsteem näeb ette, et esimest kodus oldud haiguspäeva ei hüvitata, teise kuni viienda päeva eest tasub tööandja ning sealt edasi kompenseerib töötasu 70 protsendi ulatuses haigekassa.
Ka Postimehega vestelnud eksperdid rõhutavad, et enne kevadet olulist leevendust oodata ei maksa. Põhjus, miks koroonaviirust kiiremini seljatada ei saa, peitub peaasjalikult ilmas. «Viiruse levikut võiks pidurdada 20 külmakraadi. Külm, päiksepaisteline ja kõrge õhurõhuga ilm on viirust pärssiv. Kui tuleb eelmise aasta sarnane talv ning püsib soe ja niisk ilm, siis see ainult soodustab viiruse levikut,» tõdeb professor Lutsar lõpetuseks.
Mis on nakatamiskordaja R? R näitab, kui palju teisi inimesi suudab nakatada üks nakatunud inimene. Kui kordaja on rohkem kui 1, siis on kasv eksponentsiaalne. Mida kõrgem kordaja on, seda kiirem on kasv. Kui R on vähem kui 1, siis see tähendab, et üks nakatunu suudab nakatata vähem kui ühe inimese. See tähendab, et viirus sureb tasapisi välja, uusi nakatunuid tuleb iga päev juurde vähem, kuni epideemia kaob. R-i mõjutavad kolm tegurit: viiruse agressiivsus, doos ja kontaktide arv nakkusohtlikul perioodil.
- R.jpg (49.42 KiB) Vaadatud 1374 korda
---
Minister ei jaga hinnangut, et valitsus on piirangute kehtestamisega hiljaks jäänud. «Eestis kehtib juba täna palju meetmeid: avalike ürituste piirarv, mida tuleks tõesti veel langetada, isolatsioonikohustused, alkoholimüügi piirangud, meelelahutusasutuste tegevuspiirangud. Neid meetmeid on juba omajagu rakendatud. Ma ei ole seda meelt, et ainuke lahendus on karmid piirangud ja eriolukord. Tuleks leida ühiskondlik kompromiss,» rõhutas Kiik, kes kutsus inimesi veel kord üles vastutustundlikule käitumisele.
Mõnus ila
Lahendused kas töötavad ei või ei tööta. Seda kas töötab või ei tööta, näitab haiglapatsientide dünaamika. Õigeaegne ja piisav lahendus hoiab ära haiglapatsientide arvu järsu või teatavaid piire ületava kasvu. Kõik muu on demagoogia.
